Valúta baǵamy
  • USD -

    518.1
  • EUR -

    545
  • RUB -

    5.21
Qazaqstan ınvestorlarǵa qandaı qyzyqty jobalar usynyp otyr
Foto: gov.kz 23 qyrkúıek 2024
Qazaqstan ınvestorlarǵa qandaı qyzyqty jobalar usynyp otyr

Qazaqstanǵa tartylǵan ınvestısıanyń kóbi mıneraldy shıkizat pen metal óndirýge baǵyttalatyny jasyryn emes. Óńdeý ónerkásibiniń úlesi 9,2 paıyz ǵana. Qazaqstannyń ınvestısıa tartý agenttigi bolyp esepteletin Kazakh Invest ulttyq kompanıasy jarıalap otyratyn ınvestısıalyq usynystardyń tizimine kóz júgirtkenbiz. Nazarymyzǵa halyqtyń dál qazirgi qajettiligimen úndesetin birneshe joba ilikti.

 Tis ımplantyn jasaıtyn zaýyt

Jylyna 30 myń tis ımplantyn shyǵarýdy kózdeıtin jobaǵa 2,2 mln dollar ınvestısıa kerek ekeni aıtylǵan.

Jobanyń bastamashysy –   Qazaq Implant LLP kompanıasy. 2023 jyly naqty osy joba úshin qurylǵan. Qazirgi tańda qyzmetkerleri ımplant pen stomatologıalyq jabdyqtar alyp satýmen ǵana aınalysyp otyr.

Óndiriske qajetti qural-jabdyqty japonıalyq TSUGAMI kompanıasy jetkizýge múddeli. Al ımplant jasaýǵa qajetti tıtan shybyqty Germanıanyń Zapp Precision Metals GmbH kompanıasy, qyrnap, joný, tazartý materıaldaryn AQSH-tyń Himed kompanıasy jetkizýge daıyn.

Óndiris jolǵa qoıylyp jatsa, ımplanttyń 44 paıyzyn Qazaqstannyń ishki naryǵyna ótkizý josparlanǵan. Qalǵan 56 paıyzyn Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Túrkimenstan elderine eksporttaýǵa bolady.

2022 jyly álem boıynsha 4,7 mıllıard dollardyń tis ımplanty satylǵan. 2027 jylǵa qaraı bul kórsetkish 6,5 mıllıard dollarǵa jetedi degen boljamdar bar. Al Qazaqstanda 2022 jyly 370 mln dollardyń stomatologıalyq qyzmeti kórsetilgen. Onyń 38 paıyzy birge Astana jáne Almaty qalalaryna tıesili.

Dıalızatorlar zaýyty

Jylyna 1 mln dana dıalızator shyǵaratyn zaýyt salý úshin  6,1 mln dollar ınvestısıa salý qajet.  Ónim túgel Qazaqstan ishinde satylady. Zaýyt qurylysyna dep Aqtóbe oblysynda aýdany 4 gektar jer telimi jalǵa berilgen.

Jobany 2018 jyldan beri Qazaqstanǵa syrttan dıalızator jetkizýmen aınalysyp kele jatqan  «Global Service Company XXI» JSHS iske asyrýǵa nıetti.

Qazaqstanda gemodıalız emine júginýshilerdiń sany jyl saıyn artyp keledi.  2019 jyldyń basyna gemodıalız emine alatyn naýqastardyń sany 7 370 adamǵa jetken. Joba iske asa bastaǵan jaǵdaıda «SQ-Farmasıa» JSHS 10 jyldyq kelisimshart jasaýǵa daıyn.  

Turmystyq tehnıka zaýyty

Gaz plıtasy, tońazytqysh, kondısıoner,  elektr pesh sıaqty kúndelikti turmysqa qajet tehnıka shyǵaratyn zaýytty Taraz qalasynda salý josparlanǵan. Ol úshin 7,2 mln dollar ınvestısıa kerek.  Kásiporyn keminde 300 adamǵa jumys beredi.

Tartylǵan ınvestısıanyń 1,2 mln dollary qurylys-montaj jumystaryna, 3,6 mln dollary jabdyq satyp alýǵa, 2,4 mln dollary bastapqy aınalymǵa jumsalady. 

Elimiz turmystyq tehnıkanyń bárin shetelden ımporttap otyrǵanyn eskersek, baǵasy men sapasy úılesetin otandyq ónim paıda bolsa, suranys bolatyny anyq.

 Al Jambyl oblysy arqyly ótetin joldardyń Reseı, Qytaı, Ózbekstan, Qyrǵyzstan naryǵyna deıin apara alatynyn eskersek, eksporttyq áleýeti de zor deýge bolady.  

