Valúta baǵamy
  • USD -

    532.5
  • EUR -

    549
  • RUB -

    5.21
«Sý tasqynymen kúres birtutas el ekenimizdi kórsetti»
Atyraý gazeti 20 maýsym 2024
«Sý tasqynymen kúres birtutas el ekenimizdi kórsetti»

Bıyl Qazaqstannyń basym óńirlerinde bolǵan kóktemgi sý tasqyny qazaqstandyqtarǵa aýyr tıdi. Eldiń soltústigi men batys aımaqtary qatty zardap shekti, myńdaǵan úıler qırap, mal basy qyrylyp, júzdegen myń adamdar bas saýǵalap, qaýipsiz jerge ýaqytsha kóshýge májbúr boldy. Ol týraly talaı aıtyldy, jazyldy. El bolyp qıyn kúnderde bir-birimizge qoldaý kórsetip, aıtyp kelmeıtin tabıǵat apatyn eńserdik.

Sý tasqyny kezinde qazaqstandyqtar bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp, óziniń birlikti el ekenin kórsetti. Eńbektegen baladan, eńkeıgengen qarıaǵa deıin apatpen kúresti. Mysal retinde aıtsaq, Atyraý oblysy Mahambet aýdany, Beıbarys aýylynyń 92 jastaǵy turǵyny Orynsha Qojıeva jaǵany bekitýge keldi. 90-nan asqan qarıanyń «erligi» kópshilikke úlgi boldy. Orynsha apa tasqyn qaýpi tóngende qol qýsyryp otyra almaǵan.

«Men biraz jasqa kelip qaldym. Sondyqtan, meniń qolymnan keletini qum toltyrýǵa qapshyqtardy jedel daıyndap otyrý. Tabıǵattyń tosyn minezin boljap bilý múmkin emes, osy jasyma deıin mundaıdyń talaıyn kórdik qoı. Sondyqtan, sý tasqynyna aldyn - ala daıyndalý kerek»,-degen edi keıýana.

 Qıyn sátte kómekke kelgenderdiń arasynda eresekterden bólek mektep oqýshylary da óz úlesterin qosty. Oqýshylar sabaqtan keıin, Jaıyq ózenin bekitýge qolushyn sozdy.

Kentaý qalasynda turatyn Gaýhar Shaımerden ózi jınap júrgen qarjysyn Qulsary qalasynyń turǵyndaryna aýdardy. Onyń qaıyrymdy isi kópshiliktiń júregine izgilik syılady. Álemde qaıyrymdylyq, izgilik ornaǵan kezde kez- kelgen qıynshylyqty jeńýge bolatynyn pash etti.

50 myńnan asa eriktiler, myńdaǵan belsendiler, qutqarýshylar, memlekettik qyzmetkerler, bılik ókilderi kún-tún demeı jumys jasap, zardap shekken halyqqa qoldan kelgenshe kómek qolyn sozdy. Ásirese Atyraý qalasyn alapat tasqyn qaýpinen kúres erekshe este qaldy. Halyqtyń kópshiligi kúni-túni jaǵany bekitti. Eki-úsh aptanyń ishinde Atyraý qalasy aýmaǵynan 200 shaqyrymnan asatyn bóget salyndy.  

Budan bólek Qazaqstannyń basqa jaǵynda turatyn turǵyndar zardap shekken aımaqtarǵa kezeń-kezeńmen kómekter jóneltti. Kóptegen erikti uıymdar men belsendi azamattar, qoǵamdyq birlestikter osyndaı ıgi isterdiń basy-qasynda bolyp, qıyn-qystaý kezeńde taǵy da uıymshyldyq, birliginiń myǵym ekenin tanytty. Tek Qazaqstan halqy Assambleıasy sý tasqynynan zardap shekken azamattarǵa kómek berý úshin, arnaıy Respýblıkalyq shtab quryp, odan ári qaraı óńirlerde shtabtardy quryp gýmanıtarlyq kómek berý boıynsha jumystardy úılestirdi. Assambleıa músheleri sýdan zardap shekken oblystarǵa «Júrekten júrekke» aksıasy aıasynda 227 tonna gýmanıtarlyq kómek jiberip, 277 mıllıon teńge jınap, qarjylaı kómek kórsetti. Sonymen qatar óńirlerde 10 myńǵa jýyq eriktiler zardap shekken azamattarǵa, qutqarýshylarǵa, áskerı qyzmetkerlerge, qurylysshylarǵa óz kómekterin bergen.

