2024 jyldyń birinshi jartysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Kólik mınıstrligi kólik-logıstıka salasyn júıeli túrde damytýdy jalǵastyrdy. Basty jetistikter – jol-qurylys jumystarynyń rekordtyq kólemi, avıasıadaǵy jolaýshylar aǵynynyń aıtarlyqtaı ósýi, temirjol kóliginiń jaqsarýy jáne teńiz ınfraqurylymynyń damýy boldy.

Mańyzdy oqıǵalardyń qatarynda avtojoldardy rekonstrýksıalaý jónindegi iri jobalardyń aıaqtalýy, áýe reısteri sanynyń ulǵaıýy jáne áýejaılardy jańǵyrtý, eksporttyq temirjol júkteri kóleminiń ósýi jáne jańa teńiz jobalarynyń iske qosylýy bar. Qabyldanǵan sharalar kólik jelisin jaqsartýǵa, qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa jáne elimizdiń ekonomıkalyq ósimin qoldaýǵa baǵyttalǵan, bul týraly PrimeMinister.kz saıtynyń redaksıasy daıyndaǵan sholýda tolyǵyraq qamtylǵan. 

Avtokólik joldary: jol qurylysy rekordy jáne aýqymdy jobalar

Búgingi tańda Qazaqstandaǵy jalpy avtojoldardyń uzyndyǵy 95 myń shaqyrymdy quraıdy, onyń 25 myń shaqyrymy respýblıkalyq, al qalǵan 70 myń shaqyrymy jergilikti joldarǵa jatady. Jol jóndeý jáne qurylys jumystary 12 myń shaqyrymdy qamtıdy. Bul – elimizde buryn sońdy bolmaǵan rekordtyq kórsetkish. Jóndeletin joldardyń 8 myń shaqyrymy – respýblıkalyq, al 4 myń shaqyrymy – jergilikti jelige tıesili. Jyl sońyna deıin 7 myń shaqyrymda qurylys jáne jóndeý jumystaryn aıaqtaý kózdelgen.

Shamamen 2 myń shaqyrymdy quraıtyn tórt avtojol jobasynda rekonstrýksıalaý jumystary júrgizilýde. Olardyń qatarynda «Qaraǵandy – Almaty», «Taldyqorǵan – Óskemen», «Atyraý – Astrahan» jáne «Aqtóbe – Qandyaǵash» joldary bar. Bul joldardyń keıbir ýchaskeleri jazdyń ortasynan bastap paıdalanýǵa berile bastady jáne barlyq nysandy jyl sońyna deıin aıaqtaý josparlanýda.

Kólik mınıstrligi Astana men Almaty arasyndaǵy negizgi baǵyt — Ortalyq – Ońtústik dáliziniń jol ýchaskelerin josparly túrde iske qosýda. Máselen, «Qaraǵandy – Balqash» avtomagıstrali ýchaskesinde Qaraǵandy qalasynan Aqbastaý aýylyna deıingi tórt jolaqty jolda qozǵalys ashyldy.

Budan basqa,  «Taldyqorǵan – Qalbataý – Óskemen» jańa tórt jolaqty joly kezeń-kezeńimen iske qosylýda. Taldyqorǵandy Qyzylaǵash kentimen baılanystyratyn 38 km jol ashyldy.

Aıta kerý kerek, Astana men Almaty arasyndaǵy joldyń qurylys sapasyn koreıalyq Dongsung Engineering jáne ISAN Corporation kompanıalary baqylaýǵa aldy. Injenerler tehnıkalyq qadaǵalaý júrgizip, únemi qurylys basynda bolyp, atqarylyp jatqan jumystardyń sapasyn baqylaıdy.

Sonymen qatar bıyl avtojol salasynda birneshe mańyzdy jobany, atap aıtsaq, Túrkistan oblysy Shaqpaq baba asýyndaǵy avtomobıl tonneliniń, Shamalǵan stansasyndaǵy avtomobıl jol aıryǵynyń, Shyǵys Qazaqstandaǵy Buqtyrma sý qoımasy arqyly salynyp jatqan kópirdiń qurylysyn aıaqtaý kózdelgen.

