Sońǵy úsh jylda balabaqsha kezegi 2 esege qysqarǵan

Ǵylym-bilim

Foto: Oqý mınıstrligi 24 qańtar 2025

Sońǵy úsh jylda balabaqsha kezegi 2 esege qysqarǵan

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes elimizde balalardyń quqyǵyn qorǵaý boıynsha aýqymdy zańnamalyq jáne strategıalyq sharalar júzege asyrylady. El turǵyndarynyń úshten bir bóligin balalar quraıdy. Atap aıtqanda, Qazaqstanda 6,8 mln. bala bar.

«Eldegi árbir balanyń baqytty jáne qaýipsiz balalyq shaǵy bolýy tıis», - Qasym-Jomart Toqaev, QR Prezıdenti.

Qabyldanǵan úsh zańdaǵy mańyzdy bastama – ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardyń ómirge beıimdelýi úshin tálimgerler ınstıtýtynyń qurylýy. Búginde 330-dan astam bala tálimgerlermen qamtylyp, qajetti kómek alýda.

Balalardyń quqyǵyn qorǵaýdaǵy negizigi sharalardyń biri – balalarǵa qatysty quqyqbuzýshylyq úshin jaza qatańdatylyp, kámeletke tolmaǵandarǵa jábir kórsetkeni úshin ákimshilik jaýapkershilik engizildi. Jasóspirimderdiń qaýipsizdigin kúsheıtý maqsatynda balalardy qoǵamdyq kólikterden túsirip ketýge tyıym salyndy.

2025 jyldan bastap mektepter men kolejderde respýblıkalyq biryńǵaı «111» baılanys ortalyǵyna jedel habarlasa alatyn QR-kodtar engizildi. Bıylǵy jyldyń qańtar aıyndaǵy málimet boıynsha baılanys ortalyǵyna 17 400 bala júgingen.

Eldiń ár óńirinde balalardyń quqyqtary jónindegi arnaıy ýákilder jumys isteıdi. 2024 jyldan bastap qorǵanshylyq organdarynda mamandarynyń sany 303-ten 692 adamǵa, ıaǵnı eki esege artty. Qorǵanshylyq organdarynyń shtattyq sany boıynsha normatıv bekitildi. Atap aıtqanda, 5 myń balaǵa keminde 1 mamannan bólindi.

Elimizde ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan jáne jetim 17 660 bala qazaqstandyq otbasylarda tárbıelenýde. 2024 jyly 3 myńnan astam bala jańa otbasyn tapty.

2025 jyldan bastap otbasylyq ornalastyrýdyń jańa túri – kásibı qabyldaýshy otbasylar engizilmek. Bul bastama qıyn ómirlik jaǵdaıǵa tap bolǵan balalarǵa qamqorlyq kórsetip, olarǵa úı jaǵdaıynda qolaıly orta qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan.

2024 jyldan bastap elimizde 627 balabaqsha ashylyp, 93,1% bala mektepke deıingi uıymmen qamtyldy. Sońǵy 3 jylda balabaqsha kezegi 2 esege qysqarǵan.

«Jaıly mektep» ulttyq jobasy mektepterdegi oryn tapshylyǵy men úsh aýysymdy oqý máselesin tıimdi sheship keledi. Joba júzege asyrylǵan ýaqyttan bastap 105 jaıly mektep qoldanysqa berildi.

Sonymen qatar 2024 jyly 373 myń orynǵa arnalǵan 257 mektep qoldanysqa berildi. Bıyl 300 myń bilim alýshyǵa arnalǵan 200-ge jýyq mekteptiń qurylysy júrýde. Bilim berý uıymdarynyń qaýipsizdik sharalary kúsheıtildi. 20 myńnan astam nysan beınebaqylaý júıesimen jabdyqtalyp, Jedel basqarý ortalyqtaryna qosylǵan. Barlyq uıymdarda dabyl túımeleri men týrnıketter ornatylyp, lısenzıalanǵan kúzetpen qamtamasyz etildi.