Mundaı mysaldar júzdep sanalady. Barlyǵynyń maqsaty bir boldy, el men jerdi tasqyn sýdan aman alyp qalý edi. Maqsatqa halyq bolyp jetip, apattyń zardabymen bútin el bolyp kúrese aldyq

Keıin jaǵdaı rettelip, etek-jeńdi jınaǵannan keıin Prezıdent Aqordada sý tasqynymen kúreske belsene atsalysqan azamattardy saltanatty túrde marapattady.

«Syn saǵatta elimiz yrysty yntymaǵyn tanytty. Biz tabıǵı apat kezinde jurt bolyp jumyldyq. Birtutas el ekenimizdi kórsettik. Qutqarýshylar, áskerıler, ishki ister organdary men ákimdik qyzmetkerleri táýlik boıy jumys istedi. Olar Otan aldyndaǵy paryzyn minsiz atqardy. Bir sózben, antqa adal boldy... Alapat sý tasqyndap kelip qalǵanda otandastarymyz tabıǵat apatymen kúresip jatqan qutqarýshylarǵa kómek qolyn sozdy. Olar sý basqan aımaqtarda jaýapty qyzmet mekemelerine járdemdesip, janqıarlyqpen áreket etti ári batyldyq tanytty. Kóbi adamdar men janýarlardy óz kólikterimen qaýipsiz jerge alyp shyqty. Myńdaǵan janashyr azamat tasqyn sýdan qorǵaıtyn bógen salýǵa qatysty. Ortaq kúsh-jigerdiń arqasynda biz jaǵdaıdyń ýshyǵyp ketýine jol bermedik», – dedi Memleket basshysy 19 maýsymda ótken saltanatty jıynda.

Prezdentten alǵys hat alǵandar kóp boldy. Olardyń arasynda veterınar Ǵabıt Mýsınde boldy. Ǵabıt Mýsın Soltústik Qazaqstan oblysy, Qyzyljar aýdanynyń Iakorskıı aýyldyq okrýginde 35 jyldan beri veterınarlyq feldsher bolyp jumys istep keledi. Ol sý tasqyny kezinde joǵary kásibılik pen kóregendik tanytqan. Sý tasqyny kezinde táýliktep jumys istep, óz aýmaǵyndaǵy maldyń barlyǵyn aman alyp qalǵan. Onyń arqasynda erekshe qaýipti aýrýlardyń paıda bolýy men taralýyna jol berilmedi.

«Men ózim mal aýyrsa taǵat tappaıtyn adammyn. Meniń qaramaǵymda 4 aýyldyń maly bar. Onyń barlyǵyna ýaqtyly ekpe salyp, tekserip otyrý qajet. Veterınarıa salasynda jumys istegenime 30 jyldan asty. Talaı qıyn kezeńderdi bastan ótkerdik. Sý tasqyny kezinde jaǵdaı kúrdeli boldy. Alaıda jumyla atqarǵan jumystar nátıjesin berip jatyr. Eńbegimiz de baǵalanyp jatyr», - deıdi Ǵabıt Mýsın Ulys tilshisine.

Qoryty aıtqanda, joǵaryda Prezıdent aıtyp ketkendeı syn saǵatta elimiz yrysty yntymaǵyn tanytip, birtutas el ekenimizdi kórsettik. Yrysy ortaımaıtyn, birligi myǵym el ǵana kez kelgen qıynshylyqqa tótep bere alady.

