Valúta baǵamy
  • USD -

    452.9
  • EUR -

    490.5
  • RUB -

    5.09
Q.TOQAEV: HALYQTAN JOǴARY JÁNE HALYQTAN BIİK TURǴAN ESHKİM DE, ESHTEŃE DE JOQ
21 jeltoqsan 2019
Q.TOQAEV: HALYQTAN JOǴARY JÁNE HALYQTAN BIİK TURǴAN ESHKİM DE, ESHTEŃE DE JOQ

Búgin Nur-Sultan qalasynda Táýelsizdik saraıynda ótken Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń ekinshi otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart  Toqaevtyń sóılegen sóziniń tolyq berip otyrmyz.

 

Qurmetti Ulttyq keńes músheleri!

Búgin ózderińizben Keńestiń ekinshi otyrysyna jınalyp otyrmyz.

Osy ýaqyt ishinde aıtarlyqtaı jumys atqaryldy.

Onyń naqty nátıjeleri de bar.

Biz birden tıimdi ári úılesimdi jumys isteý úshin kúsh jumyldyrdyq.

Osy oraıda, men memlekettik apparatqa Ulttyq keńestiń jumysyna barynsha qoldaý kórsetýdi tapsyrdym.

Bul jumysqa Prezıdent Ákimshiligi de tikeleı atsalysýda.

Ulttyq keńestiń hatshylyǵy maǵan esep berip otyr.

Bul rette, bıliktiń dıalog ornatýǵa jáne reforma jasaýǵa múddeli ekenine eshkimniń kúmáni joq dep oılaımyn.

Sizderdiń kópshiligińizben jeke-dara kezdestim.

Usynystaryńyzdy, bastamalaryńyzdy muqıat qarastyryp, birqatar ózekti másele jóninde pikir almastyq.

Ulttyq keńes músheleri jumys barysynda qyzý pikirtalasqa túsip, mańyzdy jaǵdaılardy talqylady.

Sonyń barysynda, atap ótý kerek, birqatar túıtkildi másele boıynsha ortaq ustanymǵa keldik.

Bul demokratıany nyǵaıtýǵa jáne qoǵamnyń bılikke degen senimin arttyrýǵa úlken serpin beretin jumys dep sanaımyn.

Bizdiń tájirıbemiz halyqaralyq uıymdar tarapynan joǵary baǵalanyp otyr.

Kópshilik ony jaýapty ári syndarly dıalogtyń úlgisi retinde qabyldady.

Eń bastysy, Ulttyq keńes qoǵamnyń senimin aqtaı alatynyn dáleldedi.

Munyń taǵy bir mańyzdy qyry bar.

Biz syndarly dıalog arqyly jańa saıası mádenıettiń negizin qalyptastyryp jatyrmyz.

Sonyń arqasynda, san alýan pikirler men balama kózqarastar, syndarly ustanym, jaýapkershilik sıaqty qundylyqtar aldyńǵy qatarǵa shyǵady.

My preodolevaem boıazn álternatıvnoı tochkı zrenıa. Vlastne schıtaet, chto nesoglasıe – eto destrýktıv, obshestvenno opasnoe ıavlenıe.

Takım obrazom, moıa formýla «raznye mnenıa – edınaıa nasıa» nashla svoe prámoe voploshenıe v Nasıonalnom sovete obshestvennogo doverıa.

Eto ne prosto lozýng ılı ıdeıa, a ýje realnoe deıstvıe.

Na pervom zasedanıı v povestký Nasıonalnogo soveta byl vnesen bolshoı spektr voprosov.

Vse predlojenıa ı ınısıatıvy bylı vzáty v rabotý. Zapýsheny sootvetstvýıýshıe mehanızmy ı prosedýry. Rabota prodoljaetsá.

Ýje seıchas ımeıýtsá ochen vajnye voprosy, po kotorym my prıshlı k edınomý mnenıý.

Na osnove konsolıdırovannyh reshenıı podgotovlen pervyı paket reform. On býdet predstavlen segodná na vtorom zasedanıı Nasıonalnogo soveta.

Po kajdoı vyskazannoı chlenamı NSOD ınısıatıve opredeleny ıspolnıtelı ız chısla otvetstvennyh strýktýr s chetkımı srokamı ıspolnenıa.

V to je vremá v hode obsýjdenıa bylo polýcheno nemaloe kolıchestvo novyh predlojenıı ot chlenov Nasıonalnogo soveta, po kotorym bylı sereznye dıskýssıı na ýrovne moeı Admınıstrasıı ı Pravıtelstva.

Schıtaıý, chto tolko pýtem podobnyh obsýjdenıı my ımeem vozmojnostprııtı k optımalno polojıtelnomý rezýltatý.

Zdes vajno presech vozmojnoe lobbırovanıe chıh-lıbo ınteresov.

Nasha pervostepennaıa zadacha – eto vyrabotka sıstemnyh, dolgosrochnyh, effektıvnyh mer po aktýalnym ekonomıcheskım ı polıtıcheskım voprosam strany. 

Men «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn jarıa ettim. Muny jaqsy bilesizder.

Biz óz qyzmetimizde, eń aldymen, qarapaıym azamattardyń suranysy men muń-muqtajyn basshylyqqa alýymyz kerek.

Halyqtan joǵary jáne halyqtan bıik turǵan eshkim de, eshteńe de joq.

Ulttyq keńes, birinshi kezekte, qoǵamdyq dıalog pen senim alańy retinde quryldy.

Biz osy senimdi aqtaýǵa tıispiz.

Árıne, azamattardy alańdatqan túıtkildi máseleniń bárin birneshe aıda sheship tastaý múmkin emes.

Degenmen, birqatar másele boıynsha alǵa ilgerilep, shuǵyl sheshimder qabyldadyq.

Jumys júıeli túrde júrgizilip keledi.

Onyń qarqynyn báseńdetpeımiz.

Kókeıtesti máseleniń biri – Jer jáne ony tıimdi paıdalanýǵa qatysty.

Jaqynda Aqmola oblysyna jasaǵan saparymda aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerdi tıimsiz paıdalaný jaıyna nazar aýdardym.

Bul baǵytta, meniń ustanymym – bekem: Jerdi ıgere alatyn adam ǵana onyń ıesi bolýǵa laıyq.

Vmeste s tem, na praktıke opredelıt nerasıonalno ıspolzýemye zemlı kraıne slojno. Poetomý v takom chývstvıtelnom voprose, kak pravo na zemlepolzovanıe, my ne moglı prınımat pospeshnyh reshenıı.

V to je vremá v sfere gosýdarstvennogo kontrolá za ıspolzovanıem selskohozáıstvennyh zemel davno nazrela ostraıa neobhodımostvnedrenıa sovremennyh metodov kontrolá na osnove noveıshıh tehnologıı.

Shırokaıa obshestvennost v tom chısle chleny Nasıonalnoı komıssıı, otmechalı neobhodımostperehoda na kosmıcheskıı monıtorıń dlá vyıavlenıa ı ızátıa neıspolzýemyh ı nerasıonalno ıspolzýemyh zemel.

V oktábre ıa podpısal Zakon po voprosam regýlırovanıa agropromyshlennogo kompleksa, predýsmatrıvaıýshıı provedenıe dıstansıonnogo zondırovanıa zemel.

Tverdaıa zakonodatelnaıa osnova – eto pervyı shag. Teper neobhodımo prorabotat vozmojnostıspolzovanıa kosmıcheskıh snımkov v kachestve osnovanıa dlá rastorjenıa dogovora zemlepolzovanıa s mınımızasıeı kontakta proveráemyh ı ınspektorov.

Po moemý porýchenıý Mınısterstvo selskogo hozáıstva razrabotalo sootvetstvýıýshıı prıkaz.

Vmeste s tem, dannaıa rabota provodıtsá s ýchetom vseh rıskov, v chastnostı, novızny tehnologıı, nedostatka ınformasıı o kachestve zemlı, aktýalnostı baz dannyh ı tak dalee.

Mınısterstvý selskogo hozáıstva sovmestno s Mınısterstvom sıfrovogo razvıtıa sledýet zakonchıt vse podgotovıtelnye raboty ı provestı pılotnyı proekt po kosmomonıtorıngý zemlı v ráde oblasteı do 1 maıa 2020 goda.

Krome togo, my doljny prınát ınye mery po ýsılenıý kontrolá za rasıonalnym ıspolzovanıem zemlı. Schıtaıý, chto neobhodımo ývelıchıt bazovye nalogovye stavkı za neıspolzýemye zemelnye ýchastkı s 10 do 20 raz.

Trebýetsá takje obespechıt sokrashenıe sroka neıspolzovanıa selhozzemel dlá prınýdıtelnogo ızátıa s tekýshıh dvýh let do odnogo goda.

Sonymen birge, jerdi sot arqyly alyp qoıýdyń tıimdi jáne jedel tetikterin qarastyrý mańyzdy.