Memleket óskeleń urpaq úshin teń múmkindikter qalyptastyrýǵa basymdyq berip keledi. 2024-2025 oqý jylynda memlekettik mektepterde oqıtyn 1,7 mln. bala tegin tamaqpen qamtamasyz etildi. Bul maqsatqa 162 mlrd teńge bólindi.

«Jalpyǵa mindetti bilim berý» qorynyń esebinen qosymsha 22,5 mlrd teńge bólinip, 510 myń bala mektep kerek-jaraqtarymen qamtyldy.

2025 jyldan bastap jekemenshik mektepterde oqıtyn áleýmettik turmysy tómen otbasylardyń balalary da tegin tamaqpen qamtylady. Jergilikti búdjetten 25 myń balany tegin tamaqtandyrý úshin 12 mlrd. teńgeden astam qarajat bólindi.

«Ul-qyzdarymyzdyń parasatty jáne jan-jaqty bolyp ósýine jaǵdaı jasaý, jas azamattardyń quqyǵyn qorǵap, densaýlyǵyn saqtaý árdaıym memlekettiń basty basymdyǵy sanalady. Balalar – bizdiń bolashaǵymyz. Sondyqtan elimizdegi árbir jetkinshektiń meıirim men qamqorlyqqa bólenip, úlkenniń qoldaýyn sezinýi, erteńgi kúnge senimmen qaraýy óte mańyzdy», - Qasym-Jomart Toqaev, QR Prezıdenti.

Qazaqstanda balalardyń qosymsha bilim alýy, sapaly demalys jáne saýyqtyrý uıymdarymen qamtylýy úshin barlyq jaǵdaı jasalýda. Búginde 3,3 mln bala túrli baǵyttar boıynsha úıirmelerge, seksıalarǵa qatysady.

2024 jyldyń jaz mezgilinde 3,1 mıllıonnan astam bala 10 743 lagerde saýyqtyrý demalysyn ótkizdi.

Bilim berý uıymdarynda qaýipsiz orta qalyptastyrý tek tehnıkalyq qaýipsizdik júıelerimen qamtamasyz etýmen ǵana shektelmeıdi.

Memleket balalardy zorlyq-zombylyqtan qorǵaý, sýısıdtiń aldyn alý jáne olardyń quqyqtary men salamattyǵyn qamtamasyz etý boıynsha keshendi jospar qabyldady. Jospar balalarǵa qaýipsiz orta qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalar jıyntyǵyn qamtıdy. Onyń aıasynda óńirlerde 20 psıhologıalyq qoldaý ortalyǵy ashylyp, 242 759 oqýshy men ata-analarǵa kómek kórsetildi.

Barlyq bilim berý mekemelerinde býllıngpen kúres júrgizý maqsatynda Kiva jáne DOSBOLLiKe baǵdarlamalary engizildi. Bul sharalar mektepterde dostyq pen ózara syılastyq qarym-qatynasyn qurýǵa septigin tıgizedi. 2024 jyldyń qyrkúıeginen bastap balalardyń jas erekshelikterin eskere otyryp ázirlengen jeke qaýipsizdik sabaqtary engizildi. 14,3 myńnan astam bilim berý qyzmetkeri balalardyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri boıynsha oqytyldy.

Sondaı-aq mektep pen otbasy arasynda yntymaqtastyq ornatýǵa, pozıtıvti ata-ana mádenıetin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan «Birtutas tárbıe» baǵdaralamasy engizildi.

Balalardyń qaýipsizdigi – bolashaqqa jasalǵan qamqorlyq. Búgin erteńgi eldiń irgetasyn qalaıtyn urpaqty qalyptastyrýdamyz. Balalarǵa qamqorlyq kórsete otyryp, qaýipsiz ári gýmanıs, myqty qoǵam quramyz.

Qazaqstan balalardyń jan-jaqty damýy jáne bolashaǵynyń jarqyn bolýy úshin quqyqtyq bazany nyǵaıtyp, áleýmettik qoldaýdy kúsheıte otyryp, olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýdi jalǵastyrady.

