Qazaqstanǵa tartylǵan ınvestısıanyń kóbi mıneraldy shıkizat pen metal óndirýge baǵyttalatyny jasyryn emes. Óńdeý ónerkásibiniń úlesi 9,2 paıyz ǵana. Qazaqstannyń ınvestısıa tartý agenttigi bolyp esepteletin Kazakh Invest ulttyq kompanıasy jarıalap otyratyn ınvestısıalyq usynystardyń tizimine kóz júgirtkenbiz. Nazarymyzǵa halyqtyń dál qazirgi qajettiligimen úndesetin birneshe joba ilikti.
Tis ımplantyn jasaıtyn zaýyt
Jylyna 30 myń tis ımplantyn shyǵarýdy kózdeıtin jobaǵa 2,2 mln dollar ınvestısıa kerek ekeni aıtylǵan.
Jobanyń bastamashysy – Qazaq Implant LLP kompanıasy. 2023 jyly naqty osy joba úshin qurylǵan. Qazirgi tańda qyzmetkerleri ımplant pen stomatologıalyq jabdyqtar alyp satýmen ǵana aınalysyp otyr.
Óndiriske qajetti qural-jabdyqty japonıalyq TSUGAMI kompanıasy jetkizýge múddeli. Al ımplant jasaýǵa qajetti tıtan shybyqty Germanıanyń Zapp Precision Metals GmbH kompanıasy, qyrnap, joný, tazartý materıaldaryn AQSH-tyń Himed kompanıasy jetkizýge daıyn.
Óndiris jolǵa qoıylyp jatsa, ımplanttyń 44 paıyzyn Qazaqstannyń ishki naryǵyna ótkizý josparlanǵan. Qalǵan 56 paıyzyn Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Túrkimenstan elderine eksporttaýǵa bolady.
2022 jyly álem boıynsha 4,7 mıllıard dollardyń tis ımplanty satylǵan. 2027 jylǵa qaraı bul kórsetkish 6,5 mıllıard dollarǵa jetedi degen boljamdar bar. Al Qazaqstanda 2022 jyly 370 mln dollardyń stomatologıalyq qyzmeti kórsetilgen. Onyń 38 paıyzy birge Astana jáne Almaty qalalaryna tıesili.
Dıalızatorlar zaýyty
Jylyna 1 mln dana dıalızator shyǵaratyn zaýyt salý úshin 6,1 mln dollar ınvestısıa salý qajet. Ónim túgel Qazaqstan ishinde satylady. Zaýyt qurylysyna dep Aqtóbe oblysynda aýdany 4 gektar jer telimi jalǵa berilgen.
Jobany 2018 jyldan beri Qazaqstanǵa syrttan dıalızator jetkizýmen aınalysyp kele jatqan «Global Service Company XXI» JSHS iske asyrýǵa nıetti.
Qazaqstanda gemodıalız emine júginýshilerdiń sany jyl saıyn artyp keledi. 2019 jyldyń basyna gemodıalız emine alatyn naýqastardyń sany 7 370 adamǵa jetken. Joba iske asa bastaǵan jaǵdaıda «SQ-Farmasıa» JSHS 10 jyldyq kelisimshart jasaýǵa daıyn.
Turmystyq tehnıka zaýyty
Gaz plıtasy, tońazytqysh, kondısıoner, elektr pesh sıaqty kúndelikti turmysqa qajet tehnıka shyǵaratyn zaýytty Taraz qalasynda salý josparlanǵan. Ol úshin 7,2 mln dollar ınvestısıa kerek. Kásiporyn keminde 300 adamǵa jumys beredi.
Tartylǵan ınvestısıanyń 1,2 mln dollary qurylys-montaj jumystaryna, 3,6 mln dollary jabdyq satyp alýǵa, 2,4 mln dollary bastapqy aınalymǵa jumsalady.
Elimiz turmystyq tehnıkanyń bárin shetelden ımporttap otyrǵanyn eskersek, baǵasy men sapasy úılesetin otandyq ónim paıda bolsa, suranys bolatyny anyq.
Al Jambyl oblysy arqyly ótetin joldardyń Reseı, Qytaı, Ózbekstan, Qyrǵyzstan naryǵyna deıin apara alatynyn eskersek, eksporttyq áleýeti de zor deýge bolady.
Baıynkól sý elektr stansasy
«Alataý Gıdro Kaskad» JSHS ázirlegen joba saǵatyna 128 kVt elektr energıasyn óndiretin SES salýǵa arnalǵan. Bul stansa óndirgen qýatty lıtıı konsentratyn óndirýge jumsaý kózdelip otyr. Qajetti ınvestısıanyń kólemi – 60,6 mln dollar.
Stansa Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanyndaǵy Baıynkól ózeniniń boıynda salynady. Ákimdik qurylysqa dep 171,5 gektar jer telimin bólgen.
Joba iske asqan jaǵdaıda óndirge elektr qýatyn «Alataý Lıtıým» JSHS satyp alýǵa kelisim hat berip otyr.