Igerilmeı jatqan jer telimin qaıtaryp alý kezinde isti sozbalańǵa salýdyń túrli amal-aılasy, ókinishke qaraı, oryn alatyny boldy.

Osyndaı jaǵdaıda jerdi eshkim paıdalana almaı, bos qalady.

Úkimet tıisti quqyqtyq aktilerdi jedel qabyldap, ıgerilmeı, bos jatqan jerlerdi ekonomıkalyq aınalymǵa engizý sharalaryn qolǵa alýy tıis.

Memleket bolashaǵyna qatysty másele boıynsha alaýyzdyqqa jol berýge bolmaıdy.

Biz oń ózgeristerdi bılik pen qoǵamnyń ortaq kelisimi jáne syndarly is-áreketi arqyly ǵana júzege asyra alamyz.

Osyny esimizden shyǵarmaıyq.

Uly Abaı «...Birlik – aqylǵa birlik» degen.

Bul yntymaq pen yqpaldasý jalpy halyqtyq yrysqa jol ashady degen sóz.

Sondyqtan, men elimizdiń ultjandy azamattary men túrli qoǵam ókilderin birlese jumys isteýge shaqyramyn.

Sledýıýshıı vopros – vopros podochetnostı ı otkrytostı gosýdarstvennyh strýktýr.

I, prejde vsego, rasıonalnostı prozrachnostrasqodýemyh búdjetnyh sredstv.

Vysshıı organ fınansovogo nadzora – Schetnyı komıtet na sıstemnoı osnove vedet bolshýıý ı znachımýıý rabotý po vyıavlenıý fınansovyh narýshenıı, neeffektıvnogo ıspolzovanıa búdjetnyh sredstv.

Odnako do sıh por rezýltaty ego raboty ne bylı dostoıanıem shırokoı obshestvennostı.

Poetomý mnoıý prınáto reshenıe, chto nachınaıa s ıanvará sledýıýshego goda Schetnyı komıtet nachnet pýblıkasıý osnovnyh rezýltatov svoıh aýdıtorskıh meroprıatıı po proveráemym gosorganam ı organızasıam.

Dalee. Sledýet obespechıt povyshenıe effektıvnostı ı dalneısheı optımızasıı kvazıgosýdarstvennogo sektora.

Ia podderjal ıdeıý vvestı v sostavy Sovetov dırektorov sosıalno-znachımyh predprıatıı kvazıgosýdarstvennogo sektora predstavıteleı grajdanskogo obshestva.

Po ıtogam obsýjdenıa s chlenamı Soveta Pravıtelstvom podgotovleno reshenıe kasatelno ýchastıa obshestvennıkov v etoı rabote.

Onı kasaıýtsá perechná predprıatıı, statýsa obshestvennyh deıateleı, prosedýry otbora kandıdatýr ı tak dalee.

Pravıtelstvý predstoıt provestı vse neobhodımye prosedýry otbora ı vnestı kandıdatýry na soglasovanıe do 1 marta 2020 goda.

Krome togo, v dopolnenıe k moemý porýchenıý v ramkah Poslanıa o sokrashenıı kolıchestva predprıatıı kvazıgossektora, a takje ıh zachastýıý razdýtyh shtatov, neobhodıma rabota po snıjenıý ekonomıcheskoı vovlechennostı deıstvýıýshıh gospredprıatıı v konkýrentnye rynkı.

Eto doljno byt realızovano cherez sokrashenıe razreshennyh ýstavnyh vıdov deıatelnostı gospredprıatıı.

Pravıtelstvom ýje predlagaetsá sokratıt bolee 100 vıdov deıatelnostı gospredprıatıı, eto okolo 30% ot deıstvýıýshego perechná.

Vmeste s tem, schıtaıý, chto neobhodımo prodoljıt rabotý v dannom napravlenıı, to estsokratıt perechen bolee znachıtelno, osobenno v krýpnyh gorodah, gde konkýrentnaıa sreda naıbolee razvıta. Pravıtelstvo doljno vnestı predlojenıa po etomý voprosý do 1 aprelá 2020 goda.

Dalee. V svoıh programmnyh vystýplenıah, a takje v hode regıonalnyh poezdok ıa govorıl o nedopýstımostı dıskrımınasıı nashıh grajdan so storony ınostrannyh rabotodateleı. Vy takje podnımalı etot vopros.

Poetomý po moemý porýchenıý v proshlom mesáse byla proızvedena proverka na predmet soblúdenıa trýdovogo ı mıgrasıonnogo zakonodatelstva na predprıatıah, prıvlekaıýshıh ınostrannýıý rabochýıý sılý.

Za eto vremá proınspektırovano 95 kompanıı, vyıavleno 930 faktov narýshenıı.

Sredı nıh znachıtelnýıý chastsostavılı narýshenıa kasatelno vypolnenıa ınostrannymı sotrýdnıkamı raboty, ne sootvetstvýıýsheı vydannomý razreshenıý, ı rasqojdenıa polýchennogo obrazovanıa s zanımaemoı doljnostú.

Na osnove analıza sıtýasıı, proverok kompetentnyh organov ı s ýchetom predlojenıı chlenov Soveta Mınısterstvom trýda ı sosıalnoı zashıty naselenıa podgotovlen rád ızmenenıı.

Vo-pervyh, býdet znachıtelno sokrashena kvota na prıvlechenıe ınostrannoı rabocheı sıly na 2020 god. Sokrashenıe sostavıt okolo 40% – s 49 tysách v 2019 godý do 29 tysách v 2020 godý.

Vo-vtoryh, vse predprıatıa chıslennostú bolee 250 chelovek, prıvlekaıýshıe bolee 30 ınostrannyh rabotnıkov, býdýt ohvacheny regýlárnymı proverkamı.

Teper Mıntrýd smojet operatıvno reagırovat na lúbye narýshenıa, v tom chısle dısproporsıı v oplate trýda, sosıalno-bytovyh ýslovıah ı tak dalee, ne pozvoláá problemam nakaplıvatsá ız goda v god.

V-tretıh, býdýt peresmotreny Pravıla ýstanovlenıa kvoty na ınostrannýıý rabochýıý sılý ı Pravıla vydachı razreshenıı. Býdet predýsmotreno sokrashenıe ınostrannogo personala po 4-oı kategorıı (rabochıe spesıalnostı), a takje ýjestocheny trebovanıa po mestnomý soderjanıý v kadrah.

V svázı s etım Pravıtelstvý neobhodımo prınát dalneıshıe mery po obespechenıý trýdovoı deıatelnostı ınostrannymı grajdanamı v strogom sootvetstvıı s deıstvýıýshım zakonodatelstvom.

S selú realızasıı moeı predvybornoı platformy v kachestve pılota v gorodah Nýr-Sýltan ı Almaty byl zapýshen proekt «búdjeta narodnogo ýchastıa».

Prınımaıa vo vnımanıe vysokýıý obshestvennýıý znachımostdannogo nachınanıa, podobnaıa praktıka s 2020 goda býdet vvedena v 55 admınıstratıvnyh edınısah.

V chastnostı, vo vseh raıonah gorodov respýblıkanskogo znachenıa ı stolısy, a takje v 35 gorodah oblastnogo znachenıa.

V chastı obespechenıa bolsheı vovlechennostı grajdan v rassmotrenıe búdjetov sentralnyh organov, Mınısterstvo fınansov sovmestno s chlenamı Nasıonalnogo soveta sozdalo Rabochýıý grýppý po vyrabotke predlojenıı dlá ızmenenıa formata proekta «Grajdanskıı búdjet».

Grajdane strany ımeıýt pravo polýchat dostovernýıý ınformasıý o raspredelenıı búdjetnyh sredstv.

Podobnyı prınsıp transparentnostı doljen zatronýt vse vıdy fınansovyh operasıı, provodımyh na terrıtorıı gosýdarstva. Nam sledýet obektıvno ponımat polnýıý kartıný vneshnıh ıstochnıkov fınansırovanıa ı zaımstvovanıa.

Trebýetsá takje prekratıt spekýlásıı na predmet chrezmernoı zadoljennostı nasheı strany pered vneshnımı kredıtoramı.

V etoı svázı do 1 aprelá 2020 goda mınısterstva nasıonalnoı ekonomıkı, fınansov ı Nasıonalnyı bank doljny razrabotat Edınyı reestr vneshnego dolga v vıde osıfrovannoı bazy dannyh.

Kelesi másele – ulttyq valúta baǵamynyń turaqsyzdyǵy.

Bul bizdiń kásipkerlerimiz ben azamattarymyzdy alańdatyp otyrǵan másele.

Meniń tapsyrmam boıynsha Ulttyq bank baǵam saıasatynyń ashyqtyǵyn, sol arqyly oǵan halyqtyń senimin arttyratyn tetikterdi ázirledi.

Ulttyq Bank 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap Ulttyq Qor transfertteriniń valúta naryǵyndaǵy aıyrbasyn aı saıyn jáne toqsan saıyn jarıalap otyrýy tıis.