RELATED NEWS

Ǵylym-bilim

07 qarasha 2019

Kalıfornıa memlekettik ýnıversıtetiniń profesory, doktor TANAIULY ERTAI

AQSH-QA QALAI BARDYŃYZ?

2003-2005 jyldary Ulanbatyr qalasynda Mońǵolıa ulttyq ýnıversıtetinde qarjy mamany boıynsha oqyp, Úndistan úkimetiniń granty boıynsha 2005 jyly jazda Pýne qalasyna attandym. 2005-2008 jylǵy oqý jyldarynda Úndistannyń Pýne ýnıversıtetinen bilim alyp, ony qarjyger mamandyǵy boıynsha támamdadym. Sonymen elge oralyp, 2009 jyly aqpan aıyna deıin Ulanbatyr qalasyndaǵy Kapıtal bankte Financial Risk analyst mamandyǵy boıynsha qyzmet atqardym. Bul meniń alǵashqy jumys ornym boldy.

2009 jyly AQSH-qa magıstrantýraǵa attandym. Bir qyzyǵy sol, magıstrantýra oqýyn týra bastaı almadym. Óıtkeni meniń Úndistanda bitirgen bakalavr deńgeıdegi dıplomym 3 jyldyq bolyp sanalady eken. Al magıstrlik sharty boıynsha 4 jyldyq joǵary oqý ornyn bitirgen bolýym kerek. Sondyqtan AQSH –ta taǵy bakalavrıatta oqı bastadym. Biraq Pýne jáne Mońǵolıa ulttyq ýnıversıtetinde alǵan sabaq kredıtterdi kórsetip, qujattar ótkizdim. Munda bir jyl bilim alyp, 2009-2010 jyly áleýmettik ǵylymdary (social science) mamandyǵy boıynsha bakalavr bitirdim. Sodan keıin magıstrdi 2010-2012 jyldary ekonomıka salasy boıynsha támamdap, ary qaraı PhD doktor dárejesin alý úshin 2012-2016 aralyǵynda bilimim men biliktiligimdi shyńdadym. Jalpy alǵanda, PhD doktor dárejesin alǵanǵa deıin 13 jyl joǵary bilim jolynda ter tóktim desem bolady.

SİZDİŃ MAMANDYǴYŃYZDYŃ ERKESHELİGİ QANDAI?

«Bilim ınemen qudyq qazǵandaı» degendeı mamandyǵym bilim joly bolǵandyqtan kóp ýaqytym stýdetterge oqıtyn dáristerge daıyndalý men zertteý jumystaryn júrgizýmen ótedi. Qazirgi búkil dúnıe tez ózgeretin jahandaný zamanynda bıznes pen órkenıet áleminde ne bolyp jatqanyn jiti baqylap, bilip otyrý kerek. Soǵan oraı bilim salasynda ashylǵan jańalyqtar men ádistemelik tásilder, jumysta qoldanylatyn jańa kompúterlik baǵdarlamalardy qarastyryp, oqýlyq kitap jáne materıaldardy ózgertip otyrýymyz qajet. Odan tys sońǵy akademıalyq maqalalardy oqyp, bilim júıesinde ne bolyp, qalaı ózgerip jatqanyn baqylap, zertteý jumystaryn da soǵan qaraı sáıkestirip jumystaý kerek. AQSH kóp salalardaǵydaı akademıalyq bilim berý salasynda da alda kele jatqan elderdiń biri. Sondyqtan osy elge dúnıejúzinen bilimdi adamdar kóp kelip, kóptegen ǵylymı jınalys, konferensıalar ótkizip otyrady. Men de jylyna 2-3 ret osyndaı konferensıalarǵa baryp qatysyp turamyn.

QARAPAIYM OQYRMANDARǴA OPERASIALYQ TALDAÝ, MATEMATIKALYQ ÚLGİLEÝ PROFESORY DEGEN DÁREJEŃİZDİ TÚSİNDİRİP BERSEŃİZ? ONYŃ BIZNESTİ JÚRGİZÝDE MAŃYZY QANDAI?