Túrgen shańǵy kýrorty
Keshenniń 70 bólmeden turatyn qonaqúıi bolady. Budan bólek «Alpine Coster Rides» atraksıondary qyzmet kórsetedi. Qajetti ınvestısá kólemi – 98,1 mln dollar. Almaty qalasynan 70 shaqyrym kerden 310 gektar telim bólingen. Shatqalǵa salynatyn shańǵy jolaqtarynyń jalpy uzyndyǵy 37,5 shaqyrym bolady dep kórsetilgen. Bul joldarda kúnine 5 myń adam seıil qura alady. Týrıserdi bıikke jetkizetin 3 aspaly jol bolady.
Jún óńdeý zaýyty
20 mln dollar ınvestısıany qajet etetin bul joba jylyna 10 myń tonna jýylmaǵan júndi óńdep, odan 2,2 tonna kashemır, 2,5 tonna júnjip alýǵa arnalǵan.
Tartylǵan ınvestısıanyń bir bóligi jýylmaǵan júndi tazartyp, túbit alatyn óndiristik jeli ornatýǵa jumsalady. Qalǵan aqsha qoı sharýashylyǵyn qurýǵa baǵyttalady. Osylaısha kásiporynǵa qajet shıkizatty óz fermasyndaǵy qoıdan alý kózdelgen.
Joba bastamashysy – Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy «Belsan ı K» JSHS.
2020 jyly elimizde 40,2 myń tonna jún óndirilgen deıtin derek bar. Onyń 97,7%-y qoı júni. Biraq osynsha júnniń neshe paıyzy óńdelip jatqany týraly naqty málimet joq. Mundaı zaýyttyń salynýy jún naryǵyna jan bitirip, ózgelerdiń de óńdeýge ınvestısıa salýyna yqpal etedi degen boljam bar. Óıtkeni jobanyń alǵashqy kezeńinde qajetti shıkizatty sovet zamanyndaǵydaı ázirleý pýnkteri (zagotkontor – red.) arqyly jınaý kózdelgen. Zaýyt óndiretin kashemır Eýropa men qytaıda, Túrkıada suranysqa ıe.
3D prınter óndirisi
Qazir ónerkásip salasynda 3D prınter belsendi qoldanylady. Bul kásiporynnyń óndiristik tıimdiligin birneshe ese arttyrýǵa múmkindik beretin tehnologıa deýge de bolady. Osyndaı 3D prınterdi Qazaqstannyń ózinde shyǵarý usynylyp otyr. Jobaǵa qajetti ınvestısıanyń kólemi – 524 myń dollar. Jylyna 280 prınter shyǵarýǵa arnalǵan joba Ulttyq ǵarysh ortalyǵynyń bazasynda iske asyrylady.
2022 jyly ındýstrıalyq 3D prınter naryǵy 17,38 mlrd dollar bolǵan. Bul kórsetkish 2029 jylǵa deıin jyl saıyn 19% paıyzben ósedi degen boljam bar.
Jalpy mamandardyń pikirinshe, ınvestısıalaý týraly sheshim qabyldaý prosesi aıtarlyqtaı uzaq jáne salaǵa, donor elge baılanysty ózgerip otyrady, kompanıalardyń korporatıvtik rásimderi kóp áser etedi. Eger tikeleı sheteldik ınvestısıalar statısıkasy týraly aıtar bolsaq, onda Qazaqstan Ulttyq Bankiniń derekteri boıynsha 2020 jyldyń birinshi toqsanynda TSHI jalpy aǵynynyń kólemi $3,5 mlrd-tan asty, bul rette basym bóligin dástúrli túrde taý-ken óndirisi ónerkásibi tartty — 65%. Tikeleı sheteldik ınvestısıalardyń jalpy kóleminiń 9%-y óńdeýshi ónerkásipke tıesili, 5%-dan astamy Kólik jáne qoımalaý salasyna tıesili.
Búgingi tańda elimizde sheteldik ınvestorlardyń qatysýymen ekonomıkanyń shıkizattyq emes salalarynda: AÓK, TMK, mashına jasaý jáne quramdas bólikter óndirisi, munaı-gaz hımıasy jáne hımıa ónerkásibi, JEK, kólik jáne logıstıka jáne basqa da salalarda túrli ınvestısıalyq jobalar júrgizilýde.
Elimizde ınvestısıalar tatý boıynsha tıisti komısıa jumys jasaıdy. Investısıalyq shtab óńdeýshi salada keminde 15 iri jobany iske asyrý máselelerin qarady, olar jańa ósý núktelerine aınalýy jáne eldiń ónerkásiptik negizin qalyptastyrýy tıis. Bolashaqta mýltıplıkatıvti áserge qol jetkizýge múmkindik beretin SHOB-ty tarta otyryp, olardyń aınalasynda aralas salalar men óndiristerdiń tutas ekojúıesin qurý josparlanyp otyr. Qysqa merzimde Keńestiń qaraýynda bolatyn jobalardyń sońǵy tizbesin jasaý tapsyryldy. Tizbe bekitilgennen keıin olardyń árqaısysy boıynsha tıisti is-sharalar josparlaryn qalyptastyrý otyrý qajettili mańyzdy.