 

 

RELATED NEWS
Sý tasqyny: 8 myńnan astam úı apatty jaǵdaıda dep tanyldy
21 maýsym 2024
Sý tasqyny: 8 myńnan astam úı apatty jaǵdaıda dep tanyldy

Parlament palatalarynyń birlesken otyrysy barysynda QR Premer-Mınıstri Oljas Bektenov aýqymdy sý tasqynynyń saldaryn joıý jónindegi qalpyna keltirý jumystarynyń barysyna túsinikteme berdi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Úkimet basshysy sý tasqyny myńdaǵan azamatqa, sondaı-aq ınfraqurylymǵa, ekonomıkaǵa jáne jalpy elimizge aıtarlyqtaı zıan keltirgenin atap ótti.

120 myńnan astam adam óz úıinen evakýasıalandy. Olardyń 67 570-i úılerine oraldy. Bul rette búgin tańerteńgi málimet boıynsha 3 952 adam evakýasıalyq pýnktterde qalyp otyr. Barlyǵy 12 myń turǵyn úı (JTQ) jáne 26 myń saıajaı ýchaskeleri sý astynda qaldy. Sý astynda qalyp otyrǵan úıdiń sany — 98.

«Kómek kórsetý boıynsha aýqymdy jumys atqarylýda. Memleket basshysynyń úndeýine jaýap bere otyryp, iri bıznes eleýli qoldaý kórsetti, búdjettik resýrstar da tartyldy. Búgingi tańda 33 141 otbasy 100 AEK kóleminde ótemaqy aldy. Osy maqsatqa búdjetten 12 mlrd teńgeden astam qarjy bólindi», — dedi Oljas Bektenov.   

Onyń aıtýynsha, zardap shekken 17 982 úı boıynsha tekserý júrgizildi, 15 685 úıdi baǵalaý aıaqtaldy. Úılerdiń jartysyna jýyǵy jóndeý men qalpyna keltirýdi qajet etedi. Osy maqsattarǵa oraı 5823 otbasy ótemaqy aldy. Oǵan 38,6 mlrd teńge bólindi.

8 myńnan astam úı apatty jaǵdaıda dep tanyldy. Olar úshin zıandy óteýdiń 2 nusqasy bar:

1. páterlerdi nemese úılerdi qaıtalama naryqta satyp alý;

2. úı salý.

«Biz Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes zardap shekken azamattardyń talap-tilegin oryndaımyz. Búgingi tańda 3155 otbasy jańa baspana aldy. Túrli óńirlerde 2049 úıdiń qurylysy belsendi júrgizilip jatyr. Jalpy turǵyn úıdi qalpyna keltirýge jáne salýǵa 251 mlrd teńge baǵyttaldy», — dep atap ótti QR Premer-Mınıstri.

Sonymen qatar ınjenerlik jáne áleýmettik ınfraqurylymǵa, joldar zzıyn keldi. Atap aıtqanda, 2,3 myńnan astam energıamen jabdyqtaý tirekteri qırap, 54 km jeli úzildi. Búgingi tańda 40% qalpyna keltirildi, jaz aılarynda jumys belsendi jalǵasatyn bolady.

Respýblıkalyq jáne jergilikti joldardyń 290 ýchaskesinde avtomobıl qatynasy úzildi. Búginde Atyraý oblysynda bir ýchaskeni qospaǵanda, barlyq ýchaskeler boıynsha qozǵalys qalpyna keltirildi. Atalǵan ýchaskedegi qozǵalys sý ketken kezde ashylady.

Sonymen qatar, 39 bilim berý nysany sý astynda qaldy. Onyń 18-i aǵymdaǵy jóndeýdi, 11-i kúrdeli jóndeýdi qajet etedi, 9 bilim berý nysany odan ári paıdalanýǵa múldem jaramsyz jáne jańadan salynady. Bir bilim berý nysanynda áli de tekserý rásimi júrgizilip jatyr.

«Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes, kún sýytqanǵa deıin barlyq azamat jańa turǵynúıge qonystanyp, barlyq ınfraqurylym nysandary qalpyna keltiriletin bolady», — dep túıindedi Oljas Bektenov.

Cý tasqyny: Úkimet turǵyndarǵa qalaı kómektesip jatyr
25 maýsym 2024
Cý tasqyny: Úkimet turǵyndarǵa qalaı kómektesip jatyr

Elimizde sý tasqyny saldaryn joıý jáne zardap shekken azamattarǵa jan-jaqty kómek kórsetý jumystary jalǵasýda. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda vıse-premer Qanat Bozymbaev aıtty, dep habarlaıdy Ulys Úkimettiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Zardap shekkenderdi baspanamen qamtý  

67 myńnan astam adam óz úıine oraldy. Evakýasıalyq pýnktterdegi 3 664 turǵynǵa barlyq qajetti kómek kórsetiledi.

Sý tasqynynan zardap shekkenderdiń jalǵyz baspanasy sanalatyn 12 086 turǵyn úı men 7 380 saıajaı qurylysy sý astynda qaldy. Zardap shekken óńirlerde 18 228 turǵyn úı tekserilip, 15 651 obekt boıynsha baǵalaý aıaqtaldy.

Baǵalaý qorytyndysy boıynsha 9 306 úı jóndeýge jatqyzyldy, 8 190 úı qalpyna keltirilmeıtini anyqtaldy, olar boıynsha qaıtalama naryqta 5 714 úı men páter satyp alý, sondaı-aq úlgilik joba boıynsha 2 576 úı salý josparlanýda.

Jalpy, turǵyn úıdi qalpyna keltirýge shamamen 257 mlrd teńge qajet.

Qazirgi ýaqytta turǵyn úıdi jóndeýge jáne qalpyna keltirýge 40 mlrd teńgege ótemaqy 6 176 otbasyna berildi. 3 414 otbasy qıraǵan baspanasynyń ornyna jańa úı men páter aldy. 

Batys Qazaqstan, Qostanaı, Atyraý, Aqtóbe, Aqmola, Soltústik Qazaqstan jáne Pavlodar oblystarynda zardap shekken azamattarǵa arnalǵan 2,5 myń jańa úıdiń qurylysy bastaldy.

 100 AEK mólsherinde birjolǵy tólemder

24 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha 33 321 otbasy 12 mlrd teńgeden astam somaǵa 100 AEK mólsherinde birjolǵy tólem aldy.

Bul jumys Qaraǵandy, Pavlodar, Aqmola oblystarynda jáne Abaı, Ulytaý oblystarynda tolyǵymen aıaqtaldy. Tólemder Aqtóbe, Batys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Qostanaı jáne Atyraý oblystarynda jalǵasýda.

 Qosymsha sharalar 

Zardap shekken turǵyndarǵa 150 AEK-ke deıingi mólsherde joǵalǵan qajetti zattardy satyp alý úshin qosymsha ótemaqy tólenedi. 15 355 otbasy 7,6 mlrd teńgege ótemaqy aldy.

Sýǵa ketken maldyń ótemi úshin memlekettik kómek kólemi 2,8 mlrd teńgeden asty.

Zardap shekken bıznestiń shyǵynyn óteý boıynsha jumys bastaldy. Qazirgi ýaqytta óńirlik komısıalar SHOB sýbektileriniń jalpy somasy 833 mln teńgeden asatyn 124 ótinimin qarap, maquldady.

Ákimdikterdiń aldyn ala baǵalaýy boıynsha 797 SHOB sýbektisi 24,1 mlrd teńge somasynda zardap shekken. Osy obektiler boıynsha baǵalaý jáne smetalyq jumystar júrgiziledi, olardyń qorytyndysy boıynsha ótinimder óńirlik komısıalardyń qaraýyna shyǵarylatyn bolady.