Sondaı-aq Mınıstrlik Recycling qaıtalama shıkizatty qaıta óńdeý tehnologıasyn paıdalana otyryp, jol qurylymyn kúsheıte otyryp, olardy ortasha jóndeý boıynsha jańa aýqymdy baǵdarlamany iske asyrýda. Salynǵaly beri jóndeý jumystary júrgizilmegen joldarǵa basymdyq beriledi. Bıyl Qazaqstan Damý Bankiniń qarajaty esebinen 2,5 myń shaqyrym jolda ortasha jóndeý jumystary bastaldy. Kelesi jyly qosymsha 4,5 myń shaqyrymda jumystar jalǵasatyn bolady.  Atalǵan tehnologıa joba qunyn rekonstrýksıamen salystyrǵanda 7 esege arzandatýǵa jáne eki ese jyldam jóndeýge múmkindik beredi. 

Bul jobalardyń qatarynda 20 jyldan beri jóndeý kezegin kútip turǵan «Jezqazǵan – Petropavl», «Shalqar – Qandyaǵash», «Qaraǵandy – Qarqaraly», «Semeı – Qaınar» jáne «Semeı – Barnaýl» sekildi iri jobalar bar.

Birinshi jartyjyldyqta respýblıkalyq jeli obektileri Ulttyq jol aktıvteri ortalyǵynyń sapa saraptamasymen 100% qamtyldy. Ortalyq mamandary osy aralyqta 5 myń ınspeksıalyq shyǵýdy júzege asyrdy, 11 myńǵa jýyq materıal synamasy alynyp, synaqtan ótkizildi. Jergilikti jelini qamtý 84%-ǵa jetti. Sonymen qatar QazjolǴZI avtojol salasyn tolyǵymen sıfrlandyrýdy júzege asyrýda. Qoldanylatyn jol-qurylys materıaldary men jańa tehnologıalardyń ashyqtyǵy men tıimdiligin baǵalaýdy qamtamasyz etý maqsatynda Biryńǵaı sıfrlyq baza quryldy. Bazaǵa qazirdiń ózinde 642 karer, 382 asfált zaýyty jáne 98 jańa tehnologıa engizilgen.

Avtojol salasyndaǵy kadr tapshylyǵyn júıeli túrde sheshý úshin bıyl bilikti mamandardy daıarlaý maqsatymen 1 myńǵa jýyq memlekettik bilý berý granty bólindi.

Azamattyq avıasıa: áýe parkin keńeıtý jáne reısterdi kóbeıtý

2024 jyly Qazaqstannyń azamattyq avıasıasy aıtarlyqtaı ósim kórsetti. Jolaýshylar aǵyny ótken jylmen salystyrǵanda 15%-ǵa artyp, 6,8 mln adamǵa jetti. Qazaqstandyq áýejaılarda 11,3 mln jolaýshyǵa qyzmet kórsetildi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńindegi kórsetkishpen salystyrǵanda 21,5%-ǵa artyq.

Bıyl otandyq áýe kompanıalary parki 5 ushaqpen tolyqtyryldy. Halyqaralyq reısterdiń geografıasy aptasyna 760 reıs jıiligimen jáne 132 baǵyt boıynsha 33 elge deıin keńeıtildi. Jańa baǵyttardyń qatarynda Ulybrıtanıa, Vetnam, Germanıa, Grýzıa, Egıpet, Qatar, Qytaı, Malaızıa, BAÁ, Taıland jáne basqalary bar.

İshki áýe tasymalyn alty áýe kompanıasy júzege asyrady, atap aıtsaq: Air Astana, FlyArystan, SCAT, Qazaq Air, «Ońtústik aspany» jáne «Jetisý». Olar aptasyna 640 reıs jıiligimen 53 baǵyt boıynsha reısterdi oryndaıdy.

Áleýmettik mańyzy bar baǵyttardyń kólikke degen qoljetimdiligi jáne ishki týrızmdi damytý úshin elimizdiń 9 óńirinde – Túrkistan, Soltústik Qazaqstan, Aqmola, Abaı, Jetisý, Pavlodar, Jambyl, Shyǵys Qazaqstan jáne Ulytaý oblystarynda 19 ishki áýe baǵyty 6,6 mlrd teńge somasyna sýbsıdıalanady.