Negizgi taqyrybym – qandaı bir ónimniń dızaın jáne óndiris prosesinen bastap tutynýshyǵa deıingi jolyndaǵy barlyq úderis jáne óndiris kezeńderindegi shyǵysty azaıtyp, tıimdilikti (efficiency) kóbeıtý. Iaǵnı, qysqasha aıtsaq, tutynýshyǵa ónimdi eń arzan, biraq sapaly túrde jetkizip, qamtamasyz etý joldaryn izdestirý. Sol nátıjege jetý úshin matematıkalyq jáne data analıtıkalyq modelderdi shyǵaryp, ony qoldaný bolyp sanalady.

Qazirgi erkin naryqtyq ekonomıkada álemdik básekelestikke túsetin kompanıalarlar úshin onyń mańyzy óte zor.

Men magıstrantýra / MBA / oqytýlaryn qadaǵalaıtyn komısıa múshesi bolǵandyqtan biraz ýaqytymdy soǵan jumsaımyn.

ORTASHA TÁÝLİKTİK JUMYS KÚNİŃİZ QALAI ÓTEDİ?

Kóp ýaqytymdy ýnıversıtette ótkizemin. Dáris oqý, sabaq úıretý, stýdenttermen birge zertteý jumysyn júrgizý degen sıaqty. Onyń syrtynda ýnıversıtette ártúrli jumystar atqaratyn komısıalar bolady. Men magıstrantýra / MBA / oqytýlaryn qadaǵalaıtyn komısıa múshesi bolǵandyqtan biraz ýaqytymdy soǵan jumsaımyn.

EŃ KÓP QOLDANATYN BAǴDARLAMALARYŃYZ QANDAI?

Qazir GitHub-ty kóp qoldanamyn. Sonymen qatar mamandyǵym boıynsha bir salada jumys atqaratyn, biraq basqa joǵary oqý oryndarynda dáris beretin adamdarmen Slack arqyly áleýmettik jelidegi toptar sıaqty baılanys jasaımyn.

JUMYS KEŃSEŃİZDİ SÝRETTEP BERSEŃİZ?

ÝAQYT ÚNEMDEÝDİŃ UTYMDY TÁSİLİ NE?

Men keler aptada isteıtin jumystardy aldymen oılanyp, tizimin jasap alǵan durys dep oılaımyn. Erteńgi kúni sol tizim arqyly jasalǵan jospar boıynsha jumys atqarsańyz, eńbegińiz ónimdi bolmaq. Eger josparyńyz sátti júzege assa, jumysyńyzdy aıaqtaǵan soń lázzatqa bólenesiz.

ATQARYLATYN İSTER TİZİMİN QAIDA BELGİLEP, QALAI JÚRGİZESİZ?

Onlaın kúntizbe men qabyrǵaǵa japsyryp qoıatyn qaǵazdardy qoldanamyn.

JUMYSYŃYZDYŃ OŃ JÁNE KERİ ÁSERLERİ?

Ýnıversıtet keleshek mamandyq jetildiretin orta bolǵandyqtan onyń mańyzy zor. Stýdentterge dáris berý ádistemesin jetildirý úshin kóp ter tógý qajet. Sońǵy kezde jańalyq bolyp enip jatqan bıznestik amal-tásilderdi únemi qadaǵalap, sol arqyly zertteý tásilderi men oqý mazmunyn únemi ózgertip otyrǵan jón. Sondyqtan da buryńǵy oqý júıesine qaraǵanda qazirgi kezdiń joǵary oqý oryndary dınamıkalyq serpindi ózgeris jasap keledi. Soǵan ilesý úshin únemi ózgeriste bolý jaǵymen erekshelikte dep oılaımyn.

Oqý, bilim arqyly adam ózin-ózi únemi damytyp otyratyndyqtan jumysymnyń keri áseri joq. Biraq jasaǵan jumys, istegen áreketterińniń jemisin uzaq ýaqyttan keıin sezinesiń. Mysaly bir akademıalyq maqala jazǵanǵa 1-2 jyl ýaqyt alady. Ony akademıalyq jýrnaldarǵa jibergen soń olar tekserip kórý úshin 1 jyldan astam ýaqyt ketedi. Iaǵnı bir maqala eń az degende 2 jylda baspaǵa áren shyǵady.

