Kúnde ózgerip, jyldam damyp jatqan bizdiń dáýir saılaý júıesine de óziniń áserin tıgizbeı qoımady. Onyń ústine qazir júıeni ózgertip, zamanǵa saı laıyqtamasań kóptegen túıindi máseleler týyndaýy múmkin. Qazaqstandaǵy saılaý júıesi de túrli evolúsıalyq damý kezeńderin bastan ótkerdi. Alda da túrli ózgerister kútip turýy ábden múmkin. Ulys tilshisi Qazaqstannyń saılaý júıesiniń bolashaǵy men atalǵan saladaǵy zańnamalyq ózgeris kezeńderine sholý jasap kórdi.
SAILAÝ ZAŃNAMASYNA ÓZGERİSTER ENGİZÝ EVOLÚSIASY
Jalpy Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin saılaý júıesi únemi ózgerip keledi. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly» konstıtýsıalyq zań únemi jetildirilip, zamanaýı álemniń realıılerine sáıkes túzetilip, kóshten qalmaýda. Mysaly 1995 jylǵy qabyldanǵan Saılaý týraly zańǵa onnan kóp ózgerister engen. QR saılaý zańnamasy EQYU-nyń 1990 jylǵy Kopengagen qujaty qalyptastyrǵan saılaý quqyǵynyń negizgi qaǵıdattaryna sáıkes keledi.
«Saılaý týraly» zańǵa neǵurlym tujyrymdamalyq ózgerister 2004, 2007, 2009, 2011 2013 jáne 2022 jyldary jasaldy. Solardyń negizgilerin atap óter bolsaq, 2004 jyly balamasyz saılaý, aldyn ala daýys berý alynyp tastalyp, saılaý komısıalaryn qalyptastyrýdyń jańa qaǵıdaty – saıası partıalardyń usynýymen jergilikti ókildi organdardy saılaý bastamasy engizildi.
Saılaýshylardyń tizimin qurý qaǵıdaty ózgerip, olar tizimge turǵylyqty jerindegi tirkeýge sáıkes engizildi. Kandıdattardyń BAQ-qa teń qoljetimdiligine kepildikter berilip, otandyq jáne halyqaralyq baıqaýshylardyń quqyqtary edáýir keńeıdi.
Konstıtýsıaǵa 2007 jylǵy mamyrda engizilgen ózgeristerge baılanysty «Saılaý týraly» zańda Parlament Májilisin qalyptastyrýdyń jańa tártibi belgilendi. Respýblıkanyń saılaý zańnamasyna 2009 jyly engizilgen mańyzdy ózgeristiń biri – ekinshi partıa zańda belgilengen 7%-dyq kedergini eńsermegen jaǵdaıda da, keminde 2 saıası partıanyń qatysýymen Parlament Májilisin qurýǵa múmkindik beretin quqyqtyq tetik paıda boldy.
2011 jylǵy tolyqtyrýlar respýblıka Prezıdentiniń kezekten tys saılaýyn taǵaıyndaý men ótkizý máseleleri tártibin qamtydy.
2013 jylǵy tolyqtyrýlar Parlament Senaty men Májilisiniń kezekten tys saılanǵan depýtattar ókilettikteriniń konstıtýsıalyq merzimin esepteýge negiz boldy.
Al Saılaý týraly zańnamaǵa eń úlken ózgerister 2022 jyly jasaldy. Osy jylǵy jańa talaptarǵa sáıkes májilistiń depýtattyq korpýsynyń 70% proporsıonaldyq, 30% majorıtarlyq tásilmen jasaqtaldy. Sonymen qatar saılaý búletenderine túrli baǵandar engizildi. Budan bólek oblystar men respýblıkalyq mańyzy bar qalalardaǵy máslıhattar saılaýy da aralas úlgimen ótti. Bul ózgerister táýelsiz Qazaqstan tarıhy saılaýyndaǵy aýqymdy ári mańyzdy ózgerister dep aıtýǵa bolady.
