Qazaqstanda atom elektr stansıasynyń qurylysy eldiń energetıkalyq keshenin ártaraptandyrý jáne energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýde erekshe strategıalyq mańyzǵa ıe. Halyqtyń energıa tutyný kóleminiń ósýi jáne turaqty damý qajettiligi atom energetıkasyn tańdaýdyń aıqyn basymdyǵyn ańǵartty. Strategıalyq nysandy salý jáne iske qosý prosesi ishki zańnamalyq jáne halyqaralyq mindettemelerdi qamtıtyn normatıvtik-quqyqtyq retteý turǵysynan muqıat daıyndyqty jáne pysyqtaýdy qajet etedi.
Qazaqstanda atom elektr stansıasynyń qurylysyn normatıvtik-quqyqtyq retteý birneshe negizgi aspektilerge súıenedi. Qazaqstan ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly shartty (IaQTSH) qosa alǵanda, atom energıasyn beıbit maqsatta paıdalanýdy retteıtin halyqaralyq kelisimderdiń qatysýshysy, sondaı-aq atom energıasy jónindegi halyqaralyq agenttiktiń (AEHA) múshesi ekenin eskergen jón. Bul elimizge ıadrolyq qaýipsizdik, radıasıalyq qorǵanys standarttaryn saqtaý jáne ıadrolyq tehnologıalar taralýynyń aldyn alý boıynsha mindettemeler júkteıdi.
Qazaqstanda atom energetıkasy salasyndaǵy qoldanystaǵy zańnamalyq baza jetkilikti damyǵan, alaıda AES salý jospary bul bazany ózektendirý jáne tolyqtyrý qajettiligin qaıta kóterdi. Atap aıtqanda, AES-ti lısenzıalaý, jobalaý, salý jáne paıdalaný prosesin retteıtin arnaıy zańdar men zańǵa táýeldi aktilerdi ázirleý mańyzdy elementke aınaldy. Sondaı-aq, zańnama mazmunynda qorshaǵan ortany qorǵaý jáne radıasıalyq qaýipsizdik jónindegi talaptardy belgileý máselesi ózektiligin joımaı keledi.
Qazaqstanda atom energıasyn paıdalaný salasyndaǵy retteýge jaýapty organ — Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka mınıstrliginiń Atom jáne energetıkalyq qadaǵalaý jáne baqylaý komıteti. Ol atom qýatyn qajetke jaratý salasynda memlekettik retteý fýnksıalaryn oryndaıdy, sonyń ishinde lısenzıa berý jáne qaýipsizdik talaptarynyń saqtalýyna baqylaý júrgizedi. Iadrolyq qaýipsizdik máselelerinde halyqaralyq qadaǵalaý men qoldaýdy qamtamasyz etetin MAGATE-men yntymaqtastyq ta mańyzdy ról atqarady.
AES salý jáne paıdalaný úshin normatıvtik- quqyqtyq bazany daıyndaý máselesin «Iadrolyq tehnologıalar qaýipsizdigi» ǵylymı-tehnıkalyq ortalyǵynyń bas dırektory Irına Tájibaeva Almaty energetıka jáne baılanys ýnıversıtetinde ótken semınar barysynda túsindirgen edi.
- Retteýshi baza bar, biraq ol jetildirýdi qajet etedi. Mysaly, qazirgi ýaqytta atom energıasyn paıdalaný salasyndaǵy normatıvtik-quqyqtyq aktilerdiń jalpy tizbesi joq. Atom qýatyn paıdalanýdyń árbir nysany úshin jeke tásil qoldanylady. Bul kóptegen qujattardyń Keńes Odaǵynda nemese Reseı Federasıasynda ázirlengenine jáne bekitilgenine jáne olardyń qoldanysyn naqty ornatý úshin Qazaqstanǵa taratylǵanyna baılanysty týyndap otyrǵan másele. Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka mınıstrliginiń atomdyq jáne energetıkalyq qadaǵalaý jáne baqylaý komıteti retteýshi organ retinde tizbeni kelisedi jáne árbir qondyrǵy/obekt úshin NQA qoldanýǵa jeke-jeke ruqsat beredi. Qurylysqa josparlanǵan AES úshin reaktorlyq tehnologıalardy áleýetti jetkizýshilerdiń (vendorlardyń) retteýshi qujattaryn ishinara kelisken jón, - dep atap ótti Orda.kz basylymy.
