Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev pen Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıóev beıresmı kezdesý ótkizdi, dep habarlaıdy Aqorda.
Qasym-Jomart Toqaev pen Shavkat Mırzıóev Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy strategıalyq seriktestik pen odaqtastyqty odan ári nyǵaıtý máselelerin talqylady.
Qazaqstan Prezıdenti ıslam órkenıeti men sáýlet óneriniń jaýhary sanalatyn Hıýa qalasynda ótip jatqan kezdesýdiń sımvoldyq máni bar ekenine nazar aýdaryp, barlyq baǵyt boıynsha tabysty damyp kele jatqan ekijaqty yntymaqtastyqqa kóńili tolatynyn málimdedi.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, eki el úkimetteri qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtardy júzege asyrý isimen belsendi aınalysyp jatyr. Tıisti «jol kartalary» josparly túrde oryndalyp, qol qoıylǵan kelisimder men saýda kelisimsharttary boıynsha jumys júrgizilýde. Ózara taýar aınalymynyń kórsetkishteri jaman emes. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha onyń kólemi 4,4 mıllıard dollardy qurady. Ónerkásip, energetıka, kólik jáne logıstıka, aýyl sharýashylyǵy salalarynda birlesken jobalar júzege asyrylyp jatyr. Búginde portfelimizde ınvestısıa kólemi 2,5 mıllıard dollardan asatyn 60 birlesken joba bar. Onyń aıasynda 13 myńnan astam jumys orny ashylady. Halyqaralyq ónerkásip kooperasıasy ortalyǵyn salý jobasy da sátti ilgerilep keledi.
Prezıdent qazaq-ózbek tandemi ómirlik qajettilikten týǵanyn jáne birge ári jumyla áreket etkende ǵana elderimizdiń ornyqty damýyn qamtamasyz etýge bolatynyn aıtty. Osy oraıda Memleket basshysy Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy strategıalyq seriktestik pen odaqtastyqtyń 2034 jylǵa deıingi baǵdarlamasyn qabyldaý bastamasyn qoldady.
Kezdesýde prezıdentter ózara taýar aınalymyn ulǵaıtý, energetıka, kólik, sý sharýashylyǵy, IT salalaryndaǵy yntymaqtastyqty damytý sıaqty ekonomıkalyq yqpaldastyqtyń san alýan máselesi jóninde pikir almasty.
Áńgimelesý barysynda mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy órkendetý, sondaı-aq Qazaqstan men Ózbekstannyń biregeı týrısik áleýetin paıdalaný múmkindikterine aıryqsha mán berildi.
Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev pen Shavkat Mırzıóev óńirlik kún tártibin talqylap, halyqaralyq qurylymdar aıasyndaǵy ózara yqpaldastyq máselelerin qarastyrdy.
Kelissóz barysynda memleketter basshylary Ortalyq Azıadaǵy turaqtylyq pen qaýipsizdikti saqtaý máselesine erekshe nazar aýdardy. Osy rette Ortalyq Azıa memleketteri basshylarynyń kezekti altynshy Konsýltatıvtik kezdesýine daıyndyq barysy, sondaı-aq S5+ formatyndaǵy yqpaldastyq perspektıvalary talqylandy.
Eki el basshylary óńirdegi ózara yntymaqtastyqty nyǵaıtý úshin Qazaqstan men Ózbekstannyń temirjol ákimshilikteri arasynda birlesken kásiporyn qurý týraly bastamaǵa qoldaý bildirdi. Bul birlesken kásiporyndy qurýdaǵy maqsat – Qytaı – Qazaqstan – Ózbekstan baǵytyndaǵy júk tasymalyn uıymdastyrý úshin qazaq-qytaı shekarasyndaǵy jáne Ózbekstandaǵy júk termınaldaryn ózara tıimdi negizde paıdalaný.
Atalǵan joba ekijaqty saýdany jandandyryp, taýar tasymalynyń kólemin arttyrýǵa yqpal etedi, sondaı-aq ońtústik baǵyttaǵy júk tasymalyn ulǵaıtýǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzady.
Budan bólek, Birlesken kásiporyn Transaýǵan baǵytyn damytýǵa jumyldyrylady.