BOLASHAQTAǴY SAILAÝ JÚIESİ QANDAI BOLMAQ?
Qazir kóptegen dástúrli ádister birte-birte óziniń ómirsheńdigin joıýda. Dástúrli ádisterge balama retinde kópshilikke yńǵaıly, ońaı ári jyldam quraldar usynýda. Sol sıaqty saılaý júıesinde de ozyq tehologıalardy paıdalanyp, dástúrli búlletennen bas tartyp elektrondy nusqaǵa kóshý týraly da túrli pikir-usynystar aıtylýda.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 2022 jyly 16 naýryzdaǵy Qazaqstan halqyna joldaýynda elektrondy saılaý tehnologıalaryn engizýdiń mańyzy týraly aıtqan edi.
«Caılaý úderisin jańǵyrtý. Halyqaralyq tájirıbede saılaýdy uıymdastyrý júıesi udaıy ózgerip otyratyny belgili. Iaǵnı, ádil jáne ashyq saılaý ótkizý úshin tıimdi sheshim izdeýdiń mańyzy zor. Kóptegen elder daýys berýdiń balamaly túrlerin paıdalanyp jatyr. Iaǵnı elektrondy, merzimnen buryn, qashyqtan kópkúndik daýys berý tásilderi keńinen qoldanyla bastady. Sondyqtan álemdegi úzdik tájirıbelerdi zerttep, qajet bolsa, ony birtindep engizgen jón», - dedi Memleket basshysy.
Negizi saılaý kezinde elektrondy daýys berý júıesi 2000 jyly engizildi. Esterińizde bolsa 2005 jylǵy prezıdenttik saılaý kezinde daýys berýdiń eki joly qoldanyldy. Onyń biri dástúrli búleten bolsa, ekinshisi elektrondy júıe. 2007 jyly «Saılaý» elektrondy daýys berý júıesin qoldanýdy birjola toqtatty. Onyń sebebi kóp...
Tıisti sarapshylardyń aıtýynsha elektrondy saılaý júıesin engizgen birqatar memlekette tehnıkalyq qateler ketip, arty úlken daýǵa aınalǵan. Sondyqtan sala mamandary elektrondy saılaý júıesin tolyqtaı zertteý qajettigin alǵa tartady.
Tek elektrondy saılaý ótkizýge qatysty budan ilgeride QR Sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın de jaýap berdi.
«Elektrondy túrde daýys bersek, erteń halyqaralyq qaýymdastyqqa, baıqaýshylarǵa biz saılaýdyń ádil ótkenin, daýystardy sanaý kezinde qatelikke boı aldyrmaǵanymyzdy, jasyryn daýys berý tártibiniń saqtalǵanyn qalaı dáleldeımiz? Meniń oıymsha, aldaǵy 1-2 jylda mundaı múmkindikti jasaýǵa bolady. Ol úshin baıqaýshylar da sáıkesinshe elektrondy baǵdarlamany túsine alatyn İT salasynyń mamandary bolýy tıis», - degen edi Baǵdat Mýsın.
Árıne elektrondy saılaý júıesi ol bolashaqtyń isi. Sebebi bul saılaý júıesi ýaqyt pen qarjyny únemdeýdiń tapsyrmas ádisi. Biraq onyń ekinshi jaǵy baryn áleýmettanýshy ǵalym bylaı dep túsindiredi.
«Al saılaý júıesindegi elektrondy format degen kóp jaǵynan tıimdi bolar edi dep aıtar edim. Alaıda kez kelgen elektrondy júıeniń qaýip-qaterleri kóp ekenin de eskergen jón», - deıdi áleýmettanýshy Ramazan Sattaruly.
P.S. Saılaý júıesi men oǵan qatysty zańnamalar únemi jetildirilip, ózgere beretin bolady. Bul biz tańdaǵan demokratıalyq qoǵam azamattarynyń negizgi talaby. Al biz aıtyp otyrǵan saılaýdyń elektrondy formaty ýaqyt enshisindegi mańyzdy másele bolyp qala beredi.