Baıynkól sý elektr stansasy

«Alataý Gıdro Kaskad» JSHS ázirlegen joba saǵatyna 128 kVt elektr energıasyn óndiretin SES salýǵa arnalǵan. Bul stansa óndirgen qýatty lıtıı konsentratyn óndirýge jumsaý kózdelip otyr. Qajetti ınvestısıanyń kólemi – 60,6 mln dollar.

Stansa Almaty oblysynyń Raıymbek aýdanyndaǵy Baıynkól ózeniniń boıynda salynady.  Ákimdik qurylysqa dep 171,5 gektar jer telimin bólgen.

Joba iske asqan jaǵdaıda óndirge elektr qýatyn «Alataý Lıtıým» JSHS satyp alýǵa kelisim hat berip otyr.

Túrgen shańǵy kýrorty

Keshenniń 70 bólmeden turatyn qonaqúıi bolady. Budan bólek «Alpine Coster Rides» atraksıondary qyzmet kórsetedi. Qajetti ınvestısá kólemi – 98,1 mln dollar. Almaty qalasynan 70 shaqyrym kerden 310 gektar telim bólingen. Shatqalǵa salynatyn shańǵy jolaqtarynyń jalpy uzyndyǵy 37,5 shaqyrym bolady dep kórsetilgen. Bul joldarda kúnine 5 myń adam seıil qura alady. Týrıserdi bıikke jetkizetin 3 aspaly jol bolady.

Jún óńdeý zaýyty

20 mln dollar ınvestısıany qajet etetin bul joba jylyna 10 myń tonna jýylmaǵan júndi óńdep, odan 2,2 tonna kashemır, 2,5 tonna júnjip alýǵa arnalǵan. 

Tartylǵan ınvestısıanyń bir bóligi jýylmaǵan júndi tazartyp, túbit alatyn óndiristik jeli ornatýǵa jumsalady. Qalǵan aqsha qoı sharýashylyǵyn qurýǵa baǵyttalady. Osylaısha kásiporynǵa qajet shıkizatty óz fermasyndaǵy qoıdan alý kózdelgen.

Joba bastamashysy – Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy «Belsan ı K» JSHS.

2020 jyly elimizde 40,2 myń tonna jún óndirilgen deıtin derek bar. Onyń 97,7%-y qoı júni. Biraq osynsha júnniń neshe paıyzy óńdelip jatqany týraly naqty málimet joq. Mundaı zaýyttyń salynýy jún naryǵyna jan bitirip, ózgelerdiń de óńdeýge ınvestısıa salýyna yqpal etedi degen boljam bar. Óıtkeni jobanyń alǵashqy kezeńinde qajetti shıkizatty sovet zamanyndaǵydaı ázirleý pýnkteri (zagotkontor – red.) arqyly jınaý kózdelgen. Zaýyt óndiretin kashemır Eýropa men qytaıda, Túrkıada suranysqa ıe.

3D prınter óndirisi

Qazir ónerkásip salasynda 3D prınter belsendi qoldanylady. Bul kásiporynnyń óndiristik tıimdiligin birneshe ese arttyrýǵa múmkindik beretin tehnologıa deýge de bolady. Osyndaı 3D prınterdi Qazaqstannyń ózinde shyǵarý usynylyp otyr. Jobaǵa qajetti ınvestısıanyń kólemi – 524 myń dollar. Jylyna 280 prınter shyǵarýǵa arnalǵan joba Ulttyq ǵarysh ortalyǵynyń bazasynda iske asyrylady.

2022 jyly ındýstrıalyq 3D prınter naryǵy 17,38 mlrd dollar bolǵan. Bul kórsetkish 2029 jylǵa deıin jyl saıyn 19% paıyzben ósedi degen boljam bar.

Jalpy mamandardyń pikirinshe,  ınvestısıalaý týraly sheshim qabyldaý prosesi aıtarlyqtaı uzaq jáne salaǵa, donor elge baılanysty ózgerip otyrady, kompanıalardyń korporatıvtik rásimderi kóp áser etedi. Eger tikeleı sheteldik ınvestısıalar statısıkasy týraly aıtar bolsaq, onda Qazaqstan Ulttyq Bankiniń derekteri boıynsha 2020 jyldyń birinshi toqsanynda TSHI jalpy aǵynynyń kólemi $3,5 mlrd-tan asty, bul rette basym bóligin dástúrli túrde taý-ken óndirisi ónerkásibi tartty — 65%. Tikeleı sheteldik ınvestısıalardyń jalpy kóleminiń 9%-y óńdeýshi ónerkásipke tıesili, 5%-dan astamy Kólik jáne qoımalaý salasyna tıesili.