Sarapshylar normatıvtik baza aıasyn aıtarlyqtaı keńeıtýge týra keletinin aıtady. Olardyń pikirinshe, AES qurylysy kezinde paıdalanylatyn normatıvtik-quqyqtyq aktilerdiń tolyq tizbesine MAGATE qujattary mindetti túrde engizilýi tıis. Sondaı-aq konvensıalar men kelisimderdiń erejelerin sátti júzege asyrý úshin keıbir aktilerdi engizý mańyzdy, sonymen qosa qujattardyń qajetti tizbesi AES salý jónindegi úkimetaralyq kelisimdi daıyndaý kezeńinde jasalýy, al qujattar QR Úkimetiniń Qaýlysymen bekitilýi tıis.
Qazaqstanda el Prezıdenti atom elektr stansıasyn salý úshin qoǵamdyq pikirdi eskerý qajet dep tapty, óıtkeni mundaı kólemdegi jobalar qoǵamda pikirtalas týdyrady. Osyǵan baılanysty óńirlerde qoǵamdyq tyńdaýlar ótkizildi. Kezdesýler barysynda AES qurylysynyń yqtımal táýekelderi men paıdasy talqylandy. Tyńdaýlardan keıin jalpyulttyq referendým ótedi, onyń barysynda Qazaqstannyń árbir azamatyna 6 qazan kúni ótetin referendýmda tańdaý jasaý múmkindigi beriledi.
- Referendým ótkizý atom energetıkasyn damytý jáne eldiń energetıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý jóninde salıqaly sheshim qabyldaýǵa kómektesedi. Búgin biz tarıhı oqıǵanyń qarsańynda turmyz. Turaqty, ekologıalyq taza jáne únemdi elektrmen jabdyqtaýsyz biz tarıh kóshiniń sońynda qalý qaýpin týdyramyz. Biz, qazaqstandyqtar, elimiz úshin mańyzdy sheshim qabyldaýymyz kerek. Bul — b bolashaǵymyzdy aıqyndaıtyn sheshim, - dep esepteıdi QR Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev.
AES salý boıynsha oń sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda, jobany iske asyrý aldynda memleket ınfraqurylymdyq daıyndyq máselelerin, sonyń ishinde atom elektr stansıalaryn eldiń jalpy energıa júıesine ıntegrasıalaý úshin kólik jáne energetıkalyq jelini qurýdy sheshýi kerek. Mundaı jobalarǵa qoıylatyn tehnıkalyq talaptar óte joǵary jáne olardy júzege asyrý úshin atom stansıalaryn salý jáne paıdalaný tájirıbesi bar halyqaralyq seriktesterdi tartý qajet bolady.
Sarapshylar kadrlardy daıarlaý máselesine erekshe nazar aýdarý qajettigin aıtady. AES-tiń tabysty jumys isteýi úshin atom energetıkasy salasynda ınjenerlerdi, operatorlardy jáne ıadrolyq qaýipsizdik jónindegi mamandardy qosa alǵanda, joǵary bilikti mamandar bolýy qajet. Osyǵan baılanysty bilim berý baǵdarlamalaryn damytý jáne mamandardyń biliktiligin arttyrý mańyzdy qadam bolyp tabylady.
AES qurylysyn qarjylandyrý pysyqtaýdy talap etedi. Bul úderis memlekettik qarjylandyrýdy da, jeke kapıtaldy tartýdy da, sheteldik seriktestermen úkimetaralyq kelisimder jasasýdy da qamtýy múmkin. Bul turǵyda atom energetıkasy salasyndaǵy jetekshi álemdik kompanıalarmen birlesken jobalar qarjylandyrýǵa ǵana emes, sonymen qatar tehnologıalar men noý-haýdyń engizilýine de yqpal etýi múmkin.
Qazaqstanda AES salý halyqaralyq mindettemelerden bastap ıadrolyq qaýipsizdikti, ekologıalyq qorǵaýdy jáne áleýmettik jaýapkershilikti qamtamasyz etýge baǵyttalǵan ishki normatıvtik-quqyqtyq bazany retteýge qatysty keshendi kózqarasty talap etedi. Atom energetıkasyn damytý eldiń turaqty energetıkalyq bolashaǵyn qamtamasyz etý jáne ekologıalyq táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi strategıalyq maqsattarǵa sáıkes kelýi mańyzdy.