Valúta baǵamy
  • USD -

    481.5
  • EUR -

    535
  • RUB -

    5.29
Qazaqstanda  12 myń shaqyrym jol jóndeldi
Foto: ashyq kózden 29 shilde 2024
Qazaqstanda 12 myń shaqyrym jol jóndeldi

2024 jyldyń birinshi jartysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Kólik mınıstrligi kólik-logıstıka salasyn júıeli túrde damytýdy jalǵastyrdy. Basty jetistikter – jol-qurylys jumystarynyń rekordtyq kólemi, avıasıadaǵy jolaýshylar aǵynynyń aıtarlyqtaı ósýi, temirjol kóliginiń jaqsarýy jáne teńiz ınfraqurylymynyń damýy boldy.

Mańyzdy oqıǵalardyń qatarynda avtojoldardy rekonstrýksıalaý jónindegi iri jobalardyń aıaqtalýy, áýe reısteri sanynyń ulǵaıýy jáne áýejaılardy jańǵyrtý, eksporttyq temirjol júkteri kóleminiń ósýi jáne jańa teńiz jobalarynyń iske qosylýy bar. Qabyldanǵan sharalar kólik jelisin jaqsartýǵa, qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa jáne elimizdiń ekonomıkalyq ósimin qoldaýǵa baǵyttalǵan, bul týraly PrimeMinister.kz saıtynyń redaksıasy daıyndaǵan sholýda tolyǵyraq qamtylǵan. 

Avtokólik joldary: jol qurylysy rekordy jáne aýqymdy jobalar

Búgingi tańda Qazaqstandaǵy jalpy avtojoldardyń uzyndyǵy 95 myń shaqyrymdy quraıdy, onyń 25 myń shaqyrymy respýblıkalyq, al qalǵan 70 myń shaqyrymy jergilikti joldarǵa jatady. Jol jóndeý jáne qurylys jumystary 12 myń shaqyrymdy qamtıdy. Bul – elimizde buryn sońdy bolmaǵan rekordtyq kórsetkish. Jóndeletin joldardyń 8 myń shaqyrymy – respýblıkalyq, al 4 myń shaqyrymy – jergilikti jelige tıesili. Jyl sońyna deıin 7 myń shaqyrymda qurylys jáne jóndeý jumystaryn aıaqtaý kózdelgen.

Shamamen 2 myń shaqyrymdy quraıtyn tórt avtojol jobasynda rekonstrýksıalaý jumystary júrgizilýde. Olardyń qatarynda «Qaraǵandy – Almaty», «Taldyqorǵan – Óskemen», «Atyraý – Astrahan» jáne «Aqtóbe – Qandyaǵash» joldary bar. Bul joldardyń keıbir ýchaskeleri jazdyń ortasynan bastap paıdalanýǵa berile bastady jáne barlyq nysandy jyl sońyna deıin aıaqtaý josparlanýda.

Kólik mınıstrligi Astana men Almaty arasyndaǵy negizgi baǵyt — Ortalyq – Ońtústik dáliziniń jol ýchaskelerin josparly túrde iske qosýda. Máselen, «Qaraǵandy – Balqash» avtomagıstrali ýchaskesinde Qaraǵandy qalasynan Aqbastaý aýylyna deıingi tórt jolaqty jolda qozǵalys ashyldy.

Budan basqa,  «Taldyqorǵan – Qalbataý – Óskemen» jańa tórt jolaqty joly kezeń-kezeńimen iske qosylýda. Taldyqorǵandy Qyzylaǵash kentimen baılanystyratyn 38 km jol ashyldy.

Aıta kerý kerek, Astana men Almaty arasyndaǵy joldyń qurylys sapasyn koreıalyq Dongsung Engineering jáne ISAN Corporation kompanıalary baqylaýǵa aldy. Injenerler tehnıkalyq qadaǵalaý júrgizip, únemi qurylys basynda bolyp, atqarylyp jatqan jumystardyń sapasyn baqylaıdy.

