Fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty, «Mádenıet salasynyń úzdigi», rámiztaný mamany Jibek BOLTANMEN suhbat
− Memlekettik rámizder memleket táýelsizdigi men qaýipsizdiginiń belgisi. Tarıhtyń ár kezeńderinde eldiń memlekettik basqarý júıesi jáne rámizderi bolǵan. Búginde geraldıka, sımvologıa, gımnologıa, etnografıa t.b. árkim ártúrli atap júrgen rámiztaný elimizde ǵylym retinde táýelsizdikten keıin paıda bolǵan sala ekeni belgili. Suhbatymyzdyń basynda osy jaıynda keńirek túsinik bere ketseńiz?
− Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsıalyq Zańynyń Memlekettik rámizderi týraly taraýynda saıası statýsy joǵary, mártebesi zańmen belgilengen memlekettik rámizge qurmetpen qaraýdy qalyptastyrý týraly aıtylǵan. Rámizder saıasatynyń durys júrgizilýi qaı kezeńde bolmasyn memleket tutastyǵy men turaqtylyǵynyń kepili. Ózińiz aıtqandaı, rámiztaný táýelsizdigimiz jarıa bolǵannan keıin tól rámizderdiń qalyptasýymen paıda boldy. Rámiztaný tarıhı rámizder tarıhyn zertteıdi. Alaıda otandyq ǵylymda derbes sala retinde endi ǵana damyp keledi. Rámizder qalyptasý barysynda talaı tarıhı kezeńder men birneshe áleýmettik satylardy ótti. Buǵan deıin túrki halyqtarynyń tańbalary men belgileri, olardyń shyǵý tegi, damýy ǵylymı keshendi zerttelmegen. Rámizdik tańbalardy taný, dáıekteme-derektemelerdi toptastyrý jumystary júıelenip, birizdenbegen. Osy oraıda Ortalyqtyń ǵylymı keńesshi Q.Sartqojauly, otandyq ǵalymdar J.Artyqbaev, T.Jurtbaı, B.Aıaǵan, D.Qamzabekuly, M.Ábýseıitova, J.Jaqypov, J.Áskerbek, A.Qalıolla, S.Aqquly, I.Nurahmet, A.Absalyqovtyń qoldaý bildirip, mekeme qyzmetkerlerimen birigip jumys jasaýy Ortalyqtyń ǵylymı áleýetin arttyrýǵa mol múmkindik týdyrdy. 2022 jyly ǵylymı ádistemelik-keńes quryldy. Eki márte uıymdastyrylǵan ǵylymı keńeste tarıhshy-ǵalymdar arasynda ártúrli pikir týdyrǵan kóne týlardy birizdendirý, tarıhı rámizderdi ǵylymı negizdeý jáne qalalar sımvolyna (emblema) «Óńirlik nyshandar» ataýyn usyný máseleleri talqylandy. Ártúrli tarıhı tańbalar men sımvoldyq belgilerdiń (rámizdik emes jazý tańbalary, grafıkalar, petroglıfter t.b.) damýyn zertteıtin mekemeler bolsa da, memlekettik rámizderdiń tarıhı mańyzyn birtutas qarastyryp, júıeleıtin arnaıy ortalyq qurý búgingi kúnniń talaby bolyp otyr.
− Tarıhı rámizderdiń zerttelmeı, máni tolyqtaı ashylmaı jatqan tustary kóp. Syrttaı sıpattap beretin maqalalar ulttyq dúnıetanymymyzdy, rýhymyzdy tanytyp, ulttyq kodymyzdy ashyp bere almaı otyr dep oılaısyz ba?