Búgingi tańda elimizde sheteldik ınvestorlardyń qatysýymen ekonomıkanyń shıkizattyq emes salalarynda: AÓK, TMK, mashına jasaý jáne quramdas bólikter óndirisi, munaı-gaz hımıasy jáne hımıa ónerkásibi, JEK, kólik jáne logıstıka jáne basqa da salalarda túrli ınvestısıalyq jobalar júrgizilýde.

Elimizde ınvestısıalar tatý boıynsha tıisti komısıa jumys jasaıdy. Investısıalyq shtab óńdeýshi salada keminde 15 iri jobany iske asyrý máselelerin qarady, olar jańa ósý núktelerine aınalýy jáne eldiń ónerkásiptik negizin qalyptastyrýy tıis. Bolashaqta mýltıplıkatıvti áserge qol jetkizýge múmkindik beretin SHOB-ty tarta otyryp, olardyń aınalasynda aralas salalar men óndiristerdiń tutas ekojúıesin qurý josparlanyp otyr. Qysqa merzimde Keńestiń qaraýynda bolatyn jobalardyń sońǵy tizbesin jasaý tapsyryldy. Tizbe bekitilgennen keıin olardyń árqaısysy boıynsha tıisti is-sharalar josparlaryn qalyptastyrý otyrý qajettili mańyzdy.

RELATED NEWS
TÚRKİSTAN — ER TÚRİKTİŃ BESİGİ ǴOI
02 jeltoqsan 2018
TÚRKİSTAN — ER TÚRİKTİŃ BESİGİ ǴOI

Túrki áleminde «Túrkistan» degende, eń aldymen bir qalanyń aty emes, tutas bir aımaq eske túsedi. Aımaq ataýy retinde Túrkistan «túrikterdiń eli» degen maǵynany bildiredi. Bul jerdegi «stan» jurnaǵy parsy tilinde «eldi meken», «otan» degen maǵynaǵa keledi. Maǵjannyń «Túrkistan» óleńi tek bir qala týraly emes, búkil óńirimiz  haqyndaǵy jyr. Irandyqtar Amýdarıanyń shyǵysyn atam zamanda «Turan», al keıingi zamanda «Túrkistan» dep ataǵan. Basqasha aıtqanda, Túrkistan ataýy – «Túrki jurty», «Túrki álemi» degen uǵymdarmen maǵynalas.

XVIII-XIX ǵasyrda Reseı ımperıasy men Qytaı aımaqta otarlyq saıasat júrgizgenge deıin Qazaq handyǵy, Qoqan handyǵy, Buqara Ámirligi men Horezm handyǵy derbes memleketter retinde ómir súrdi. Alaıda, bul elderdegi halyq ózderiniń ortaq bir Túrik atanyń urpaqtary ekendigin biletin. Túrikterdiń álem saıasatyndaǵy áskerı jáne saıası salmaǵynyń azaıýymen birge aımaqtyń shyǵysyn Qytaı, al batysyn Reseı ımperıasy jaýlap aldy. Reseı óz aýmaǵyndaǵy jerlerdiń soltústiginde «Dala gýbernıasyn», al ońtústiginde «Túrkistan gýbernıasyn» qursa, Qytaı óz jerinde Shynjań aımaǵyn qurdy. Dese de, Qytaıdyń qaramaǵyndaǵy jerler halyq arasynda Shyǵys Túrkistan bolyp ataldy.

XX ǵasyrdyń basynda óz bılikterin ornatqan bólshevıkter túrikshildik ıdeologıasyn ımperıanyń terıtorıalyq tutastyǵyna qaýip dep bildi. Sondyqtan Dala gýbernıasynda Qazaq Respýblıkasyn, al Túrkistan gýbernıasynda Túrkimen, Ózbek, Qyrǵyz jáne Tájik respýblıkalaryn qurdy. Osylaısha, túrikterdiń otany «Túrkistan» ataýy kartadan joǵaldy.

XX ǵasyrdyń basynda ydyraǵan Osmanly memleketiniń muragerleri «túrik» atyn qaıta jandandyryp, Mustafa Kemal bastaǵan top ózderiniń elin «Túrkıa» dep atady. Bul jańa memlekettiń túrik tarıhy, túrik tili, túrik mádenıetine ıe bolýy Túrki álemi ortalyǵynyń shyǵystan batysqa aýǵandyǵyn bildirdi. Al Túrkıadaǵy halyqtyń sanasynda «Túrkistan» ataýy «Ata jurt» retinde qabyldanatyn boldy. Túrkıanyń osy ustanymyna jáne Keńes Odaǵyndaǵy ıdeologıaǵa baılanysty «Túrkistan» ataýy «saıasılanyp», tyıym salynǵan ataýǵa aınaldy.

Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin túrkistandyqtar aımaqtyń aty retinde «Túrkistan» ataýyn emes, «Ortalyq Azıa» ataýyn qabyldady. Bunyń birinshi sebebi, Tájikstannyń ózin «Parsy mádenıeti ókili» dep sanaýy bolsa, ekinshi sebebi, Reseı Federasıasynyń sondaı-aq Qytaı men Irannyń «túrkofobıasyn» ıaǵnı Túrik Birliginen qorqynyshyn qozdyrmaýǵa baǵyttalǵan geosaıası qadam boldy. Osylaısha aımaqtyń ataýy retinde «Túrkistan» taǵy da shettep qaldy. Osy jaǵdaılardyń barlyǵyn eskersek, Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstanda jańa bir oblys quryp, ony «Túrkistan» dep ataýy tek qazaqtyń ulttyq sanasynyń jandanýy jaǵynan ǵana emes, búkil Túrki áleminiń rýhanı jańǵyrýy turǵysynan óte batyl sheshim ekendigine shúbá joq.

 

TÚRKİSTAN QALA RETİNDE...

Túrkistan qalasynyń negizgi aty — Iassy. Onyń qashannan bastap  Túrkistan bolyp atalǵany týraly naqty málimet joq. Dese de, bul ózgeristi Ahmet Iassaýımen jáne onyń qalyptastyrǵan «túrkilik jáne dalalyq ıslam» uǵymymen baılanystyrýǵa bolady.

Qysqasha eske túsire ketsek, Iassaýı ómir súrgen XI ǵasyrda Túrki áleminde Máýrenahr dep atalatyn Syrdarıa men Ámýdarıanyń arasy jáne Edil ózeni ańǵaryn jaılaǵan túrikter Islam dinin qabyldaı bastaǵan bolatyn. Alaıda, osy eki óńirdiń arasyndaǵy Deshti qypshaqtyq kóshpendi túrikter áli de ata jolymen ómir súrip jatty. Iassy qalasy osy Uly dalanyń shetinde ornalasqan edi. Atalǵan shaharda eńbekterin túrik tilinde jazyp, shákirt tárbıelegen Iassaýı dala túrikteriniń musylmandanýynda óte mańyzdy ról oınady. Qoldaryna dombyra ustaǵan, aýyzdarynda ustazdarynyń «Dıýanı Hıkmet» jyry bar Iassaýıdiń toqsan toǵyz myń shákirti kóshpendi túrikterdiń Islam dinin qabyldaýyna sebep boldy.

Tek Deshti Qypshaqtaǵy túrikter ǵana emes, Anadoly tipti Balqan túbeginiń eń batysyndaǵy musylman túrikter de ózderin «Ahmet Iassaýıge boryshtymyz» dep sanaıdy. Áziret týraly jazylǵan alǵashqy ǵylymı zertteý bolyp sanalatyn «Túrik ádebıetindegi alǵashqy sopylar» eńbeginde Fýat Kóprili Ahmet Iassaýıdi túrik ulttyq rýhynyń ózegi dep sıpattaıdy. Nátıjesinde, Iassaýıdi erekshe qurmettegen túrikter ony «Pir-i Túrkistan» ıaǵnı «Túrkistannyń piri», «Túrikterdiń piri», «Túrikterdiń áýlıesi», «Túrikterdiń ıesi», «Áziret», «Ázireti Sultan» dep atap ketti. Al onyń mazary ornalasqan Iassy qalasy túrikterdiń rýhanı astanasyna aınaldy. Tipti Iassaýıdiń qabirine zıarat jasaý kishi qajylyq bolyp sanalatyn boldy. Osylaısha, qala birtindep «Túrkistan» atala bastady.

Parsy tilindegi «stan» jurnaǵynyń taǵy bir maǵynasynyń «ortalyq», «elordasy» degen maǵynany bildiretini de qyzyq sáıkestik. Mysalǵa, Osmanly memleketiniń astanasy Ystanbul qalasynyń «Asıtane» degen taǵy bir aty bar. Tipti «Ystanbul» degen sózdiń ózinde de «stan» sózi  turǵan sıaqty. (Bul, býl, bol, pol, polıs — grek tilinde «qala» degen sóz.) Bizdiń «Astana» sózimizdiń túbirinde de osy «stan» jurnaǵy bar. Sondyqtan, Túrkistandy «Túrki astana» dep túsingen jón.