SİZ NENİ İSTEÝGE SHEBERSİZ?

Eshteńe. Biraq bilmegen jáne úırengim kelgen nárseni júıeli túrde tez arada úırenip, atqarýǵa ebim bar.

QAZİR QANDAI JUMYSQA NAZAR AÝDARYP JATYRSYZ?

Qazirgi jaǵdaıda lojıstıka /tasymal/ jáne tutynýshy suranysyn qamtamasyz etý salasyna zertteý jumystaryn júrgizýdemin. Dálirek aıtqanda, tutynýshy keri qaıtarǵan taýarlardy eń qysqa merzimde az shyǵynmen qalaı retteý jóninde matematıkalyq modelder jasap jatyrmyn.

KİTAP KÓP OQISYZ BA? DÁL QAZİR QANDAI KİTAP NEMESE MAQALA OQÝDASYZ?

Mamandyǵyma qatysty kitaptar men maqalardy kóp qaraımyn. Sońǵy ýaqytta jaqynda ǵana ekonomıka salasynda Nobel syılyǵyna ıe bolǵan úsh ǵalymnyń eńbekterin oqyp júrmin.

SİZDİŃ MİNEZİŃİZ TUIYQ PA ÁLDE ASHYQ PA?

Kóbinese ashyqpyn dep oılaımyn.

SİZ QANSHA ÝAQYT UIYQTAISYZ?

Shamamen 7 saǵat uıyqtaýǵa tyrysamyn.

JUMYS KEZİNDE MÝZYKA TYŃDAISYZ BA? QANDAI ÁÝENDERGE ÁÝESSİZ?

Kóp mýzyka tyńdamaımyn. Biraq áredik jumys barysynda baıaý klasıkalyq áýenderdi tyńdaýdy unatamyn.

SİZDİ JUMYSTAN TYS ÝAQYTTA QAIDAN TABÝǴA BOLADY?

Jumystan tys ýaqytta taza aýada júrgendi jaqsy kóremin. Sondyqtan dál osy jerde bolamyn dep aıta almaımyn.

KİMNEN, NEDEN KÚSH QÝAT ALASYZ?

Men úshin eń bastysy jáne mańyzdysy – anamnyń tilek, duǵalary. Ata-ananyń balasyna jasaǵan bata, duǵalary qabyl bolady degendeı qıyn sátterden jaqsylyqpen ońaı ótken jaǵdaılardy olardyń demeýleri dep túsinemin.

ÓMİRDEN ALǴAN EŃ JAQSY ǴIBRATYŃYZ…

Qudaıǵa shúkir, tosyn oqıǵalar bolǵan joq. Alaıda qolyńda bardyń qadirin bilgen jón.

JETİSTİKKE JETÝ ÚSHİN NEGE MÁN BERÝ KEREK? JASTARǴA QANDAI KEŃES BERESİZ?

Keıde kejegeńiz tartyp tursa da, únemi talaptaný kerek. Negizi kóp jetistikke jetken bilimdi adamdar men kásipkerlerdiń barlyǵynyń sátti sátterinen góri sátsizdikteri kóp bolǵan. Kópshiligimiz sıaqty birneshe qulaǵan soń túsip bere salmaǵan. Qaıta táýekel etip, talaptana bergen. Sol úshin qarap jatpaı, árkez árekette bolý qajet.

KELESİ QONAQQA KİMDİ USYNYP, JUMYS İSTEÝ TÁSİLİMEN TANYSQYŃYZ KELEDİ?

Rio Tinto kompanıasynda menedjer bolyp jumystaıtyn Jeńisuly Baýyrjandy usynys etemin.

Ǵylym-bilim

21 qańtar 2025

«Bolashaq» baǵdarlamasynyń talaptary ózgerdi

«Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyn taǵaıyndaý úshin úmitkerlerdi irikteý jańa qaǵıdalary bekitildi, dep habarlaıy Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi.