− Rámizderdiń (tańba, belgi) tarıhı-kommýnıkatıvtik róline, ıaǵnı, búgingi kún men kóne dáýirler arasyn baılanystyrýshy rámizdik belgilerge arnalǵan ǵylymı kitaptar joq deýge bolady. Alǵash ret qurastyrylǵan «Qazaq geraldıka» kitap-albomy (2022), «Tańbalar tili» ǵylymı-tanymdyq jýrnaly (2022) rámiztanýdaǵy aprobasıalyq jumystar deýge keledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik keńesshisi E.Karın álbom alǵy sózinde: «Bul eńbek óte qysqa ýaqytta rámizder taqyrybyn qamtı alǵanymen qundy. Atap aıtqanda, kóne zamannan búgingi táýelsiz Qazaq eliniń rámizderine deıin eldikti, birlikti, bılik belgisin bildirgen tarıhı tańbalardyń (Saq, Ǵun, Úısin, Qańly, Qarahan, Altyn Orda, Kóktúrikter, Qypshaq, Qazaq handyǵy, Keńes kezeńi, Táýelsiz Qazaqstan) úlgileri jınaqtalǵan» dep atap kórsetti. «Tańbalar tili» ǵylymı-tanymdyq jýrnaldyń alǵy sózinde sol kezdegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstri D. Abaev «Tarıhı tańbalar – tól mádenıetimizdiń biregeı kody. Sonyń ishinde tańbalar men mórler, petroglıfter men rýnıkalyq jazbalar, oıý-órnekter, rámizder men áskerı rámizder, óńirlik nyshandar aıyryqsha mańyzǵa ıe» (2022) ekendigin basa aıtty. Atalmysh ǵylymı-tanymdyq jýrnal túrik, ózbek, orys ǵalymdarynyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Túrkıa Respýblıkasynyń Býrsa qalasy Ulydaǵ ýnıversıtetiniń jas ǵalymdary Shynarbek Seıthanuly, Muhammadıar Ankabaevtyń ǵylymı basylymǵa maqala usynyp, jyraqta júrse de únemi qoldaý bildirýi shyn patrıottyqtan dep bilemiz.
− Rámiztanýmen shuǵyldanatyn respýblıkalyq, memlekettik mekemelerdiń jumysy jóninde aıta ketseńiz. Táýelsizdikten bergi jyldar ishinde rámiztaný mamandary qalyptasty ma? Sonymen qatar el ishinde memlekettik rámizderdiń mán-maǵynasyn túsindirý úshin qandaı ister atqaryldy?
− Elimizde Memlekettik rámizder saıasatymen aınalysyp otyrǵan eki mekeme bar. Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi Arhıv, qujattama jáne kitap isi komıtetinde Geraldıkalyq jumys basqarmasy jáne Geraldıkalyq zertteý ortalyǵy. 2021 jyly Sh. Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynda qysqartýǵa ushyraǵan 20 adam jańadan ashylǵan «Geraldıkalyq zertteý ortalyǵy» respýblıkalyq memlekettik mekemesine qabyldandy. Men mekeme qurylǵan alǵashqy kúnnen Ortalyqta turaqty qyzmet atqarǵan mamanmyn. Búginde el ishinde rámizder týraly maǵlumattardyń az bolýyn, rámiztaný ǵylymynyń kenjelep qalýynan dep túsindirýge bolady. Sózdiń reti kelip turǵanda bir jyl ózim jetekshilik etken zertteý bóliminiń atqarǵan jumysyna toqtala keteıin. Rámiztanýdaǵy alǵashqy qadam: «Qazaq geraldıka» kitap-albomy daıyndaldy. Álbomda ejelgi memleketterdiń rámizderi (Ǵun, Túrki, Qarahan), Ulyq Ulys-Altyn Orda, Qazaq handyǵy, Keńestik Respýblıkalar Odaǵyndaǵy Qazaqstan rámizi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi – ejelden bergi memlekettik rámizderdiń tarıhı damýy alǵash júıelenip, toptastyryldy. Ulttyq rámiztaný tarıhyn sóz etkende ulyq babalarymyz qurǵan uly memleketterdiń ortaq ıdeologıasy men sabaqtastyǵy týraly baıan etýdi maqsat ettik. Rámiztanýdaǵy ekinshi qadam: Ortalyq janynan ǵylymı-ádistemelik keńes quryldy. Ǵalymdarmen basqosýda ejelden bergi memlekettik rámizderdiń tarıhı damýyn júıeleý, tarıhı rámizderdiń aıǵaǵy kóne týralardy birizdendirý (veksıllologıa), túrki dáýirindegi rámizdik tańbalardan eltańbaǵa deıingi belgilerdiń semantıkasyn, sımvoldyq mánin zertteý jumystary, handar móri (sfragıstıka), kóne tıyn, teńgeler (nýmızmatıka) falerıstıka (orden-medal) t.b. rámiztaný ǵylymdaǵy ózge de ózekti máseleler talqylady. Al rámiztanýdaǵy úshinshi qadam: «Tańbalar tili» ǵylymı-tanymdyq basylymy jaryqqa shyqty.
