Qazaqstannyń jalpy ishki óniminde qosylǵan quny joǵary ónimderdiń úlesi 10 paıyzǵa da jetpeıdi. Iaǵnı, joǵary tehnologıanyń kómegimen jasalatyn buıym men alynatyn ónimniń kóbin ımporttap otyr degen sóz. Bul ındýstrıasy damyǵan Sıngapýr, Germanıa, Japonıa, Shveısarıa, Japonıa, AQSH, Ońtústik Koreıa sıaqty elderdiń kórsetkishinen múlde tómen deýge bolady. Álem boıynsha qosylǵan quny joǵary ónimdi eń kóp usynatyn elderdiń úzdik úshtigi Germanıa, Japonıa, Ońtústik Koreıa bolyp esepteledi.
Bizde bul salanyń kenje qalýyn eki tarıhı sebeppen baılanystyrýǵa bolady. Birinshisi – Máskeýdiń óz otaryndaǵy Qazaqstanǵa qatysty ustanǵan saıasaty. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde sovet sarbazy atqan on oqtyń toǵyzy Qazaqstan qorǵasynynan quıylǵany jıi aıtylady. Bul Qazaqstannyń soǵysqa qosqan úlesin ǵana emes, Sovet odaǵynyń ındýstrıalyq saıasatyn da kórsetetin derek. Máskeý qazaq jeriniń aýmaǵyndaǵy paıdaly qazbany ózge odaqtas elderdiń aýmaǵynda óńdep, daıyn ónim jasaýǵa qulyqty boldy. Sonyń saldarynan Qazaqstandaǵy qala quraýshy zaýyttyń bári shıkizat óndirýden asa almady. Bul tarıhı faktor qazirdiń ózinde el ekonomıkasynyń ártaraptanýyna kesirin tıgizip otyr.
Táýelsizdiktiń alǵashqy jylynda Sovet odaǵynyń óndiristik júıesi buzylyp, Qazaqstan zaýyttary óndiretin shıkizattyń bári jalǵyz kúnde suranyssyz qaldy. Jetkizýdiń jańa tizbegin qalyptastyrý úshin syrttan ınvestor tartý qajet edi. Al ınvestor tartý isi tym asyǵys júrgizildi deýge bolady. Óıtkeni zaýyttaǵy jumysshylardyń aılyǵyn qoıyp zeınetkerlerdiń zeınetaqysyn, muǵalimder men dárigerlerdiń eńbekaqysyn taýyp berý muńǵa aınalǵan bolatyn. Osylaısha Qazaqstan bıligi syrttan kelgen ınvestorlarǵa shıkizatymyzdy óńdep qana qoımaı, qaıta óńdeýdi jolǵa qoıýyń kerek deıtindeı talap qoıa alǵan joq.
Keıin shıkizat eksportynyń deldaldyǵynan da qyrýar tabys tabýǵa bolatynyn kórgen qarjylyq toptar men yqpaldy adamdar eski súrleýmen júre berýge boı usyndy. Munaıǵa baı Qazaqstannyń sıntetıka, plasık, áýe otyny sıaqty kómirsýtekten alynatyn, qosylǵan quny joǵary ónimniń kóbin syrttan eksporttap otyrǵany sondyqtan.
Qazaqstan munaı eksportynyń qyzyǵyna endi kirgen kezde Arab túbegindegi shaǵyn elder ekonomıkasyn ártaraptandyra bastaǵan bolatyn. Osy tendensıadan qalmaý úshin elde Údemeli ındýstrıalyq-ınnovasıalyq damý baǵdarlamasy qabyldanyp, birneshe besjyldyqtyń kóleminde júzdegen zaýyt, seh, fabrıka, keshen ashyldy. Biraq bul óńdeý oshaqtarynyń báriniń ǵumyry tym qysqa bolyp shyqty. Óıtkeni baǵdarlamanyń urany utymdy bolǵanymen, jumsalǵan qarajattyń qaıtarymyn talap etý jaǵy aqsap jatty. Onyń ústine Qazaqstanda qolǵa alynǵan óndiristiń balama nusqalary irgedegi Qytaı men Reseıde bolǵandyqtan, jumys jolǵa qoıylǵan kúnniń ózinde zaýyttardyń ónimine suranys bolýy ekitalaı edi. Iaǵnı, órshil maqsatpen qolǵa alynǵan jobalar kórshiles naryqtardaǵy suranys pen usynysty eskermeı ázirlendi.
Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń málimeti boıynsha, byltyr ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystarǵa búdjetten 172,6 mlrd teńge jumsalǵan. Bul eldegi jalpy ishki ónimniń 0,14%-y degen sóz. Mundaı aýqymmen Qazaqstan ınovasıalyq ónimder arqyly qosylǵan quny joǵary óndiristi óristete alatynyna sený qıyn. Bul kórsetkishti memleket 2029 jylǵa deıin tym bolmaǵanda bir paıyzǵa jetkizýdi maqsat etip otyr. Buǵan deıingi 30 jyldam astam ýaqytta da osyǵan uqsas mejeler talaı ret qoıylǵanyn jáne iske aspaǵanyn eskersek, ǵylymı jetistikter men ónertabystar arqyly qosylǵan quny joǵary ónim eksportyn ulǵaıtý ázirge arman kúıinde qala beretin túri bar. Biraq bul Qazaqstannyń mańdaıyna qosylǵan quny tómen ónimder men shıkizat eksportyna ǵana arqa súıeýdi jazǵan degen sóz emes. Metalýrgıa men munaı hımıasy, aýyl sharýashylyǵy salasynda qaıta óńdeýdi tereńdetý arqyly quny joǵary ónim alýǵa múmkindik bar.