Infraqurylymdy qalpyna keltirýge jalpy qajettilik 48,7 mlrd teńgege baǵalandy. Bul qarajat avtomobıl joldaryn, elektrmen jabdyqtaý jelilerin qalpyna keltirýge jáne áleýmettik obektilerdi jóndeýge baǵyttalady. Búgingi tańda 39,8 mlrd teńgege jobalar daıyndaldy. Qujattama Qarjy mınıstrligine kelip túsýine qaraı Úkimet basqa jobalar boıynsha sheshim qabyldaıtyn bolady.

 

Sý tasqynymen kúres: Úkimet  qosymsha 22 mlrd teńge bóldi
19 shilde 2024
Sý tasqynymen kúres: Úkimet qosymsha 22 mlrd teńge bóldi

Qazaqstan Úkimeti kóktemgi sý tasqyny saldaryn joıýǵa jáne zaqymdalǵan ınfraqurylymdyq nysandardy qalpyna keltirýge tótenshe rezervten qosymsha 22,7 mlrd teńge bóldi. Tıisti qaýlyǵa QR Premer-Mınıstri Oljas Bektenov qol qoıdy. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Qarajat Aqmola, Aqtóbe, Qostanaı jáne Soltústik Qazaqstan oblystaryndaǵy joldardy, sondaı-aq kópirler men sý ótkizgish qurylymdardy qalpyna keltirýge, rekonstrýksıalaýǵa jáne qurylys jumystary úshin ákimdikterge bólinedi. Atap aıtqanda, Aqtóbe oblysynda 31 joba júzege asyrylyp jatyr. Olardyń ishinde Yrǵyz – Nura, Yrǵyz – Quttykól, Qumtoǵaı avtojoldaryndaǵy sý ótkizgish qubyrlardy, Oıyl aýylyna aparatyn avtojoldy jóndeý, Oıyl ózenindegi kópirdi qaıta jańǵyrtý, sondaı-aq Áıteke bı aýdany Áıke aýylyndaǵy kópir ótkeli qurylysy bar.

Aqmola oblysynda Atbasar qalasyna aparatyn jol bóligin, Atbasar – Sochınskoe avtojolyn qaıta jańartý, Jaltyr – Makınsk avtojolyn, Qalqutan aýylyna, Jambyl jáne basqa da eldi mekenderge kireberis joldaryn jóndeý jumystary júrgiziledi. Barlyǵy – 14 baǵyt.

Qostanaı oblysynda qarajat 22 baǵyt boıynsha joldardy, kópirlerdi jáne 10-ǵa jýyq sý ótkizgish qubyrdy jóndeýge jáne rekonstrýksıalaýǵa jumsalady.

Soltústik Qazaqstan oblysynda 10 joldy, onyń ishinde Kókshetaý – Omby baǵytyndaǵy joldy jóndeý, sondaı-aq 22 shaqyrym sý ótkizgish qubyrlarǵa ortasha jóndeý jumystaryn júrgizý josparlanǵan.

Bólingen qarajat jergilikti atqarýshy organdarǵa turǵyndardyń qaýipsiz qozǵalysyn qamtamasyz etý úshin sý tasqynynan keıin búlingen jol bólikterin ýaqytyly qalpyna keltirýge múmkindik beredi.

Aıta keteıik, 2024 jylǵy 17 shildede QR Premer-Mınıstri Oljas Bektenov sý tasqynynan keıin turǵyn úılerdi jáne ınfraqurylymdy qalpyna keltirý máseleleri boıynsha keńes ótkizdi. Onyń barysynda Úkimet basshysy qalpyna keltirý jumystarynyń qarqynyn arttyryp, týyndaǵan máselelerdi jedel sheshý úshin adamdar men tehnıkany jumyldyrýdy tapsyrdy.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.