Bul qadamda biz, ǵylymı zertteýler men izdenister negizinde «Tańbalar tiline» kóship gerbter tarıhyn baıandaıtyn, qanymyzben qabyspaıtyn «geraldıka» ataýynan alystaýǵa kóshtik. Rámiztanýdaǵy tórtinshi qadam: «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Rámiz - memleket aıbary» (2022 j) atty «rámizder, belgiler, nyshandar – tańba, menshik, tól degen uǵymdar bolsa, memlekettiń eltańbasynan memlekettik mekemelerdiń mórtańbalaryna deıin ulttyq ıdeologıaǵa qyzmet etýge tıis» tanymdyq suhbatymyz jaryq kórdi. Rámiztanýdaǵy besinshi qadam: «Rámizder. Kóne dáýir jáne Búgin» ǵylymı-tanymdyq jyljymaly kórme arqyly Astana qalasy boıynsha ártúrli is-sharalarda memlekettik rámizderdiń tereń tarıhyn dáripteý jumystary júrgizildi. Altynshy qadam: Ortalyq mamandary usynǵan «regıonalnyı sımvol» «óńirlik nyshan» ataýy 2022 jylǵy 10-qarashada respýblıkalyq termınologıa komısıasynyń kezekti otyrysynda qaralyp, 1175 termınniń biri bolyp bekitildi. Sebebi, «óńirlik», «tóltańba», «entańba» t.b. óńirlerge qatysty alypqashpa sózder rámizder jumysyna biraz kedergi keltirdi. Termın bekitilgen soń únemi túsiniksizdik týdyrýǵa jol berip júrgen «geraldıst» pıarpazdar sap tıyldy. Túrkistanda ótken Ulttyq Quryltaıda Memleket basshysy: «Óńirlik nyshandardy ázirleý jáne bekitý tártibin barlyq óńirde birdeı retke keltirgen jón» dep atap ótti. Qazir «Óńirlik nyshandardy», «Memlekettik organdardyń nyshany», «Memlekettik uıymdardyń nyshany», «Kásipodaq uıymdarynyń nyshany» jáne «Úkimettik emes uıymdardyń nyshany» boıynsha birizdendirý jumystary júrýde. Rámiztanýdaǵy jetinshi qadam: Halyqaralyq tájirıbe. Rámiztaný mamandary pikirin eskergen Ortalyq dırektory A.Baıajuma Sank-Peterbýrg qalasyna Reseı Federasıasy Prezıdentiniń janyndaǵy Geraldıkalyq keńes jumysymen, ortalyq dırektory orynbasary A.Jarahmetova Madrıdke Koróldiktiń Geraldıka Akademıasy jumysymen tanysyp keldi. Halyqaralyq tájirbıe rámiztaný baǵytyndaǵy jumystardy jandandyrýǵa negiz boldy. Rámiztanýdaǵy segizinshi qadam: Ortalyqtyń ǵylymı qyzmetkerlerinen keńes alyp, tájirıbe jınaǵan áskerı rámiztaný mamany A.J. Januzaqov «Áskerı qurylys tarıhyndaǵy áskerı rámizder men rásimder» taqyrybynda alǵash ret fıolosofıa doktory dárejesin qorǵady (2023 j). Rámiztanýdaǵy toǵyzynshy qadam: Túrki memleketteri uıymynyń X cammıtinde Memleket basshysy: «Túrki memleketteri uıymynyń, onyń qurylymdarynyń týlaryn jáne emblemalaryn bir úlgige keltirgen jón» degen edi. Saıası rámizderdi memlekettik rámizder (ulttyq), túrki memleketteri rámizderi, álemdik rámizder dep bólip qarastyrǵanymyz jón. Tarıhı rámizderdiń qurylymdyq júıesin túzýde álemdik rámizderdiń qaǵıdalary men jiktelýi naqpa-naq kóshirýge kelmeıdi.
- 2024 jyldyń 14-aqpanda Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti májilisiniń depýtaty Amanjol Áltaı: «Rámizder máselesinde áli de oılastyrýdy, ortaq sheshimge kelýdi qajet etetin túıtkilder bar. Bir ushy ataýǵa baılanysty. Geraldıka gerbter men qoldaný dástúrlerin ǵana zertteıtin arnaıy tarıhı pán. Iaǵnı, geraldıkanyń nysany tek gerbter ǵana. Al rámiztaný budan keń aýqymdaǵy zertteýlerdi qajet etetin sala. Sondyqtan bul jumystarmen aınalysatyn mekemeni «Geraldıkalyq zertteý ortalyǵy» dep emes, «Ulttyq rámiztaný ortalyǵy» dep ataǵan jón degen edi. Eger geraldıkanyń nysany – gerb, zertteýshi maman geraldıst bolsa, ulttyq rámizder ortalyǵyna mundaı ataý berý ne úshin tıimdi?