Sonymen qatar bıyl avtojol salasynda birneshe mańyzdy jobany, atap aıtsaq, Túrkistan oblysy Shaqpaq baba asýyndaǵy avtomobıl tonneliniń, Shamalǵan stansasyndaǵy avtomobıl jol aıryǵynyń, Shyǵys Qazaqstandaǵy Buqtyrma sý qoımasy arqyly salynyp jatqan kópirdiń qurylysyn aıaqtaý kózdelgen.

Sondaı-aq Mınıstrlik Recycling qaıtalama shıkizatty qaıta óńdeý tehnologıasyn paıdalana otyryp, jol qurylymyn kúsheıte otyryp, olardy ortasha jóndeý boıynsha jańa aýqymdy baǵdarlamany iske asyrýda. Salynǵaly beri jóndeý jumystary júrgizilmegen joldarǵa basymdyq beriledi. Bıyl Qazaqstan Damý Bankiniń qarajaty esebinen 2,5 myń shaqyrym jolda ortasha jóndeý jumystary bastaldy. Kelesi jyly qosymsha 4,5 myń shaqyrymda jumystar jalǵasatyn bolady.  Atalǵan tehnologıa joba qunyn rekonstrýksıamen salystyrǵanda 7 esege arzandatýǵa jáne eki ese jyldam jóndeýge múmkindik beredi. 

Bul jobalardyń qatarynda 20 jyldan beri jóndeý kezegin kútip turǵan «Jezqazǵan – Petropavl», «Shalqar – Qandyaǵash», «Qaraǵandy – Qarqaraly», «Semeı – Qaınar» jáne «Semeı – Barnaýl» sekildi iri jobalar bar.

Birinshi jartyjyldyqta respýblıkalyq jeli obektileri Ulttyq jol aktıvteri ortalyǵynyń sapa saraptamasymen 100% qamtyldy. Ortalyq mamandary osy aralyqta 5 myń ınspeksıalyq shyǵýdy júzege asyrdy, 11 myńǵa jýyq materıal synamasy alynyp, synaqtan ótkizildi. Jergilikti jelini qamtý 84%-ǵa jetti. Sonymen qatar QazjolǴZI avtojol salasyn tolyǵymen sıfrlandyrýdy júzege asyrýda. Qoldanylatyn jol-qurylys materıaldary men jańa tehnologıalardyń ashyqtyǵy men tıimdiligin baǵalaýdy qamtamasyz etý maqsatynda Biryńǵaı sıfrlyq baza quryldy. Bazaǵa qazirdiń ózinde 642 karer, 382 asfált zaýyty jáne 98 jańa tehnologıa engizilgen.

Avtojol salasyndaǵy kadr tapshylyǵyn júıeli túrde sheshý úshin bıyl bilikti mamandardy daıarlaý maqsatymen 1 myńǵa jýyq memlekettik bilý berý granty bólindi.

Azamattyq avıasıa: áýe parkin keńeıtý jáne reısterdi kóbeıtý

2024 jyly Qazaqstannyń azamattyq avıasıasy aıtarlyqtaı ósim kórsetti. Jolaýshylar aǵyny ótken jylmen salystyrǵanda 15%-ǵa artyp, 6,8 mln adamǵa jetti. Qazaqstandyq áýejaılarda 11,3 mln jolaýshyǵa qyzmet kórsetildi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishpen salystyrǵanda 21,5%-ǵa artyq.

Bıyl otandyq áýe kompanıalary parki 5 ushaqpen tolyqtyryldy. Halyqaralyq reısterdiń geografıasy aptasyna 760 reıs jıiligimen jáne 132 baǵyt boıynsha 33 elge deıin keńeıtildi. Jańa baǵyttardyń qatarynda Ulybrıtanıa, Vetnam, Germanıa, Grýzıa, Egıpet, Qatar, Qytaı, Malaızıa, BAÁ, Taıland jáne basqalary bar.

İshki áýe tasymalyn alty áýe kompanıasy júzege asyrady, atap aıtsaq: Air Astana, FlyArystan, SCAT, Qazaq Air, «Ońtústik aspany» jáne «Jetisý». Olar aptasyna 640 reıs jıiligimen 53 baǵyt boıynsha reısterdi oryndaıdy.