Sonymen birge, aıyrbas kestesi de jarıalanady.

Aqsha-nesıe saıasatynyń strategıasy qabyldanady.

Meniń Joldaýymda aıtylǵandaı, mıkro jáne shaǵyn bıznes tabys salyǵynan 3 jylǵa deıin bosatylady.

Olardy tekserýge dál osyndaı merzimge moratorıı jarıalandy.

Memleket tarapynan qabyldanǵan sharalarǵa qaramastan, kóleńkeli ekonomıka máselesi sheshimin tappaı otyr.

Jalǵan fırmalar ashyp, aqsha jymqyrýdyń san túrli tásilderi joıylar emes.

Shyn máninde, buǵan qarsy tıimdi kúrese almaı kelemiz.

Quzyrly organdar kóbine tıisti sharalardy der kezinde qoldanbaı otyr.

Sonyń saldarynan kinásiz kásipkerler de zardap shegedi.

Al, naǵyz uıymdastyrýshylar jaýapkershilikten qutylyp ketedi.

Sondyqtan, zańsyz aınalymǵa qarsy kúres sharalaryn kúsheıtip qana qoımaı, bul iste tyń serpilis jasaý kerek.

Keńes músheleri osy jumysqa bıznes ókilderin jumyldyrýdy usyndy.

Ózderiniń yqtımal kontragentterin baǵalaý jáne tekserý úshin olarǵa tıimdi qural berý qajettigi aıtyldy.

V svázı s etım Pravıtelstvo sovmestno s Nasıonalnoı palatoı predprınımateleı sozdast otkrytýıý ıntegrırovannýıý bazý dannyh po sýbektam bıznesa.

V rezýltate kajdyı predprınımatel smojet provestı proverký svoego kontragenta.

Napolnenıe bazy dannyh ı klassıfıkasıa predprıatıı doljna provodıtsá na osnove ınformasıı nalogovyh, tamojennyh, pravoohranıtelnyh organov.

V neı býdýt otobrajatsá zadoljennostpo nalogam, nalıchıe admınıstratıvnyh pravonarýshenıı ı tak dalee.

V slýchae, eslı bıznesmen provel proverký kontragenta po dannoı baze, ı on ne okazalsá v tak nazyvaemoı «krasnoı zone», sdelka s dannym kontragentom ne mojet byt predmetom ýgolovnogo presledovanıa do nachıslenıa nalogov ı shtrafov.

Eslı je, soglasno baze dannyh kontragent okazalsá v «krasnoı zone» ı bıznesmen vse ravno reshıl ımet delo s nım, on doljen ponımat vse posledstvıa takogo reshenıa.

Eto ı estprınsıp doljnoı osmotrıtelnostı.

Dannye ınısıatıvy doljny byt chetko otrajeny v Nalogovom kodekse ı drýgıh zakonodatelnyh aktah.

Sledýıýshım shagom doljen stat perevod oplaty za krýpnye tranzaksıı ısklúchıtelno v beznalıchnyı nablúdaemyı format.

Segodná s razvıtıem bankovskıh tehnologıı dobroporádochnomý grajdanıný ılı bıznesý nalıchnye dengı nýjny v nebolshom kolıchestve.

V to je vremá dolá tenevoı ekonomıkı na rynkah nedvıjımostı ı realızasıı avtotransporta sostavláet okolo 3 trıllıonov tenge. Neobhodımo navestı porádok.

Pravıtelstvý ı Nasbanký sledýet podgotovıt paket zakonodatelnyh popravok, obespechıvaıýshıh vnedrenıe beznalıchnogo rascheta prı pervıchnoı realızasıı jılá ı avtotransportnyh sredstv.

Konechno je, v nem neobhodımo predýsmotret osobennostı nashego terrıtorıalnogo razvıtıa, prejde vsego v selskoı mestnostı.

Eshe odnoı aktýalnoı povestkoı obshestva ostaetsá kachestvo predostavláemyh sıfrovyh ýslýg.

Nesmotrá na to, chto my sozdavalı  spesıalnye bazy dannyh, zakýpalı dorogostoıashıe ınformasıonnye sıstemy, ý nas do sıh por v pervýıý ochered trebýıýtsá dokýmenty na býmajnom nosıtele.

Prıvedý tolko odın prımer. Kajdyı tretıı grajdanın strany ýpravláet transportnym sredstvom, ı vse vodıtelı nosát s soboı ı ýdostoverenıe lıchnostı, ı vodıtelskoe ýdostoverenıe, ı tehnıcheskıı pasport, ı pýtevoı lıst, ı eshe raznogo roda dokýmenty.

Za to, chto chelovek zabyl dokýmenty doma, nakazyvaem. Tolko po takım faktam za 11 mesásev nakazalı okolo 80 tysách grajdan.

Pravıtelstvo obázano v blıjaıshee vremá razobratsá s etoı problemoı, prı neobhodımostı vnestı ızmenenıa v zakonodatelnye akty.

Po bloký sosıalnyh reform po-prejnemý aktýalnym ostaetsá vopros vvedenıa adresnoı sosıalnoı pomoshı mnogodetnym semám.

Pered Pravıtelstvom stoıt chetkaıa zadacha obespechıt prozrachnýıý ı spravedlıvýıý adresnýıý pomosh, prejde vsego nýjdaıýshımsá detám, v tom chısle ız mnogodetnyh semeı.

Gosýdarstvo doljno pomogat tolko tem, kto nýjdaetsá.

V etoı svázı, bylo prınáto vo vnımanıe predlojenıe obshestvennostı ı chlenov Soveta ne ýchıtyvat dohody semı prı vyplate v novom formate sosıalnoı pomoshı mnogodetnym semám.

Deıstvıtelno, norma ob ýchete ındıvıdýalnyh dohodov slojna v admınıstrırovanıı, vlechet negatıvnye sosıalnye posledstvıa (razvody, fıktıvnye ývolnenıa, zaboı skota ı t.d.) ı neredko podverjena korrýpsıı.

Podderjano takje predlojenıe kasatelno obespechenıa deteı ız sosıalno ýıazvımyh sloev naselenıa paketom garantırovannoı sosıalnoı pomoshı.

Pravıtelstvom prodelana bolshaıa rabota, vyrabotany novye podhody. Podgotovlen sootvetstvýıýshıı zakonoproekt.

Takım obrazom, mnogodetnye semı býdýt polýchat gosýdarstvennýıý podderjký vne zavısımostı ot dohodov, a ısklúchıtelno ısqodá ız kolıchestva deteı v seme.

Novoe gosýdarstvennoe posobıe mnogodetnym semám predlagaetsá ýstanovıt v dıfferensırovannyh razmerah, kratnyh k MRP, ot 42,5 do 74 tysách tenge.

Krome togo, detám ız maloobespechennyh semeı býdet polojen garantırovannyı sosıalnyı paket.

Detı doshkolnogo vozrasta býdýt obespechıvatsá prodýktovymı naboramı ı drýgımı sredstvamı pervoı neobhodımostı.

Shkolnıkı býdýt polýchat besplatnoe goráchee pıtanıe v shkolah, ejednevnyı besplatnyı proezd v shkolý ı obratno, a takje shkolnýıý formý ı ýchebnye prınadlejnostı.

Vse eto za schet gosýdarstva.

Osylaısha, Ataýly áleýmettik kómektiń qoldanystaǵy tetikterine aıtarlyqtaı túzetýler engiziledi.

Eńbek etýge yntalandyrýdyń jańa tásilderine basa mán berilip, Ataýly áleýmettik kómekti asyra paıdalaný barynsha azaıady.

Sonymen qatar, ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalarǵa keshendi áleýmettik-patronattyq qoldaýdy kúsheıtý kerek dep sanaımyn.

Bilim alýǵa, jumysqa ornalasýǵa, turǵyn-úı máselesin sheshýge arnalǵan negizgi talaptar barshaǵa túsinikti bolýy qajet.

Shyǵys Qazaqstan jáne Aqtóbe oblystarynda bul máseleni sheshýge bıznes ókilderi men memlekettik kompanıalardy tartýda.

Osy tájirıbeni basqa da óńirlerge taratý kerek.

Sondaı-aq, múmkindigi shekteýli azamattarǵa qoldaý kórsetýdiń tıimdi júıesin engizý qajet.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetine júginsek, Elimizdegi 106 myń múmkindigi shekteýli adamnyń 25 paıyzy ǵana jumyspen qamtylǵan.

Jumys berýshiler múmkindigi shekteýli adamdardy qabyldaý úshin arnaıy kvota bólýi tıis. Úkimetke osy mindettiń oryndalý barysyn qadaǵalaýdy tapsyramyn.

Oryndamaǵan jaǵdaıda ótemaqy tóleý máselesin qarastyrý kerek.

Barlyq aımaqtarda Eńbekpen qamtý jáne áleýmettik ońaltý ortalyqtary jumys isteýi tıis.