Qazirgi logıstıkalyq reformalar, Orta dáliz, Transkaspıı baǵyty, Bir beldeý- bir jol» sıaqty jobalarǵa Qazaqstannyń belsendi atsalysyp jatýy jergilikti ónimniń halyqaralyq naryqtaǵy ótimdiligine de oń áser etýi kerek.
Qazaqstan alúmınıi TMD men Eýropanyń avtoóndirisinde qoldanylady. Iaǵnı, bul metaldy quıma kúıinde emes mashınajasaýdyń mańyzdy ónimi retinde satýǵa bolady. Osy óndiristi odan da tereńdetip, tamaq jáne dári-dármek qaptamasyna qajet folga shyǵarýǵa bolady.
Qazaqstan energetıka men qurylysta, telekomýnıkasıada keńinen paıdalanylatyn mys kabelderin óndirse, Qytaıǵa eksporttaı alatyn edi. Bul ónim TMD men Eýropa elderine de qajet. Mys quımasynan jylý jáne sý qubyrlaryn ajyratýǵa qoldanylatyn túrli mys bólshekterdi, shaǵyn armatýralardy óndirýge bolady.
Komýnaldyq sharýashylyqta plasık qubyrlardyń ornyn tot baspaıtyn, myryshpen tystalǵan bolat qubyrlar yǵystyryp keledi. Bolat qubyrlar munaı ónerkásibinde de, komýnaldyq sharýashylyqta da keńinen qoldanylyp otyr. Qazaqstan bul óndiristi jolǵa qoısa, Reseı men Ortalyq Azıaǵa jetkize alady. Jyl saıyn qazaq jerinen qazylǵan 1,5 mln tonna alúmını rýdasy syrtqa satylyp jatyr. Osy ónimdi ózimizde óńdep satsaq, tabys birneshe ese artatyn edi. Bolat pen mys týraly da osylaı aıtýǵa bolady.
Qazaqstan 2022 jyly metal eksportynan 10 mlrd teńge tabys tapqany týraly derek bar. Elde óndiriletin metalýrgıalyq ónimniń 15-20 paıyzy ǵana qosylǵan quny joǵary bolyp esepteledi. Iaǵnı, metaldan óńdelgen qosylǵan quny joǵary eksportynan jylyna 1,2 mlrd dollar tabýǵa bolady degen sóz.
Buǵan deıin Qazaqstan óz munaıynan óńdeıtin ónimderdiń ishinde qosylǵan quny eń joǵary ónim benzın bolyp kelgen edi. Atyraý oblysyndaǵy Kazakhstan Petrochemical Industries Inc. kásiporny polıpropılen óndirisin sátti jolǵa qoıa bildi.
Imanbek, Dımash Qudaıbergenov sıaqty ónerpazdardyń tulǵasy qazaq mýzykasy men mádenıetine degen suranysty arttyryp otyr. Án-kúı, klıp pen kıno týyndylary da qosylǵan quny joǵary ónimge aınalyp keledi. Osyny eskergen memleket kreatıvti ındýstrıany qoldaýdyń tyń tásilderine den qoıa bastady. Óıtkeni týrızmniń basty jarnamashysy mádenıet ekenin ýaqyt kórsetip otyr.
Qazaqstan zańnamasy qosylǵan quny joǵary ónim shyǵaratyn ınvestorlardy 10 jylǵa korporatıvtik tabys salyǵynan bosatady. Al óndiriske qajetti qondyrǵy men shıkizatty syrttan ákelse, kedendik baj salynbaıdy. Onyń ústine zaýyt salý men qondyrǵy satyp alý, shyǵyndaryn 30 paıyzǵa deıin, ınfraqurylym shyǵyndaryn memleket sýbsıdıalaıdy.
Jalpy ekonomıkalyq teorıalardy saralaǵanda, resýrsy bar memleket óz múmkindigin paıdalanyp shıkizatyn óndirip, óńdep taza ónim shyǵara almasa, ol memleket eshqashan baı memleket bola almaıdy. Qazaqstan resýrstyq memleket. Bizde Mendeleev kestesindegi árbir element bar deýge bolady. Qazaqstan ýran óndirisi boıynsha birinshi orynda. Sondyqtan osy baılyq pen múmkindikti paıdalanbasaq nemese ekonomıkany ártaraptandyrmasaq jaǵdaıymyz qıyndaı bereri shyndyq. Máselen, ken óndirisiniń ekonomıkamyzǵa bergeninen bereri kóp, ol úshin joǵaryda atalǵan daıyn ónimdi eksportqa shyǵarý qaǵıdatyn ken, munaı-gaz óndirisinde de basshylyqqa alý qajet. Ol úshin ken, munaı-gaz óndirisiniń ónimin sol kúıinde eksporttaýdan múldem bas tartý qajet dep bilemiz. Bul salalardyń ónimin óńdeý jáne qaıta óńdeý arqyly neǵurlym daıyn ónim deńgeıine jaqyndatyp baryp eksportqa shyǵarsa tıimdilik áldeqaıda artar edi. Máselen, munaıdy tek janar-jaǵarmaı dep qarastyrý múldem qate. Óıtkeni, munaıdan 100-ge tarta ártúrli ónim alynady. Osy daıyn ónimderdi eksportqa shyǵarsaq tabys kóbeıedi.