- Bul nazar aýdararlyq pikir, oryndy usynys, ulttyq termınderdiń ornyǵýy ǵylym damýynyń kórsetkishi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsıalyq Zańynyń Memlekettik rámizderi týraly taraýynda «geraldıkalyq negizi», «geraldıkalyq belgiler», «geraldıkalyq sıpattamasy», «geraldıkasy máseleleri» degen úsh-tórt tirkes kezdesedi. Shyn máninde bul tirkester «rámizdik negizi», «rámizdik belgiler», «rámizdik sıpattamasy», «rámizderi máseleleri» dep ózgertilýi kerek edi. Bir ǵana ataý ǵalymdardy da, mamandardy da shatastyryp júr. Geraldıkalyq jumys basqarmasy basshysy «2023 jyly 5 vedimistik nagrada jáne 1 geraldıkalyq belgi taǵaıyndaldy» dep esep bergen. «Geraldıkalyq belgi» kimderge, ne úshin berilgen? Batys Evropa jáne orys gerbteriniń tarıhyn jan-jaqty qarastyrǵan A.B.Lakıerdiń alǵash ret 1855 jyly Peterbýrgte basylǵan «Rýsskaıa geraldıka» kitabynda geraldıka túsinigi kres joryqtarynan bastaý alady dep aıtady. Joǵaryda atalǵan eńbekte joryqtar kezinde kresshiler kres-belgini matadan qıyp alyp, ony kıimderine tigip jáne hrıstıandar óz jaýyna qarsy joryqqa attanýshynyń eń negizgi belgisi retinde qoldanǵanyn baıandaıdy. Batys Evropa elderiniń búgingi týlarynda, gerbteri t.b. rámizder júıesinde joǵaryda sóz etken shirkeý belgilerin baıqaý qıyn emes. Reseı batystyq qurylymdy naqpa-naq kóshirip (dúnıetanymy bir) geraldıkany ǵylym retinde damytyp otyr. Rámizder týraly sóz qozǵaǵanda álemdik jáne ulttyq rámizderdiń ara-jigin ajyratyp alýymyz kerek. Adamzat mádenıetiniń eki tarmaǵy, eki órkenıet jáne eki túrli dúnıetanym Shyǵys jáne Batys álemi. Batys geraldıkasynyń basty sımvoldyq negizi ózderiniń dinı dúnıetanymynan bastaý alady (kres-belgi). Geraldıka nysany – gerbter. Ǵylymı anyqtamada geraldıka gerbter tarıhyn zertteıtin tarıh pániniń qosalqy salasy. Mysaly, tól rámizderdi dáripteýde «geraldıka» sóziniń maǵynasyn ashý úshin «kres joryqtary», «rysarlar dáýiri», «reseı gerbteri tarıhynyń 300 jyly» t.b. sekildi jat el tarıhy týraly mindetti túrde baıandalady. Reseıdiń geraldıkasy tájirıbe úshin kerek bolsa da, tól rámizder nasıhatyna negiz bola almaıdy. Reseı federatıvti, al Qazaqstan ýnıtarly memleket. Rámiztaný mamany retinde mekemeniń «geraldıka» ataýy praktıkalyq jumysta kóp kedergi keltirdi. Memlekettik marapattar (falerıstıka) yntalandyrý, ıaǵnı, el azamattarynynyń úlgi isterin, etken eńbek, jetken jetistikterin marapattaýǵa arnalǵan úlken ıdeologıalyq baǵyt. Medal men ordenniń aıyrmashylyǵyn, merekelik marapattar men memlekettik nagradalardyń ataýyn, keskin-beınesin qoǵamǵa túsindirý jumystaryn uıymdastyrýdyń ornyna, túsiniksiz belgi, medal, ordenniń sanyn ulǵaıta bergennen ne utamyz.
- Májilis depýtaty Amanjol Áltaı taǵy da: «Óıtkeni rámiztaný nysanynda Memlekettik rámizdermen qatar, ertedegi sımvoldyq tańbalardan bastap, oıý-órnekter tiline deıin qamtylady jáne olardyń rámizdik mán-maǵynalary ashylady. Rámizder máselesin óz eliniń tarıhymen sabaqtastyra qarastyrý álemniń Japonıa, Fransıa sıaqty damyǵan elderdiń tájirıbesinde bar. Osyǵan oraı bizdiń rámiztaný arnaıy ǵylym retinde qalyptasatyn ýaqyt keldi» dedi. Sizdińshe rámiztanýdyń naqty nysany ne?