Aqmola, Aqtóbe, Almaty jáne Batys Qazaqstan oblystary men Nur-Sultan, Shymkent qalalarynda mundaı ortalyqtar joq.

Bul – úlken kemshilik, sondyqtan ondaı ortalyqtardy qalaıda ashýdy tapsyramyn.

Osy jumysty memleket pen jekemenshiktiń áriptestigi arqyly iske asyrýǵa bolady.

Sondaı-aq, jumys isteıtin múmkindigi shekteýli adamdarǵa ońaltý kómegin Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynyń qarjysy esebinen berý máselesin qarastyrýdy usynamyn.

Taǵy bir mańyzdy másele – zeınetaqy júıesin jańǵyrtý.

Jumys berýshilerdiń mindetti
5 paıyzdyq zeınetaqy jarnasyn tóleýge qatysty daý-damaı basylar emes.

Muny 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastaý kózdelgen bolatyn, alaıda áli kúnge deıin barshaǵa ortaq ustanym joq.

Sondyqtan, jumys berýshilerdiń mindetti zeınetaqy jarnasyn engizý merzimi keıinge (2023 jylǵa) shegerildi.

Men buǵan egjeı-tegjeıli toqtalmaı-aq qoıaıyn.

Bul másele Ulttyq keńes músheleriniń áleýmettik-ekonomıkalyq saladaǵy basqa da kóptegen usynystary sıaqty Prezıdent Joldaýynyń aıasynda qazirdiń ózinde júzege asyrylyp jatyr.

Hotel by takje vyskazatsá po voprosý perehoda na latınısý. Tem bolee, etot vopros podnımalsá na zasedanıı Nasıonalnogo soveta.

Speshkı v etom voprose dopýskat nelzá. Trebýetsá tshatelno, vyverenno, vsestoronne proanalızırovat ı prorabotat vse aspekty vnedrenıa novogo alfavıta.

Predlojennye trı varıanta latınısy okazalıs nesovershennymı. Poetomý nýjen poıstıne naýchnyı podhod k etoı probleme, kotorýıý ýproshat nelzá.

Rech ne ıdet o prostom perelojenıı kırıllısy na latınısý, nýjna reforma kazahskogo ıazyka, ego modernızasıa.

Jdem avtorıtetnogo mnenıa nashıh ýchenyh. Eshe raz zaıavláú, chto my reformırýem ımenno kazahskıı ıazyk.

V takom sýdbonosnom dlá nasıı voprose kampaneıshına, legkovesnostnedopýstımy!

Jeke kezdesýler barysynda kóterilgen máseleler boıynsha naqty jumystar jasalýda.

Solardyń kópshiligine qatysty oń sheshim qabyldandy jáne barlyǵy Ulttyq keńes hatshylyǵynyń baqylaýyna alyndy.

Áleýmettik saladaǵy jumystarmen qatar, saıası júıeni reformalaý jáne jańǵyrý máselesi kópshiliktiń nazarynda.

Bılik buǵan qatysty syndarly dıalog ornatýǵa múddeli.

Osy oraıda, biz Ulttyq keńes músheleriniń usynystarynan bólek, memleket tarapynan da tyń bastamalar kóterip jatyrmyz.

Barlyq usynystardy talqylaı otyryp, ortaq paıymǵa kelemiz dep senemin.

Eń bastysy, reformalar eldi dúrbeleńge salatyn emes, turaqty damýǵa bastaıtyn qadam bolýy shart.

Narádý s vajneıshımı voprosamı povyshenıa kachestva jıznı kazahstansev ı ýsılenıa sosıalnoı polıtıkı my delaem sereznyı shag v oblastı reformırovanıa deıstvýıýsheı polıtıcheskoı sıstemy.

Nekotorye eksperty vyskazyvalı mnenıe, chto dannaıa problematıka, mol, ýıdet na vtoroı plan.

No my proıavılı volú k dostıjenıý konkretnyh rezýltatov v etoı kraıne chývstvıtelnoı sfere.

Pervyı paket polıtıcheskıh ınısıatıv byl ýsılen so storony ımenno gosýdarstva.

Takım obrazom, nı ý kogo ne doljno byt somnenıı v neobhodımostı polıtıcheskoı modernızasıı, o chem ıa govorıl v Poslanıı.

Prı etom reformy doljny, konechno, sodeıstvovat stabılnomý razvıtıý nasheı strany, a ne prıvodıt k potrásenıam.

My obázany ýsılıvat sozıdatelnýıý osnový polıtıcheskogo prosesa, chtoby plúralızm stal vajnym elementom povyshenıa ekonomıcheskogo blagosostoıanıa ı chelovecheskogo kapıtala. 

Poetomý ochen vajno naıtı naıbolee razýmnyı pýt, tak nazyvaemýıý «zolotýıý seredıný», kotoraıa obespechıt postýpatelnoe razvıtıe nashego gosýdarstva. Eto, v konse konsov, trebovanıe vsego naroda.

Isqodá ız etogo, prorabotan pervyı paket polıtıcheskıh ınısıatıv. On sostoıt ız sledýıýshıh mer.

Vo-pervyh, sledýet prıstýpıt k vnedrenıý ývedomıtelnogo prınsıpa organızasıı mıtıńov, chto sootvetstvýet nasheı Konstıtýsıı.

Mıtıńı dopýstımy, eslı onı ne narýshaıýt zakon, ne narýshaıýt obshestvennyı porádok ı ne meshaıýt pokoıý grajdan.

Eto moıa prınsıpıalnaıa pozısıa.

Vy ee znaete, my býdem ee zakreplát zakonodatelno.

Prıshlo vremá dlá togo, chtoby prıvıvat obshestvennomý soznanıý kúltýrý mıtıńov. I obshestvý, ı gosýdarstvý pora adekvatno otnosıtsá k pýblıchnomý vyrajenıý pozısıı. Eto neızbejnost ı lýchshe k neı prııtı samostoıatelno, osoznanno, a ne vynýjdenno.

No nado ponımat, chto mıtıńı – eto ne tolko pravo, no ı otvetstvennost

V svoem Poslanıı v sentábre ıa ýje govorıl o neobhodımostı sovershenstvovanıa zakonodatelstva o mıtıńah.

Segodná na zasedanıı Nasıonalnogo soveta hochý skazat, chto v ramkah ıspolnenıa Plana po realızasıı prezıdentskogo Poslanıa razrabotan proekt Zakona o mırnyh sobranıah.

V nem býdýt chetko opredeleny vse formy mırnyh sobranıı, ýstanovlena kompetensıa maslıhatov po opredelenıý spesıalızırovannyh mest, a takje takıe ponátıa, kak statýs organızatora, ýchastnıka ı nablúdatelá, ıh prava ı obázannostı.

Rech ıdet ne prosto ob ızmenenıah v deıstvýıýshıı zakon, a o konseptýalno novom zakone, kotoryı reglamentırýet voprosy organızasıı ı provedenıa vseh form mırnyh sobranıı.

Pravıtelstvý sledýet vnestı proekt zakona na rassmotrenıe Parlamenta.

Ekinshiden, saıası partıa qurý úshin tirkeý kedergilerin azaıtý.

Qazir saıası partıany tirkeý úshin onyń kem degende 40 myń múshesi bolýy kerek.

Bul norma uzaq ýaqyttan beri saqtalyp keledi jáne ótken kezeńniń talabyna saı boldy.

Endi jańa saıası jaǵdaıda, bir jaǵynan, azamattardyń talap-tilekterine, ekinshi jaǵynan, yqtımal táýekelderge laıyqty ún qatýymyz qajet.

Bizdiń qoǵam partıa qurylysynyń jańa sapalyq kezeńine ótetindeı dárejege jetti.

Sondyqtan, tirkeý úshin partıa músheleri sanynyń tómengi shegin eki esege azaıtýdy usynamyn, ıaǵnı 20 myńǵa deıin. Bul – aıtarlyqtaı mańyzdy ózgeris.

Ol azamattyq belsendilikti arttyrýǵa qosymsha múmkindik beredi. Jalpy, biz partıalarǵa jáne saılaýǵa qatysty Zańdardy birte-birte ózgertýimiz kerek.

V-tretıh, v ızbıratelnyh partıınyh spıskah neobhodımo predýsmotret obázatelnýıý 30%-nýıý kvotý dlá jenshın ı molodejı.

My doljny stımýlırovat aktıvnyı prıhod jenshın v polıtıký, osobenno v zakonotvorcheskıı proses.

Tochno tak je my doljny sposobstvovat prıhodý v Parlament ı v mestnye predstavıtelnye organy molodejı, o chem ýbedıtelno skazal Elbasy na nedavnem soveshanıı s aktıvısamı partıı «Nur Otan».

Onı gotovy bolee aktıvno ýchastvovat v obshestvenno-polıtıcheskıh prosesah. Dlá molodejı my doljny sozdavat ne tolko sosıalnye, no ı obshestvenno-polıtıcheskıe lıfty, chtoby peredat estafetý Nezavısımostı novym pokolenıam prosveshennyh patrıotov.