Áleýmettik mańyzy bar baǵyttardyń kólikke degen qoljetimdiligi jáne ishki týrızmdi damytý úshin elimizdiń 9 óńirinde – Túrkistan, Soltústik Qazaqstan, Aqmola, Abaı, Jetisý, Pavlodar, Jambyl, Shyǵys Qazaqstan jáne Ulytaý oblystarynda 19 ishki áýe baǵyty 6,6 mlrd teńge somasyna sýbsıdıalanady.

Áýe kóligi ınfraqurylymyn jańǵyrtý aıasynda Almaty qalasy áýejaıynyń jańa jolaýshylar termınalynyń qurylysy aıaqtaldy. Sonymen qatar jeke qarajat esebinen Qyzylorda jáne Shymkent qalalarynyń áýejaılarynda jolaýshylar termınaldarynyń qurylysy júrgizilip jatyr. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bıylǵy mamyr aıynda Balqash qalasy áýejaıynyń perrony men jermen júrý joldaryn qaıta jańartý jumystary bastaldy. Sondaı-aq bıyl Pavlodar qalasy áýejaıynyń ushý-qoný jolaǵyn rekonstrýksıalaý jumystary bastaldy, ol jospar boıynsha 2025 jyly aıaqtalady.

Bul ınfraqurylymdyq jobalar elimizdiń barlyq áýejaıyn Halyqaralyq azamattyq avıasıa uıymynyń (IKAO) standarttaryna sáıkes keltirýge, ushý qaýipsizdigi men qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Áýejaılardyń ınfraqurylymyn jańǵyrtý jáne avıasıa salasyn damytý úshin tájirıbeli ınvestorlar tartylýda.

Qazaqstan men qazaqstandyq tasymaldaýshylardan Eýropalyq Odaq elderine ushýǵa qoıylǵan barlyq shekteýler alynyp tastaldy. Bul 15 mamyrda Eýropalyq komısıanyń Ushý qaýipsizdigi komıteti otyrysynyń arqasynda múmkin boldy, onda Qazaqstannyń buǵan deıin anyqtalǵan eskertýlerdi joıý boıynsha qabyldaǵan is-qımyldary usynyldy. IKAO men Eýropalyq komısıa Qazaqstandy azamattyq avıasıany basqarýdaǵy reformalaýdyń tabysty úlgisin kórsetken el retinde atap ótti.

Sonymen qatar bıyl Qazaqstan men Ózbekstannyń áýe keńistigi arqyly ótetin jańa T-916 áýe baǵyty ashyldy. Bul – Eýropa men Ońtústik-SHyǵys Azıa arasyn jalǵaıtyn qosymsha baǵyttardyń biri. Bul baǵyt ashylǵaly 19 reıs oryndaldy. T-916 áýe keńistiginiń jalpy uzyndyǵy 2 myń shaqyrymnan asady, onyń ishinde 437 shaqyrymy Ózbekstan Respýblıkasynyń áýe keńistigi arqyly ótse, qalǵan 1,7 myńy Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń ústimen ótedi.

Temirjol kóligi: shıkizattyq emes júkter eksportynyń ósýi, vagon parkin jańartý, kólemdi jol jumystary

Bıylǵy alty aıda shıkizattyq emes júkter eksportynyń kólemi shamamen 10 mln tonnany qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 7%-ǵa artyq. Hımıalyq jáne mıneraldy tyńaıtqyshtar 11%-ǵa, tústi metaldar 9%-ǵa, qara metaldar 15%-ǵa jáne bıdaı uny, tuz, ósimdik maıy jáne qurama jem sekildi basqa júkter 11%-ǵa  artty. Sonymen qatar Qytaı baǵytynda jalpy eksport belsendi túrde artyp keledi. Máselen, ósim 19%-dy nemese 6,8 mln tonnany qurady.

Mınıstrlik 2024 jyly 140 jańa jolaýshylar vagonyn jetkizýdi josparlap otyr. Bul ótken jyldaǵymen salystyrǵanda 22 vagonǵa artyq. Josparlanǵan kólemniń 50 birligi jetkizildi, qalǵany jyl sońyna deıin jetkiziledi dep kútilýde. Jańa vagondar Qyzylorda – Semeı, Pavlodar – Almaty, Aqtóbe – Atyraý jáne Almaty – Saryaǵash baǵyttarynda paıdalanylatyn bolady. Sondaı-aq Pavlodar – Túrkistan, Qaraǵandy – Samara, Qaraǵandy – Omby jáne Qostanaı – Almaty baǵyttaryndaǵy vagondar jańartylady.