2025 jylǵy 17 qańtardaǵy Qaýly alǵashqy resmı jarıalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi.

«Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyn taǵaıyndaý úshin úmitkerlerdi irikteýdiń jańa qaǵıdalarynda suryptaý tetikti engizý arqyly konkýrstyq irikteýdi jańartý kózdelgen. Osylaısha, osy jańashyldyqqa sáıkes qajetti bal sanyn jınamaǵan úmitkerler kelesi týrǵa jiberilmeıdi.

Memlekettik qyzmet apparatyn odan ári jaqsartý maqsatynda «memlekettik qyzmetshiler» kategorıasy engizildi. Bul kategorıa boıynsha memlekettik qyzmetkerlerge «magıstratýra» baǵdarlamasyna qatysý úshin til kýrstarynan ótý múmkindigi usynylady.

Sondaı-aq baǵdarlama túlekteri eńbek ótilimin Qazaqstan Respýblıkasy múshe halyqaralyq uıymdarda, mysaly, BUU, IýNESKO, SHYU jáne TMU sıaqty uıymdarda óteý múmkindigi qarastyrylǵan.

Konkýrstyq irikteý úshin qajetti qujattar tizbesine ýájdemelik hat engizildi. Budan basqa, konkýrstyq irikteýden óte almaǵan úmitkerlerge sol kúntizbelik jyly konkýrsqa qaıta qatysý quqyǵy beriledi.

Jalpy bul ózgerister «Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyn jetildirip, elimizdiń ártúrli salalarynda bilikti mamandar daıarlaýǵa baǵyttalǵan.

Ǵylym-bilim

03 tamyz 2024

Grant ıegerleriniń tizimi jarıalandy

Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi grant ıegerleriniń tizimin jarıalady.

Grant tizimin tómendegi kanaldan júktep alýǵa bolady.

Grant taǵaıyndaý konkýrsyna 104 myńnan astam talapker qujat tapsyrdy. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 10 myńǵa artyq.

Memlekettik granttar respýblıkalyq komısıa otyrysynyń qorytyndysy boıynsha taǵaıyndaldy.

Bir grant ornyna eń úlken konkýrs «Stomatologıa» mamandyǵynda boldy. Bul mamandyq boıynsha 35 talapker bir orynǵa talasty.

Ary qaraı «Halyqaralyq qatynastar jáne dıplomatıa» (11 adam), «Dene shynyqtyrý muǵalimderin daıarlaý» (10 adam), «Aýdarma isi» jáne «Psıhologıa» (9 adam) boldy.

Grantqa úmitkerler arasynda baldar teńdigi jaǵdaıynda basym quqyqqa ıe bolatyn 22 myńnan astam talapker, olardyń ishinde «Altyn belgi» ıegerleri, halyqaralyq jáne respýblıkalyq olımpıadalardyń jeńimpazdary, oqý úzdikteri bar.

Sondaı-aq, grant úılestirý barysynda áleýmettik osal sanattaǵy balalardyń kvotalary eskerildi.

Joǵary oqý oryndaryna qujat tapsyrý 25 tamyzǵa deıin sozylady.

Esterińizge sala ketsek, granttdyń basym bóligi ınjenerlik jáne tehnıkalyq baǵyttarǵa bólingen.

Memleket basshysynyń tapsyrmasymen alǵash ret ishinara oqý aqysy bar saralanǵan granttar engizildi.

«Pedagogıkalyq ǵylymdar» jáne «Áleýmettik ǵylymdar, jýrnalısıka jáne aqparat» baǵyttary boıynsha 150 saralanǵan granttan bólingen.

Sondaı-aq, «Serpin» baǵdarlamasy arqyly túsýshilerge 3 903 grant bólingen.

Grant tiziminde 5 000 halyq tyǵyz qonystanǵan jáne batys óńirlerdiń jastaryn jetekshi joǵary oqý oryndarynda oqytý úshin maqsatty bilim berý granty bar.

Jańalyqtar

20 tamyz 2025