- Rámiztaný túrki órkenıetiniń tutas tarıhyn aıǵaqtaıtyn (ejelgi totemdik belgiler, rý, taıpa, qaǵan, qaǵanat tańbalary, baıraq-týlary, mór, kirke) áleýmettik-saıası maqsatta qoldanylǵan rámiz, nyshan, belgi, ıaǵnı, ult pen ulys, taıpa men rý tańbalarynyń syr-sıpatyn, qyzmetin arnaıy zertteıdi. Rámiztaný tarıhı rámizderdi, tańbalar men belgilerdiń shyǵý tegi men damýyn, ǵylymı júıeleý, birizdendirý, rámizdik tańbalardy taný, olardyń túrleri, mańyzdylyǵy, qoldanylý aıasy jáne túrki órkenıetiniń tutas tarıhyn aıǵaqtaıtyn baıyrǵy túrki dáýirindegi rámizdik tańbalardan eltańbaǵa deıingi belgilerdiń fılosofıasy, semantıkasy, sımvoldyq mánin t.b. ulttyq dúnıetanymǵa qatysty máselelerdi qarastyrady. Búgingi rámiztaný ǵylymynda «Ǵun rámizderi», «Túrki qaǵanaty rámizderi», «Altyn Orda rámizderi», «Qazaq handyǵy rámizderi», «Alash rámizderi», «Keńester dáýir rámizderi», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi» t.b. uǵymdar júıesi qalyptasty. Rámizder tarıhynyń tym tereńde ekenin eskersek, «Memlekettik rámizderdiń 20 jyldyǵyn», «Memlekettik rámizderdiń 30 jyldyǵyn» ataý dástúri shartty bolyp shyǵady. Veksıllologıa (týtaný) nýızmatıka (teńgetaný, kóne tıyndar) sfragestıka (mórtaný), falerıstıka (orden-medal), sıgýmanıstıka (áskerı jáne ózge kıimderdegi belgiler) t.b. óz aldyna tarıh salasynyń pánderi. Mysaly, geraldıka týlar tarıhyn zerttemeıdi, geraldıka ánuran tarıhyn zerdelemeıdi t.b. «geraldıka – memlekettik rámizder týraly ǵylym» degen teorıa joq, bolmasa «alash geraldıkasy, «qazaq handyǵy geraldıkasy» degen de túsinik joq.
− Keıingi kezde memlekettik rámizder týraly qoǵamda «tý men eltańbany ózgertý kerek, tym bolmasa ishinara ondaǵy sımvoldarǵa ózgeris jasaý kerek» degen pikirler jıi aıtyldy. Tipti, ol máselege elimizge belgili azamattar da óz oılaryn bildirdi. Memlekettik keńesshi Erlan Karın Jibek Joly telearnasyndaǵy «Ýáde» baǵdarlamasynda suhbat berip, Eltańbany aýystyrý bastamasyna qatysty oıyn ortaǵa saldy. Sonda «Eltańbany ózgertý Prezıdenttiń usynysy bolmaǵanyn» aıtty. Mádenıet jáne Aqparat mınıstrligi Qazaqstannyń Eltańbasyn aýystyrý jóninde másele kún tártibinen túskenin málimdedi. Osy jaıynda ne deısiz?
− Mıftik tanymnan týyndaǵan tańbalyq nyshandardyń ýaqyt óte kele kórkem oılaýǵa negiz bolǵany sekildi, tańbalar da jetilý, damý úrdisinen ótip, búginde joǵary memlekettik bılik sımvolyna aınalyp otyr. Memlekettiń táýelsizdigi birtutastyǵyn tanytatyn basty belgiler − memlekettik rámizder. Bul el azamattarynyń bári túgel tanyp bilýi tıis basty saıası qundylyq. Qazaq eliniń Memlekettik rámizderi qalyptasyp, soǵan oraı 2007 jyly 4-maýsymda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi týraly» Konstıtýsıalyq Zań qabyldandy. Osy Zańǵa sáıkes jyl saıyn 4-maýsym Qazaqstan Respýblıkasynda Memlekettik rámizder kúni retinde merekelenedi.
Azamattardyń rámizderge degen qurmeti erekshe bolýy tıis. Qurmettemegender men qorlaǵandardy ǵana jaýapqa tartpaı, ulttyq rámizderge qatysty qısynsyz pikir, negizsiz usynys uıymdastyrǵandar da zań aldynda jaýap berýi tıis. Memlekettik rámizderge qatysty qandaı da bir rámizdik belgini ózgertip, qosyp-alý úshin áýeli dáıekti usynys, dáleldi negiz bolýy kerek.
- Ýaqytyńyzdy bólip, suhbat bergenińizge rahmet!
Suhbattasqan Mara KELES