Sonymen qatar temirjal salasynda tórt iri ınfraqurylymdyq joba júzege asyp jatyr. Olardyń qatarynda «Dostyq – Moıynty», «Darbaza – Maqtaaral», «Baqty – Aıagóz» jáne Almaty qalasynyń aınalma joly bar. Bıyl elimizdiń temirjol jelisinde aýqymdy jóndeý jumystary júrgizilýde, 1,4 myń shaqyrymnan astam temir jol qamtyldy, onyń 570 shaqyrymy relsterdi tolyq aýystyrýdy talap etedi. Qazirgi ýaqytta jumystar jartylaı aıaqtaldy.

Buǵan qosa,  kirme joldardy memlekettik menshikke berý rásimi aıaqtalyp qaldy. Jalpy uzyndyǵy 241 shaqyrym bolatyn 600-den astam kirme temirjoly «Kóliktik servıs ortalyǵy» AQ senimgerlik basqarýyna berildi. Kirme joldardy Tehnıkalyq paıdalaný qaǵıdalarynyń talaptaryna sáıkes jóndep, qalypqa keltirý jospary ázirlenip, bekitildi. 

Porttardy damytýdyń jańa jospary, teńiz kóligi-logıstıkalyq klasterin qurý

Teńiz ınfraqurylymyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary qabyldandy. Qujat Aqtaý jáne Quryq porttarynyń bazasynda iri teńiz kólik-logıstıkalyq klasterin qurýdy kózdeıdi. Bul konteınerlerdi ótkizý qabiletin arttyrýǵa, júkterdi aýystyryp tıeý termınaldaryn jáne halyqaralyq tasymaldardyń logıstıkasyn damytýǵa, sondaı-aq ákimshilik kedergilerdi azaıtýǵa múmkindik bermek. 

Jospar aıasynda Quryq portynyń akvatorıasyn tereńdetý jumystary josparlanǵan, sondaı-aq aldaǵy ýaqytta Aqtaý portynda konteınerlik hab salý jumysy qolǵa alynady. Jobalardyń negizgi úlesi jeke ınvestısıalar esebinen salynbaq. Onyń ishinde Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn (THKB) damytý sheńberinde josparlanǵan ınvestısıalar da bar.  Bıylǵy 6 aıda THKB boıynsha júkterdi tasymaldaý kólemi 65%-ǵa artyp, 2,1 mln tonnany qurady. 

Eksporttyq-ımporttyq tasymaldarǵa arnalǵan jańa múmkindikter

2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda halyqaralyq qatynasta avtomobıl kóligimen júkterdi eksporttyq-ımporttyq tasymaldaý kólemi 3,8 mln tonnany, al júkterdi tranzıttik tasymaldaý kólemi 2,4 mln tonnany qurady. Qytaımen halyqaralyq avtomobıl tasymaly salasyndaǵy úkimetaralyq kelisimdi ratıfıkasıalaý da mańyzdy oqıǵa boldy. Endi qazaqstandyq tasymaldaýshylar Qytaıdyń ónerkásiptik jáne port-qalalaryna júkterdi tasymaldaı alady jáne basqa elderdiń aýmaqtary boıynsha tranzıtpen júre alady. 

Bıyl alǵash ret Qazaqstan men Kaspıı teńizi arqyly Quryq jáne Baký teńiz porttary boıynsha Qytaı – Qazaqstan – Ázerbaıjan – Grýzıa baǵytynda Qytaıdan Eýropaǵa júkter testileý rejıminde avtokólikpen tranzıttik tasymaldandy.

Sondaı-aq halyqaralyq qatynasta avtomobıl tasymaly salasyndaǵy ruqsat berý júıesin qoldaný qaǵıdalaryna ózgerister engizildi. Endi bundaı kezde adamı faktor bolmaıdy. Aıta keteıik, álemniń 42 elimen 231 myń ruqsat blankileri almasyldy.