Áýe kóligi ınfraqurylymyn jańǵyrtý aıasynda Almaty qalasy áýejaıynyń jańa jolaýshylar termınalynyń qurylysy aıaqtaldy. Sonymen qatar jeke qarajat esebinen Qyzylorda jáne Shymkent qalalarynyń áýejaılarynda jolaýshylar termınaldarynyń qurylysy júrgizilip jatyr. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bıylǵy mamyr aıynda Balqash qalasy áýejaıynyń perrony men jermen júrý joldaryn qaıta jańartý jumystary bastaldy. Sondaı-aq bıyl Pavlodar qalasy áýejaıynyń ushý-qoný jolaǵyn rekonstrýksıalaý jumystary bastaldy, ol jospar boıynsha 2025 jyly aıaqtalady.

Bul ınfraqurylymdyq jobalar elimizdiń barlyq áýejaıyn Halyqaralyq azamattyq avıasıa uıymynyń (IKAO) standarttaryna sáıkes keltirýge, ushý qaýipsizdigi men qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Áýejaılardyń ınfraqurylymyn jańǵyrtý jáne avıasıa salasyn damytý úshin tájirıbeli ınvestorlar tartylýda.

Qazaqstan men qazaqstandyq tasymaldaýshylardan Eýropalyq Odaq elderine ushýǵa qoıylǵan barlyq shekteýler alynyp tastaldy. Bul 15 mamyrda Eýropalyq komısıanyń Ushý qaýipsizdigi komıteti otyrysynyń arqasynda múmkin boldy, onda Qazaqstannyń buǵan deıin anyqtalǵan eskertýlerdi joıý boıynsha qabyldaǵan is-qımyldary usynyldy. IKAO men Eýropalyq komısıa Qazaqstandy azamattyq avıasıany basqarýdaǵy reformalaýdyń tabysty úlgisin kórsetken el retinde atap ótti.

Sonymen qatar bıyl Qazaqstan men Ózbekstannyń áýe keńistigi arqyly ótetin jańa T-916 áýe baǵyty ashyldy. Bul – Eýropa men Ońtústik-SHyǵys Azıa arasyn jalǵaıtyn qosymsha baǵyttardyń biri. Bul baǵyt ashylǵaly 19 reıs oryndaldy. T-916 áýe keńistiginiń jalpy uzyndyǵy 2 myń shaqyrymnan asady, onyń ishinde 437 shaqyrymy Ózbekstan Respýblıkasynyń áýe keńistigi arqyly ótse, qalǵan 1,7 myńy Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń ústimen ótedi.

Temirjol kóligi: shıkizattyq emes júkter eksportynyń ósýi, vagon parkin jańartý, kólemdi jol jumystary

Bıylǵy alty aıda shıkizattyq emes júkter eksportynyń kólemi shamamen 10 mln tonnany qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 7%-ǵa artyq. Hımıalyq jáne mıneraldy tyńaıtqyshtar 11%-ǵa, tústi metaldar 9%-ǵa, qara metaldar 15%-ǵa jáne bıdaı uny, tuz, ósimdik maıy jáne qurama jem sekildi basqa júkter 11%-ǵa  artty. Sonymen qatar Qytaı baǵytynda jalpy eksport belsendi túrde artyp keledi. Máselen, ósim 19%-dy nemese 6,8 mln tonnany qurady.

Mınıstrlik 2024 jyly 140 jańa jolaýshylar vagonyn jetkizýdi josparlap otyr. Bul ótken jyldaǵymen salystyrǵanda 22 vagonǵa artyq. Josparlanǵan kólemniń 50 birligi jetkizildi, qalǵany jyl sońyna deıin jetkiziledi dep kútilýde. Jańa vagondar Qyzylorda – Semeı, Pavlodar – Almaty, Aqtóbe – Atyraý jáne Almaty – Saryaǵash baǵyttarynda paıdalanylatyn bolady. Sondaı-aq Pavlodar – Túrkistan, Qaraǵandy – Samara, Qaraǵandy – Omby jáne Qostanaı – Almaty baǵyttaryndaǵy vagondar jańartylady.