Dannaıa norma obájet polıtıcheskıe partıı bolee aktıvno rabotat s raznymı sosıalnymı grýppamı ı ýchıtyvat ıh ınteresy v svoeı deıatelnostı.

Tórtinshiden, bizge parlamenttik opozısıa ınstıtýty qajet.

Biz jańa qoǵamdyq paradıgmanyń basty sharty – balama kózqarastar men pikirler ekenin túsinýimiz kerek.

Sońǵy jyldary óz ustanymdaryn ashyq bildirip júrgen belsendi azamattar birqatar áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerdi sheshýge atsalysty.

Biz balama pikirler men qoǵamdyq talqylaý toqyraýdyń bastaýy emes, kerisinshe, damýdyń basty talaptarynyń biri ekenine kóz jetkizdik.

Sondyqtan, Parlamenttegi saıası azshylyqtyń negizin zań júzinde bekitý qajet.

Bul úshin «Parlament týraly» zańdy saıası azshylyqqa kepildik beretin normalarmen tolyqtyrý qajet.

Mysaly, basqa da partıalardyń ókilderi Parlamenttegi keıbir komıtetterdiń tóraǵasy laýazymdaryn ıelene alatyndaı jaǵdaı jasaý kerek.

Bul bıliktiń zań shyǵarý tarmaǵyndaǵy balamaly qyzmettiń júıeli jumysyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi.

Po vsem etım ınısıatıvam Pravıtelstvý sovmestno s Admınıstrasıeı Prezıdenta predstoıt podgotovıt ı vnestı v Parlament sootvetstvýıýshıe predlojenıa ı zakonoproekty.

Nastalo takje vremá dlá reshenıa voprosov, kotorye aktıvno podnımalıs nashımı pravozashıtnıkamı.

Mınısterstvý ınostrannyh del porýchaetsá nachat prosedýrý prısoedınenıa ko Vtoromý Fakúltatıvnomý protokolý k Mejdýnarodnomý paktý o grajdanskıh ı polıtıcheskıh pravah.

My takje sýmelı dostıch razýmnogo kompromıssa po state 174 Ýgolovnogo kodeksa.

Predlagaetsá gýmanızırovat dannýıý statú – vnestı ızmenenıa v sýshestvýıýshýıý redaksıý, bolee korrektno ee ızlojıt.

Naprımer, otkazatsá ot formýlırovkı «vozbýjdenıe» ı ıspolzovat vmesto nee bolee tochnoe ıýrıdıcheskoe ponátıe «razjıganıe».

Takaıa formýlırovka pozvolıt chetko zafıksırovat bolee spravedlıvoe prımenenıe dannoı statı ı snımet osnovnye voprosy po neı.

Pomımo etogo byl podgotovlen spesıalnyı zakonoproekt, napravlennyı na smágchenıe fınansovyh ogranıchenıı v otnoshenıı lıs, otbyvshıh ýgolovnoe nakazanıe po dannoı state ı ımeıýshıh  polojıtelnoe zaklúchenıe pravoohranıtelnyh organov.

V chastnostı, predýsmotreny normy po ısklúchenıý etıh lıs ız perechná, ogranıchıvaıýshego prava po rasporájenıý fınansamı ı ımýshestvom.

Krome togo, predlagaetsá pozvolıt ım polýchat mınımalnyı razmer ejemesáchnoı zarabotnoı platy v raschete na kajdogo chlena semı ı razreshıt otkryvat ı vestı bankovskıe scheta.

Eshe odın vajnyı vopros, kotoryı davno obsýjdaetsá ı vyzyvaet jarkıe dıskýssıı v obshestve, eto statá 130 Ýgolovnogo kodeksa o klevete.  

Na pervom zasedanıı Nasıonalnogo soveta toje podnımalsá etot vopros. Predlagalos dekrımınalızırovat dannýıý statú.

Odnako okazalos, chto estı sereznye kontrargýmenty.

Nekotorye obshestvennıkı, daje pravozashıtnıkı vystýpaıýt za sohranenıe etoı normy v Ýgolovnom kodekse, tak kak rech ıdet o zashıte prav cheloveka, sohranenıı ego chestı ı dostoınstva.

V svoıý ochered, rád gosýdarstvennyh organov predlagaet vnestı ızmenenıa tolko v pervýıý chaststatı 130. 

Otmechý, chto tolko po voprosý ob ızmenenıı statı 130 Ýgolovnogo kodeksa bylo organızovano neskolko  rabochıh obsýjdenıı s ýchastıem chlenov Nasıonalnogo soveta ı predstavıteleı gosýdarstvennyh organov. Poslednee ız nıh provedeno býkvalno nakanýne nashego zasedanıa.

Na prımere dıskýssıı po dannoı norme mojno vıdet, naskolko slojno zachastýıý naıtı edınoe reshenıe. Ved neobhodımo ýchestvse momenty – pravovye, gýmanıtarnye, etıcheskıe ı mejdýnarodnye standarty.

Po ıtogam analıza vseh pozısıı ı núansov dannogo voprosa mnoıý prınáto reshenıe dekrımınalızırovat statú 130 Ýgolovnogo kodeksa ı perevestı ee v Admınıstratıvnyı kodeks.

Prı etom nýjno sohranıt vysokýıý merý otvetstvennostı, chtoby garantırovat prava drýgıh grajdan ı zashıtıt ıh ot klevetnıcheskıh ızmyshlenıı ı napadok.

 

Ývajaemye ýchastnıkı zasedanıa!

 

Demokratıa eto ogromnaıa otvetstvennostı vlastı, ı grajdan.

Demokratıa doljna slýjıt razvıtıý ı sozıdanıý, a ne razobshennostı ı razvalý.

Zapros na dalneıshıe polıtıcheskıe preobrazovanıa v obshestve est my eto znaem.

V svoeı rabote my býdem ısqodıt ız vysshıh seleı razvıtıa. Popýlızmý zdes prosto ne doljno byt mesta.

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi halyq aldyndaǵy jaýapkershilikti sezinip, el úmitin aqtaýy tıis.

Reformalar tek reforma úshin jasalmaıtynyn túsinýimiz kerek.

Biz tyń bastamalardy jan-jaqty oılastyryp, naqty nátıjege qol jetkizýimiz qajet. Bul – óte mańyzdy.

Reformalardyń basty maqsaty – damý baǵytymyzdan aýytqymaı, oǵan tyń serpin berý. 

Kazahstanskıı patrıotızm – eto proıavlenıe obshnostı ınteresov, obshnostı sýdby, gotovnosttrýdıtsá, tvorıt vo ımá prosvetanıa nasheı Rodıny.

Kazahstansy prızvany osýshestvıt ıstorıcheskýıý mıssıý – na svoem prımere pokazat, kak nýjno ı mojno pýtem sozıdatelnogo dıaloga vlastı ı naroda preodolet lúbye pregrady.

My doljny sformırovat povestký dná v ınteresah absolútnogo bolshınstva grajdan.

My sılny svoım edınstvom.

V to je vremá edınstvo opıraetsá na mnogoobrazıe mnenıı. Izvestnyı tezıs OON «Edınstvo v mnogoobrazıı». Eta konsepsıa ochen aktýalna prımenıtelno k nasheı strane.

Bılik memleketimizdiń damýyna, bolashaǵyna paıdasy tıetin kez kelgen oń ózgeristerge daıyn.

Ulttyq keńes osyndaı jumysta mańyzdy ról atqarýy kerek.

Ózderińiz kórip otyrsyzdar, bul jerde el men jer taǵdyryna qatysty asa mańyzdy, kúrdeli máseleler ashyq talqylanady.

Keńeste kóterilgen túıtkildi máseleler qoǵamda da qyzý pikirtalasqa túsip jatyr.

Munyń bári halqymyzdyń saıası ári quqyqtyq mádenıetiniń artqanyn aıqyn kórsetedi.

Biraq, másele tek saıasatta ǵana emes.

Kóp nárse adamdar arasynda, otbasynda, ıaǵnı kúndelikti ómirde ustanatyn qarapaıym qundylyqtarǵa baılanysty.

Shyndyǵyn aıtqanda, búginde adamdar aınaladaǵy tolǵan agresıadan, teketiresten sharshady.

Sondyqtan, jaqsylyqty molaıtýymyz kerek, izgi nıetti bolýdy úırenýimiz kerek.

Meıirimdi, raqymdy, bekzat bolý – ornyqty damý men rýhanı órleýdiń qozǵaýshy kúshi bolýy tıis.

Osy arqyly biz ádil qoǵam men órkenıetti memleket qura alamyz.

Maqsattarymyzǵa bir halyq bolyp, yntymaq pen kelisimniń arqasynda jetemiz dep senemin.

Jumystaryńyzǵa tabys tileımin.

Barshańyzǵa raqmet!