RELATED NEWS
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy
23 mamyr 2024
Kredıt alý qıyndaıdy – Senat qujatty keri qaıtardy

Búgin Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý, qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý, qarjy naryǵyn retteý jáne atqarýshylyq is júrgizýdi jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaraldy. Senat zańnyń jekelegen baptaryn jańa redaksıada usynyp, ony Májiliske qaıtardy. Bul týraly Ulys Senattyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Senattyń Qarjy jáne búdjet komıtetiniń málimetinshe, bank beretin qaryzdar men mıkrokredıtter berý kezinde talaptardy qatańdatý arqyly azamattardyń shamadan tys kredıt alýyn tómendetý eskerilgen. Ol úshin Zańda kredıtter boıynsha 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kredıt berýge tyıym salý qarastyrylǵan, sondaı-aq jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý sharasy engiziledi. Ótelmegen tutynýshylyq kredıtter boıynsha merzimi ótken soń 90 kúnnen keıin syıaqyny esepteýge tyıym salynady, al merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńinde qaryz alýshyǵa kredıtter boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý qarastyrylǵan.

Sonymen qatar, «Tutynýshylyq kredıt» uǵymyn zańnamalyq engizý usynylyp, onyń mólsheri ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisimen aıqyndalady. 45 kúnge deıingi jáne 50 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi somadaǵy onlaın mıkrokredıtterdi berýdiń erekshe sharttarynyń kúshin joıý, bul rette olarǵa ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalatyn jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin belgileýdi qoldaný usynyldy.

«Kredıtorlardy baıypty kredıt saıasatyn júrgizýge jáne azamattardyń problemalyq bereshegin retteý boıynsha sharalar qabyldaýǵa yntalandyratyn talaptar kózdelgen. Máselen, 2026 jylǵy 1 mamyrǵa deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary azamattardyń bereshegin retteý boıynsha sapaly jumysty derbes júrgizýi úshin qaryzdardy kolektorlarǵa berýge moratorıı engiziledi. Sondaı-aq qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa qarsy is-qımyl jasaý úshin jaǵdaılar jasalýda. Osy maqsatta bankter men mıkroqarjy uıymdaryna klıentti bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq qaryz berýge tyıym salynady», - delingen Senat aqparatynda.

Jalpy, bul qujat azamattardyń artyq kredıt alý deńgeıin tómendetýge, alaıaqtyq tásilmen qaryzdar men mıkrokredıtter resimdeý táýekelderin jáne klıentterdiń banktik shottarynan aqshanyń zańsyz alynýyn qysqartýǵa yqpal etedi, sondaı-aq rezıdent emes bankterdi otandyq ekonomıkany kredıtteýge tartýǵa baǵyttalǵan. Munymen qosa, isterdiń jekelegen sanattary boıynsha jeke tulǵalardyń bankrottyq rásimin ońaılatady.

Sonymen qatar Zańdy ekinshi oqylymda talqylaý barysynda Bas komıtettiń, basqa komıtetter men Senat Apparaty bólimderiniń eskertýleri men usynystaryn eskere otyryp, Májilis qabyldaǵan Zańǵa mynadaı baǵyttar boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi:

- «elektrondyq banktik qaryz» uǵymy qoldanystaǵy zańnamanyń tıisti normalarynda kózdelgendikten, jańa uǵymdy engizý alyp tastalady;

- zapasqa jańadan bosatylǵan áskerı qyzmetshige jumysqa ornalasý jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý úshin ýaqyt berý úshin Zańmen usynylatyn merzimdi áskerı qyzmetti ótkerý kezeńine qaryzdy óteý boıynsha merzimin keıinge qaldyrýdy 60 kúnge uzartý. Budan basqa, osy túzetýge baılanysty ıpotekalyq sharttar, jyljymaly jáne jyljymaıtyn múlik kepili sharttary boıynsha qosymsha kelisimder jasasý boıynsha jekelegen talaptardy qoldanbaý usynyldy;