Sonymen qatar temirjal salasynda tórt iri ınfraqurylymdyq joba júzege asyp jatyr. Olardyń qatarynda «Dostyq – Moıynty», «Darbaza – Maqtaaral», «Baqty – Aıagóz» jáne Almaty qalasynyń aınalma joly bar. Bıyl elimizdiń temirjol jelisinde aýqymdy jóndeý jumystary júrgizilýde, 1,4 myń shaqyrymnan astam temir jol qamtyldy, onyń 570 shaqyrymy relsterdi tolyq aýystyrýdy talap etedi. Qazirgi ýaqytta jumystar jartylaı aıaqtaldy.

Buǵan qosa,  kirme joldardy memlekettik menshikke berý rásimi aıaqtalyp qaldy. Jalpy uzyndyǵy 241 shaqyrym bolatyn 600-den astam kirme temirjoly «Kóliktik servıs ortalyǵy» AQ senimgerlik basqarýyna berildi. Kirme joldardy Tehnıkalyq paıdalaný qaǵıdalarynyń talaptaryna sáıkes jóndep, qalypqa keltirý jospary ázirlenip, bekitildi. 

Porttardy damytýdyń jańa jospary, teńiz kóligi-logıstıkalyq klasterin qurý

Teńiz ınfraqurylymyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary qabyldandy. Qujat Aqtaý jáne Quryq porttarynyń bazasynda iri teńiz kólik-logıstıkalyq klasterin qurýdy kózdeıdi. Bul konteınerlerdi ótkizý qabiletin arttyrýǵa, júkterdi aýystyryp tıeý termınaldaryn jáne halyqaralyq tasymaldardyń logıstıkasyn damytýǵa, sondaı-aq ákimshilik kedergilerdi azaıtýǵa múmkindik bermek. 

Jospar aıasynda Quryq portynyń akvatorıasyn tereńdetý jumystary josparlanǵan, sondaı-aq aldaǵy ýaqytta Aqtaý portynda konteınerlik hab salý jumysy qolǵa alynady. Jobalardyń negizgi úlesi jeke ınvestısıalar esebinen salynbaq. Onyń ishinde Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn (THKB) damytý sheńberinde josparlanǵan ınvestısıalar da bar.  Bıylǵy 6 aıda THKB boıynsha júkterdi tasymaldaý kólemi 65%-ǵa artyp, 2,1 mln tonnany qurady. 

Eksporttyq-ımporttyq tasymaldarǵa arnalǵan jańa múmkindikter

2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda halyqaralyq qatynasta avtomobıl kóligimen júkterdi eksporttyq-ımporttyq tasymaldaý kólemi 3,8 mln tonnany, al júkterdi tranzıttik tasymaldaý kólemi 2,4 mln tonnany qurady. Qytaımen halyqaralyq avtomobıl tasymaly salasyndaǵy úkimetaralyq kelisimdi ratıfıkasıalaý da mańyzdy oqıǵa boldy. Endi qazaqstandyq tasymaldaýshylar Qytaıdyń ónerkásiptik jáne port-qalalaryna júkterdi tasymaldaı alady jáne basqa elderdiń aýmaqtary boıynsha tranzıtpen júre alady. 

Bıyl alǵash ret Qazaqstan men Kaspıı teńizi arqyly Quryq jáne Baký teńiz porttary boıynsha Qytaı – Qazaqstan – Ázerbaıjan – Grýzıa baǵytynda Qytaıdan Eýropaǵa júkter testileý rejıminde avtokólikpen tranzıttik tasymaldandy.

Sondaı-aq halyqaralyq qatynasta avtomobıl tasymaly salasyndaǵy ruqsat berý júıesin qoldaný qaǵıdalaryna ózgerister engizildi. Endi bundaı kezde adamı faktor bolmaıdy. Aıta keteıik, álemniń 42 elimen 231 myń ruqsat blankileri almasyldy.