 

 

RELATED NEWS
«ASHYQ ALAŃ» — AIRYQSHA JOBA
05 qyrkúıek 2019
«ASHYQ ALAŃ» — AIRYQSHA JOBA

Osy apta qazaq televızıasy tarıhynda jón-josyǵy erek, mán-mazmuny bólek erekshe jobanyń tusaýy kesildi. Dúısenbiden bastap «Qazaqstan» Ulttyq arnasynan kórermenderge tikeleı  efırde jol tartqan «ASHYQ ALAŃ» dep atalyn qoǵamdyq-saıası tok-shoýy alǵashqy kúnnen-aq jarqy etip shyǵyp, jurtshylyqtyń ystyq yqylasyna bólendi.    

Sońǵy jyldary memlekettik aqparat quraldaryna baqylaýdyń kúsheıýi nemese «oryndyqshyl» medıa menedjerlerdiń ásire saqtyǵy memleket qarjylandyratyn aqparat quraldaryna degen senimge selkeý túsirdi. Sonyń saldarynan jurt jappaı áleýmettik jelige kóship, kim ne jazsa, sony oqıtyn boldy. Derek-dáıegi joq, bir adamnyń oı-qıal, bolmas-boljamyna negizdelgen aqparattar legi kórermenniń talǵamyn taıazdatyp, oı-júıesine salqynyn tıgizdi. Sapaly aqarattar legi tym az. Sondyqtan qazirgi kezde dástúrli medıaǵa ásirese, memleketten qoldaý kórip otyrǵan medıalarǵa halyqtyń álsiregen senimin qaıta kúsheıtip, jańasha formatta túleý eń basty maqsat bolsa kerek.

Bıyl «Qazaqstan» Ulttyq arnasynyń jańa maýsymǵa daıyndaǵan 14 jańa jobasynyń ishinen «ASHYQ ALAŃ» qoǵamdyq-saıası tok-shoýy alǵashqy kúnnen-aq daralandy. Efırge jol tartqan sátte bıliktiń jyryn jyrlaıtyn, propaǵandalyq soqpaqtaǵy kóp baǵdarlamanyń biri bolatyn shyǵar dep kúmánmen qaraǵanymyz da ras. Biraq, atyna zaty saı bolyp, baǵdarlamada qoǵamdyq máselelerdiń ótkir aıtylyp, búkpesiz ashyq talqylanýy kóńil qýantty. Stýdıanyń dekorasıasy men bezendirilýinde de aıryqsha mán bar, sony formatpen úılesim tapqan. Alty spıker qatysatyn, tikeleı efırde shyǵatyn, stýdıa kórermenderiniń suraǵy men telefon arqyly qoıylatyn saýaly bar, eń bastysy-kúnde shyǵatyn mundaı baǵdarlamany basynda kóz aldymyzǵa elestete almaǵanbyz. 
Kóp baǵdarlamalardyń baǵyn júrgizýshi ashyp jatady. Buǵan deıin birtalaı baǵdarlama arqyly kórermen kózaıymyna aınalǵan, kózine senzýranyń qamshysy tımegen Nartaı Aralbaıuly ádettegideı "jandyrdy". Bir saǵattaı ýaqyttyń qalaı zyr ete qalǵanyn baıqamappyz. Arasynda kóreremenniń kókeıindegi saýaldy qoıýǵa arnalǵan "Ashyq mıkrofony" da erekshe. Tikeleı efırge kórermender qońyraý shalyp ta saýaldaryn qoıyp jatty, Al skaıf arqyly da tıisti adamdarmen baılanys ornatylyp, efırden mezetinde kórsetilip otyrdy. Tipti kórermender kókeıdegi suraqtaryn baǵdarlamanyń arnaıy vatsap nómiri arqyly da, baǵdarlamanyń resmı paraqshasy arqyly da qoıa alatyny súısintti. Aýdıtorıamen baılanysta min joq. Bunyń bári ujymnyń, aınalyp kelgende úlken daıyndyqtyń jemisi. Tok-shoýdyń maqsaty - qoǵamdaǵy saıası-áleýmettik máselelerdi, eldiń saıası ómirindegi túıtikildi taqyryptardy kópshilik talqysyna salý. Atap aıtqanda, el ómirindegi qoǵamdyq-saıası, áleýmettik oqıǵalar men san saladaǵy ózekti de ótkir máseleler baǵdarlama taqyrybyna arqaý bolyp, arnaıy shaqyrylǵan spıkerler tereń talqyǵa salady. Buryndary mundaı baǵdarlamalardy Túrkıa, Reseı, AKSH, Ýkraına syndy elderdiń arnalarynan kórip, qyzyǵyp qana qoıatynbyz. Endi mine, olardan artyq bolmasaq, kem emes ekenimizdi kórip qýanyp otyrmyz.

Bul «Qazaqstan» teleradıokorporasıasynyń jańa basshysy Lázzat Tanysbaıdyń árbirden soń Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaevtyń úlken utysy. Bılik pen halyqtyń arasyndaǵy dıalogty arttyryp, ózekti máselelerdi birge talqylaýǵa jasap otyrǵan naqty qadam. Baǵdarlama ary qaraı da damyp, jańa deńgeıge kóterile bererine senim mol. Jańa baǵdarlama halqymyzǵa qaıyrly bolyp, uzaǵynan súıindirsin! Tómende «ASHYQ ALAŃ» jobasyna qatysty biraz adamnyń pikirin bergendi jón kórdik. 

Murat ÁBENOV, qoǵam qaıratkeri

Demokratıalyq ózgerister elimizde bastalǵannyn qalaı bilemiz? 
Onyń bir kórinisi - BAQ jumystarynyń ashyqtyǵynan baıqalý kerek. Ásirese, memlekettik telearnalarda sóz erkindigi bolsa.... 
Búgin "Qazaqstan" arnasynda "Ashyq Alań" jańa pikir almasý tok-shoý baǵdarlamasynyń tusaýkeseri ótti! Tikeleı efırde – senzýrasyz, montajsyz shyǵady eken. Ashyq dese ashyq túrde pikir aıtý múmkinshiligi bar, sózdi, oıdy shektemedi. Maǵan bul bastama unady! Bizge osyndaı habarlar kóptep kerek. Sol arqyly azamattardyń qoǵamdyq saıası saýattylyǵy joǵarylaıdy. Bılikke de jaqsy - qoǵamdaǵy jaǵdaıdy óz aýzynan búkpesiz bilip otyrady. 
Jurnalıst Nartaı Aralbaıuly myqty eken, ashyq pikir aıtýǵa tartady, ózi taqyrypty jaqsy túsinedi, jáne syn kózqarastardy shektemeıdi. 
Jańa jobaǵa sáttilik tilegim keledi. 
"Qazaqstan" arnasyna osyndaı jańa jobalardy kóbirek efırge shyǵarýdy usynamyn. Sonda tarap ketken kórermender feısbýkten telearnaǵa qaıta oralar. Oıyn-saýyq, ósek-aıan, ázil- syqaq habarlardan azamattar sharshaǵany qashan... Qoǵamǵa paıdaly ózekti aqparat kerek.

Aıgúl ORYNBEK, belgili bloger, Ulttyq keńestiń múshesi

Bıliktiń beti beri qarap jatyr. 
Buryn osyndaı úlken máselelerdi qozǵap, shyǵarǵan efırlerimdi shyǵarmaı qoıǵan jeke telearnalar. Al ulttyq arna bul joly sensasıa jasady. "Ashyq alań" baǵdarlamany oılap tapqan, shyǵarǵan adamǵa da úlken rahmet! Habardyń ertegisin tyńdap sharshaǵan halyq, búgin ekran betine jınaldy dep oılaımyn! Sońyna deıin senbedim efırge shyǵaratynyn. Arystyqtardyń máselesi bir efırmen bitpeıdi. Bul taqyrypqa qaıta oralamyz "Ashyq alańǵa " degen úmittemin! Prezıdent Toqaev shynynda da ózgeriske daıyn eken....

Muhamedjan TAZABEK, «Asyl arna» telearnasynyń bas dırektory

Nartaı Aralbaıuly júrgizetin "Ashyq alańdy" túnniń bir ýaǵynda kórip otyrmyn... Ynsapty, túsinikti, jan-jaqty jaqsy baǵdarlama boldy. Aqyryna deıin kórdim. Biraz oı túıdim. Osyndaı deńgeıli baǵdarlamalardyń joly bolsyn!

 

 

Sýretter feısbýkten alyndy.

 

 

ÝRBANIZASIA – EKONOMIKANYŃ MAŃYZDY DRAIVERİ
08 sáýir 2019
ÝRBANIZASIA – EKONOMIKANYŃ MAŃYZDY DRAIVERİ

Qazir álem boıynsha halyqtyń negizgi bóligi qalaǵa kóship, aýyldaǵy turǵyndardyń sany azaıý úrdisi baıqalady. BUU boljamyna sáıkes, 30 jyldan keıin álem halqynyń 6,2 mıllıardtan astamy qalaǵa shoǵyrlanady. Bul degenińiz,  jer shary turǵyndarynyń jalpy úlesiniń 66 paıyzyn quraıdy.