- zańdy tulǵalardy bıometrıalyq sáıkestendirýdi júrgizý múmkin emestigine baılanysty jeke tulǵalarǵa ǵana bıometrıalyq sáıkestendirýsiz elektrondyq banktik qaryz berýge tyıym salýdy qoldaný;

- bank jáne mıkroqarjy ombýdsmanyn saılaý kezinde qosymsha talaptar belgileý;

- memleket qatysatyn kredıttik búrolardyń qyzmetin reglamentteıtin normalardy naqtylaý, sondaı-aq kolektorlar kredıttik búroǵa usynatyn qosymsha málimetterdi kózdeý;

- lombardtarmen shart jasasý kezinde olardyń qyzmetiniń ereksheligine baılanysty kredıtter alýdan erikti túrde bas tartýǵa baılanysty normalardy sáıkes keltirý;

- Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestısıalaýǵa qosymsha múmkindik berý maqsatynda sındıkattalǵan qarjylandyrýǵa qatysýǵa ruqsat etilgen tulǵalar tizbesiniń sındıkattalǵan kredıt berýge qatysýshylar quramyn rezıdent emes bankter fılıaldarymen jáne «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń bankterimen tolyqtyrý. Sonymen qatar, sındıkattalǵan qarjylandyrýdy uıymdastyrý boıynsha talaptar naqtylanady;

- Zańnyń keıbir erejelerin qoldanystaǵy zańnamanyń erejelerimen sáıkes keltirý;

- osy Zańdy qoldanysqa engizýdi kózdeıtin Zańnyń 2-babyn pysyqtaý.

QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, zań aıasynda jubaıynyń (zaıybynyń) kelisiminsiz kredıt berýge tyıym salý normasy saqtaldy. Endi nesıe somasy 1 myń AEK-ten artyq bolsa, ony alý úshin erli-zaıyptylardyń ózara kelisimi kerek bolady.

 

Dollar bir kúnde 2 teńgege qymbattady
18 shilde 2024
Dollar bir kúnde 2 teńgege qymbattady

Qazaqstan qor bırjasynda (KASE) dollardyń baǵasy bir kúnde 2 teńgege qymbattap ketti, dep habarlaıdy Ulys.

Bir AQSH dollarynyń ortasha baǵamy – 477, 03 teńge.

Kurs.kz málimetinshe, qazirgi ýaqytta Almatynyń aqsha aıyrbastaý pýnkterinde dollar 476,5 teńgeden satylyp jatyr, satyp alý baǵamy – 478,5 teńge.

Al, Astana qalasy boıynsha satý baǵamy – 474 teńge, satyp alý quny – 479 teńge.

Reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan
21 maýsym 2024
Reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan

Qazaqstandaǵy dollardy reseılikterdiń jappaı satyp alyp jatyr. Buǵan Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynan keıin jýrnalıser saýalyna jaýap bergen Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov jaýap berdi, dep habarlaıdy Ulys.

Aıta keteıik, «Máskeý bırjasyna» salynǵan sanksıadan keıin reseılikter Qazaqstannan jappaı dollar satyp ala bastaǵan edi. Tımýr Súleımenov munyń biz úshin esh qorqynyshty emes ekenin jáne qandaı da bir shekteýlerdiń engizilmeıtinin aıtty. 

«Joq, qazirgi tańda shekteýdiń eshqandaı qajeti joq. Óıtkeni biz kórip otyrǵan qubylys tek 1-2 prosent kóleminde. Menińshe 1-2 prosent úshin shekteý jasaýdyń eshqandaı qajeti joq», - dedi ol.

Sondaı-aq, Ulttyq bank tóraǵasy teńgeniń álsireýi qazaqstandyq eksporttaýshylarǵa qolaıly dep esepteıtinin jetkizdi.

«Ózderińiz kórip otyrsyzdar, qazirgi tańda 1 rúbldiń baǵamy 5,2 teńge bolyp tur. Sondyqtan ıá, teńgemiz azdap álsiredi. Bul degen - bizdiń eksporttaýshylarymyz úshin óte bir tıimdi qubylys. Óıtkeni olardyń taýarlary ishki naryqta da, syrtqy naryqta da básekege qabilettirek bolady», - dedi Ulttyq bank basshysy.

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.