 

 

Álemdegi ýrbanızasıanyń negizgi trendteri

 

Ýrbanızasıanyń memleket úshin rólin túsinýdegi eń mańyzdy faktorlardyń alǵashqysy – onyń ekonomıkalyq ósimdi edáýir yntalandyrýynda. Ataqty áleýmettanýshy, jahandaný úrdisin zertteýshi ǵalym Saskıa Sassenniń aıtýynsha, ýrbanızasıa men JİÓ arasynda tikeleı baılanys bar. Ekinshiden, kez-kelgen memlekettegi qala halqynyń sany 5%-ǵa artqan saıyn jan basyna shaqqandaǵy ekonomıkalyq belsendiliktiń ósimi 10%-ǵa ósip otyrady. Sonymen qatar, bolashaqta álem ekonomıkalary emes, iri qalalar arasyndaǵy básekelestik arta túsedi dep josparlanýda. Úshinshi faktordy aıtatyn bolsaq, damyǵan elderde halyqtyń tórtten úsh bóligi qalalarda turady: Ulybrıtanıadaǵy ýrbandalý kórsetkishi 83%, AQSH-ta – 82%, Fransıada – 79%, Germanıada – 75%-dy qurap otyr. Ataqty “Klımattyń jańa ekonomıkasy” atty baıandamanyń derekteri boıynsha, Tokıo qalasynyń JİÓ-i Ispanıanyń JİÓ-nen asady, dál sol sıaqty Londonnyń jalpy ishki ónimi Shvesıanykinen ozyp tur. BUU ókilderiniń aıtýynsha, 2030 jylǵa qaraı bar bolǵany 600 qalaǵa álemjiń JİÓ ósiminiń 60% tıesili bolady. Degenmen, bundaǵy negizi qozǵaýshy kúshter damýshy elderdiń qalalaryna, qalalyq aglomerasıalary quraıtyn bolady (Qytaı, Afrıka, Azıa).

 

 

Qazaqstandaǵy ýrbanızasıa úrdisi

 

Bıylǵy joldaýda Qazaqstannyń 2030 jylǵa deıingi aýmaqtyq-keńistiktik damýynyń boljamdy sqemasyn ázirleý  tapsyryldy. Bul elimizdegi ýrbanızasıanyń jańa kartasyna aınalatyny anyq. Astana men Almatynyń qataryna Shymkenttiń qosylýy, ishki mıgrasıany retteýge qatysty áreketter – ýrbanızasıaǵa qatysty tyń ustanymnyń qalyptasqanyn kórsetedi. Biraq, bul baǵytta birneshe kedergiler bar. Olar: elimizdegi iri qalalardyń ınfraqurylymy kásiporyndar men turǵyndar sanynyń jedel ósip kele jatqan qarqynyna ilese almaýy men halyqtyń qajettilikterine saı kelmeýi hám bolashaǵy joq aýyldar sanynyń kóbeıýi. Osy oraıda «ýrbanızasıa qazirgi jaǵdaıda nesimen mańyzdy?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Bul prosestiń halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýda qanshalyqty mańyzdylyǵy bar?

 

Ýrbanızasıaǵa qatysty baǵdarlamalar men áreketter

 

Jalpy elimizde ýrbanızasıaǵa qatysty bastamalar buryn da kóterilgen. Atap aıtar bolsaq, Prezıdenttiń 2014 jylǵy «Qazaqstan – 2050» Strategıasynda Qazaqstandaǵy qala halqyn 70%-ǵa jetkizý maqsaty alǵa qoıylǵan. Odan bólek, Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi damýynyń Strategıalyq josparynda belgilengen jeti reformanyń birinde “Qýatty aımaqtar men ýrbanızasıa” atty arnaıy jospar bar. Osy reformada kórsetilgendeı, eldegi ýrbanızasıanyń qarqyny men qalalardy damytý eldiń tutastaı damýy men áleýmettik-ekonomıkalyq ósimniń mańyzdy faktorlary bolyp tabylady.

“Qýatty aımaqtar men ýrbanızasıa”– bul ár aımaqtyń ekonomıkalyq turǵyda ózdiginen damýyn yntalandyrý jáne turǵylyqty jerine qaramastan ómir sapasynyń teńdigin qamtamasyz etýdiń alǵysharty. Bul saladaǵy reformalar áleýmettik-ekonomıkalyq aıyrmashylyqtardy jáne aımaqtar arasyndaǵy dısbalansty azaıtý maqsatynda tek iri qalalardy qamtyp qana qoımaı, monoqala statýsyn ıelengen eldi mekenderge de qatysty bolady.

 

Eldegi ýrbanızasıanyń negizgi problemalary

 

Joǵaryda atalǵan sharalarǵa qaramastan, eldegi ýrbanızasıa naýqany tıisti nátıjelerdi bere almaı keledi.  Qazaqstandaǵy ýrbandalý áli tómen deńgeıde qalýda: 2014 jyly álemdik ýrbanızasıa kórsetkishi boıynsha Qazaqstan 228 eldiń ishinde 140-pozısıaǵa jaıǵasty.

Qazaqstannyń kontekstine keletin bolsaq, Astana men Almaty elimizdegi jalpy ishki ónimniń 30 paıyzdan astamyn qamtamasyz etip, donor, ıaǵnı búdjetke aqsha quıatyn qalalar bolyp otyr. Bul tizimge bıyl respýblıkalyq mańyzy bar qala statýsyn alǵan Shymkent te qosylýy ábden yqtımal. Ózge álem elderindegideı, bizde de aýyl men qala halqynyń arasyndaǵy ómir sapasy jáne tabys deńgeıindegi aıyrmashylyqtar aıqyn baıqalady. Bul aıyrmashylyqtyń áli de ulǵaıý yqtımaldyǵy bar: aýyldaǵy eńbek ónimdiliginiń tómen bolýy, aýyl sharýashylyǵyndaǵy ınfraqurylymnyń jetik damymaýy, aýyldaǵy óndirýshiler úshin oblys ortalyqtaryndaǵy negizgi tutyný naryǵynan alys ornalasýy jáne de klımattyq jaǵdaılar sebep bolýda. Osy oraıda, Qazaqstan úshin halyqty qalalarǵa kóshýin yntalandyrý men qalalardy damytý ózektiligi týyndap otyr.

Qazirgi kezde Qazaqstan halqynyń 57 prosenti qalada shoǵyrlanǵan. Elimizdiń JİÓ-niń 95 prosentin qala óndiretin bolsa, nebári 5%-y aýylǵa tıesili. Bul – elimiz úshin aýqymdy ýrbanızasıanyń qajettiligin kórsetetin taǵy bir kórsetkish. Mıllıon turǵyny bar jáne odan asyp ketetin úsh qala qarqyndy “resıpıentke”, ıaǵnı qabyldaýshyǵa aınalýda: sońǵy derekter boıynsha Almatyda halyq sany 1 900 000-ǵa jýyqtasa, Astanada 1 047 000 adam, Shymkentte 1 005 000 turǵyn turady.

Eldegi sońǵy 10 jyl ishindegi ýrbanızasıany taldaıtyn bolsaq, qala men aýyl halqynyń úlesi jalpylama jáne óńirlik deńgeıdi ózgeristerge ushyrady. 2009 jylǵa qaraǵanda qala halqynyń sany 4,4 prosentke artty. Óńirlerdiń kórsetkishimen alatyn bolsaq, ýrbanızasıa elimizdiń kóptegen oblysynda júrdi, tek biraz bóliginde ǵana qala halqynyń azaıýy baıqalady.

Elimizdiń keı aımaqtary ýrbandalýy boıynsha respýblıkalyq orta kórsetkishten tómen nátıjelerdi kórsetýde.  2018 jyldyń 1-shildesindegi derekke súıensek, eń az ýrbandalǵan óńir – jaqynda qurylǵan Túrkistan oblysy (qala halqynyń sany 19,5%.-dy quraıdy). Sondaı-aq, ýrbandalý kórsetkishi tómen óńirlerge Almaty oblysyn (qala halqynyń úlesi 22,7%), Jambyl oblysyn (39,7%) jáne Mańǵystaý oblysyn (40,5%) jatqyzýǵa bolady.  Osy oraıda, qala halqynyń ósimin qamtamasyz etý úshin Qazaqstanǵa ońtaıly jáne qolaıly ýrbanızasıa modelin ázirleýdiń mańyzy arta bermek. Joǵaryda atalǵan baǵdarlama aıasynda birqatar faktorlar eskerilýi qajet.

 

Qorytyndy

Ýrbanızasıa Qazaqstan úshin sózsiz adamı kapıtal men ál-aýqattyń damýyn qamtamasyz etýshi quraldardyń biri. Ýrbandalǵan ortada qalaǵa tán ózindik erekshe mádenıet qalyptasady, halyqtyń áleýetin damytýǵa barlyq jaǵdaı jasalady jáne jańa tehnologıalarǵa, jańa kásip túrlerine beıimdelý tez júredi. Sondyqtan damyǵan elderdegideı orasan zor óndiristik qýat, aqparattyq, ınovasıalyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq áleýet shoǵyrlanǵan megapolıster memlekettik baılyqtyń negizgi ósimin qamtamasyz etý Qazaqstan úshin de mańyzdy. Osy oraıda, bizdiń eldi sapaly ýrbanızasıany júrgizýge asa mán berýimiz qajet:

Birinshiden, qalalar qurylysy men eldi mekenderdi damytý barysynda azamattardyń múddesin eskerý qajet. Halyqtyń densaýlyǵyn jáne jaılylyǵyn barlyǵynan joǵary qoıý. Ol úshin barsha qala turǵyndaryna tıesili qalalyq tirkeýge turýdy jeńildetý, áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin jetildirý qajet.

Ekinshiden, qalalar qurylymyn ońtaılandyryp, ǵylymdy damytýǵa barsha qalalyq resýrstardy jumyldyrý. İri eldi mekenderdegi qurylysqa arnalǵan jáne aýyl sharýashylyǵy maqsatyna paıdalanylatyn jerlerdi qatań baqylaýǵa alý qajettiligi de bar.

Bastysy, Prezıdent júktegen mindetti júzege asyrýdaǵy mańyzdy máselelerdiń biri jalǵan ýrbanızasıaǵa, ıaǵnı tek qalalyq terıtorıalardy úlken kólemde keńeıtip, ony bos qaldyrýǵa jol bermeý. Úkimet tarapynan aglomerasıalar qurýda tolyqtaı baqylaýdyń bolýy qajet.

 

 

Isataı MINÝAROV, sosıolog

 

EMOSIONALDYQ INTELLEKTİNİŃ EREKSHELİKTERİ
08 sáýir 2019
EMOSIONALDYQ INTELLEKTİNİŃ EREKSHELİKTERİ

Emosıonaldyq ıntellekt (aǵyl. emotional intelligence) – zaman talaby ma, álde sándi trend pe? Jalpy tórtinshi ónerkásiptik revolúsıadan ne kútýge bolady? Jahandaný úrdisi ajdaha ma, álde qazirgi qoǵamnyń múmkindigi men damýynyń uıytqysy ma? Buǵan baılanysty kóptegen zertteýler men tájirıbelik ólshemder jasalýda.

Damyǵan tulǵanyń psıhologıalyq densaýlyǵynyń basty kórsetkishi - osy emosıonaldyq ıntellekt fenomeni. Jalpy jan men oıdyń toǵysý máselesine tarıhı kóz júgirter bolsaq ejelgi grek, shyǵys fılosoftarynyń eńbekterinen kezdestirýge bolady. Qazirgi zamanǵy ǵylymda, XX ǵasyrdyń 90-shy jyldary amerıkandyq Pıter Soloveı jáne Djon Maıer  atty zertteýshiler emosıonaldyq ıntellekt uǵymyn engizdi. Sol kezderden bastap tulǵanyń osy qasıettin damytý úshin kóptegen trenıńtik baǵdarlamalar, testter jeke koýchıngtik jáne psıhologıalyq keńes keshenderi oılap tabyldy. Sebebi, emosıonaldyq ıntellektisi damyǵan qyzmetkerlerdiń jumys tıimdiligi artyq, ujymdaǵy psıhologıalyq ahýal  jaǵymdy ekendigin amerıkandyqtar tez túsindi.

2015 jylǵy Búkilálemdik ekonomıkalyq Davos forýmynyń esebinde, 2020 jyly ózekti bolatyn 10 mashyqty anyqtaǵan bolatyn. Solardyń qatarynda emosıonaldyq ıntellekt te bar. Bul ıntellektiniń (parasattyń) túri týraly sońǵy jyldary ásirese, osy ekonomıkalyq forýmnan keıin, estimegen adam kemde kem. Biraq, kóbisi ıntelektiniń bul túri týraly tolyqqandy túsinikten alshaq. Sondyqtan, emosıonaldyq ıntellekt týraly sóz qozǵaýdy jón kórdik. 20 ǵasyrdyń 90-shy jyldary jaryq kórgen, Maıer-Saloveı-Karýzo modelinde emosıonaldyq (áleýmettik) ıntellekt 4 qurama bólikten turady:

  1. Basqa adamdar men óziniń emosıalaryn, syrt beınege qarap, ym-ıshara men júris-turysqa den qoıa otyryp tanı bilýi - emosıalardy qabyldaı bilý qabileti dep atalady.

Bizdiń oıymyzsha buǵan sáıkes keletin  qazaqtyń maqaly, - «Kóz ben qol - kóńildiń jalshysy».

 

  1. Emosıanyń – kóbine sanamen rettelmeıtin, uıytqy (motıvasıalyq) faktory bola otyryp, shyǵarmashylyq pen oılaý qabiletterine tıgizetin oń áserin - shabyt dese de bolady.  Muqaǵalı Maqataevtyń myna joldary soǵan dálel ispetti:

Shaý tartyp qalypsyń-aý, qaıran shabyt!

Júrýshi eń keıbir jerde oıran salyp,

Júrýshi eń keıbir jerde saıran salyp,

Shaý tartyp qalypsyń-aý qaıran shabyt!

………………………………………………….

Shaý tartyp barasyń-aý, sharyq-qusym,

Toıattap álde jemge qaryqpysyń?

Bar, ushshy!

Bosataıyn tuǵyryńnan,

Shaý tartpa!

Shynymen sen shabytpysyń!?

 

  1. Emosıalardyń arasyndaǵy baılanysty anyqtaý, oı men sezim arasyndaǵy baılanysty túsiný, tereń kúrdeli (ekiushty, ambıvalentti) emosıalardy ajyratý - emosıalardy tanı bilý qabileti dep atalady.

Buǵan sáıkes maqal, - «Ymdy bilegen dymdy bilmeıdi».

 

  1. Qoıylǵan maqsatqa sáıkes, yryqty túrde  óz emosıalaryn týdyryp, rettep, baǵyttaı bilý qabiletin -  emosıalardy basqarý, dep ataıdy.

Buǵan sáıkes qazaqtyń maqaly- «Sabyr túbi sary alty», «sarǵaıǵan jeter muratqa, sabyrsyz qalar uıatqa», desek te bolatyn sıaqty.

 

 

Emosıonaldyq ıntellektiniń joǵaryda sýrettelgen modeli qazirgi kezdegi álemdegi eń tanymal konsepsıa. Sebebi, túsinýge de ońaı, eń bastysy tájirıbelik paıdasy ushan-teńiz. Kóptegen zertteýlerdiń nátıjesinde anyqtalǵandaı qoǵam úshin bul faktordyń ekonomıkalyq (mıllıardtaǵan shyǵyn ákelýi) jáne áleýmettik (ajyrasý, sýısıdtiń beleń alýy) máni zor! Halyq, qazirgi tańda óziniń emosıonaldyq parasatyn damytýǵa den qoımasa, psıhologıalyq damý mádenıetin qolǵa almasa bolashaq bulyńǵyr, kóńil pás. Sondyqtan, zamanaýı qazaq qoǵamynda da ásirese, jańa qalyptasyp kele jatqan tulǵanyń (bozbala men jasóspirimderde) áleýmettený deńgeıine jahandaný úrdisiniń ónimderi keri áserin tıgizýde.

Olar: destrýktıvti aqparattyń qoljetimdigi jáne tikeleı áseri; tulǵaaralyq qarym-qatynastyń onlaın formatqa aýysýy; ártúrli ómirge qajetti tabıǵı tájirıbeniń azaıýy; ata-ana tarapynan jalpy qaýipterdiń kúsheıýi áserinen gıperbaqylaýdyń kúsheıýi jáne basqa ózekti máseleler. Osy jaıttardyń tikeleı jáne janama áserleriniń negizinde jas tulǵanyń emosıonaldyq ıntellektisiniń damýyna keri áser beleń alýda. Tipti, eresek adamdarda bul qabiletterdiń damýynyń kenje qalýy - stresstik jaǵdaılarǵa tótep bere almaýyna, ómirlik qıyn-qystaý jaǵdaılarǵa psıhologıalyq regressıamen (keri damýmen) jaýap berýine, destrýktıvti daǵdylardyń paıda bolýy men psıhıkalyq jáne psıhologıalyq kúızelisterge jıi ushyraýyna ákelip soǵýda.

Qazirgi tańda emosıonaldyq ıntellektiniń mańyzdylyǵy kún sanap artýda. Sondyqtan bizdiń qoǵamdaǵy emosıonaldyq ıntellektini damytýdyń ulttyq keshendi baǵdarlamalaryn jasaý, al adamdardyń oqyp-tanýǵa, bilikti psıhologtardyń keńesi men trenıńteri arqyly damýyna bet burýy mańyzdy.

 

 

 

Erlan MUSTAFA, Bıznes-trener, psıholog

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.