 

TÚRKİSTAN QAZAQ HANDYǴYNYŃ ASTANASY RETİNDE...

Iassy qalasynyń «Túrkistan» atalýynyń «Qazaq» ataýy, qazaqtyń ulttyq bolmysy jáne tarıhymen de tikeleı baılanysy bar. Qazaqtardyń ıslamdaný úderisin eske túsiretin bolsaq, Altyn Orda hany Ózbek hannyń kezinde Iassaýı ilimi eldiń resmı dini bolyp jarıalanǵandyǵy belgili. Devın Devıstiń «Altyn Ordanyń ıslamdanýy» atty eńbegine súıensek, osy kezde Islam dinin qabyldaǵan túrikter ózderin «ózbek» dep ataı bastady. Basqasha aıtqanda, «ózbek» ataýy «musylman» degendi bildiretin boldy.

Ábilhaıyr Shaıbanıdiń kezinde kóshpeli ózbek memleketiniń shekarasy Máýrenahrdaǵy otyryqshy eldi mekendermen túıisti. Osy jerde Iassaýıdiń Túrki órkenıeti negizinde qalyptastyrǵan dalalyq ıslam túsinigi otyryqshy Parsy mádenıeti negizinde qalyptasqan Naqshıbandı Islam túsinigimen qaqtyǵysa bastady. Basqasha aıtqanda bul — kóshpendi Túrki órkenıetimen otyryqshy Parsy órkenıetiniń teketiresi edi. Bul qaqtyǵysta Ábilhaıyr han ózinen burynǵy Ǵaznaýıler, Seljýktar, Horezmshahtar áýletteri sekildi qalalyq Parsy mádenıetin tańdady. Dalalyq túrikter turǵysynan qaraǵanda bul ózgeris olardyń Iassaýı jolynan, dálirek aıtqanda ata jolynan bas tartý degendi bildiretin. Osy pikirdi qoldaǵan Zikirıa Jandarbektiń eńbegine súıensek, Ábilhaıyrdyń sheshimine qarsy shyǵyp kóterilis bastaǵan «ózbekter» Kereı men Jánibekti han saılap qazaq bolyp bólinip shyǵyp ketti. Demek, «qazaq» degen sóz «óziniń ata jolyn saqtaǵan, syrttan kelgen jat mádenıetterdi qabyldamaǵan, óz bolmysyn qorǵap qalǵan» degen maǵynany bildiredi. Al Túrkistan qalasynyń Qazaq handyǵynyń astanasy bolýy jáne  handarynyń osy qalada jerlenýi jańa memlekettiń rýhanı negiziniń Iassaýı jolyna qurylǵandyǵynyń kórsetkishi bolsa kerek.

Qoryta aıtqanda, «Túrkistan» aty búkil Túrki jurty úshin qasıetti ataý bolyp sanalady. Bul ataýdyń jandanýy Túrki órkenıetiniń qaıta sharyqtaýynyń, Túrikterdiń birligi men yntymaǵynyń qaıta ornaıtyndyǵynyń nyshany desek artyq bolmas. Óıtkeni túrikterdiń piri, ıesi men kıesi Ázireti Sultan Qoja Ahmet osy qalada máńgilikke baıyz tapty...

 

  

Dinmuhammed ÁMETBEK, Halyqaralyq qatynastar boıynsha PhD doktory, Túrkıadaǵy «Ankara daǵdarys jáne saıası zertteý ortalyǵynyń» sarapshysy  

MEMLEKETTİŃ EKİ QOLY BANK SEKTORYNYŃ QALTASYNDA
13 jeltoqsan 2018
MEMLEKETTİŃ EKİ QOLY BANK SEKTORYNYŃ QALTASYNDA

"Sesnabank" AQ-nyń keıbir máseleleri týraly osy jyldyń tamyz aıynda Fitch amerıkandyq reıtıńtik agenttigi esep aıyrysýlardy jarıalaǵanda belgili boldy. Osyǵan sáıkes qarjy ınstıtýtynyń ótimdi aktıvteri ekinshi toqsanda 30,3 paıyzǵa tómendedi. İle-shala resmı túrde Úkimet pen Ulttyq bank agrarlyq sektordy qosymsha qoldaý týraly birlesken málimdeme jasady. Ol boıynsha, Úkimet pen Ulttyq Bank aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi jáne búkil agrarlyq sektordy qoldaýdyń qosymsha is-sharalaryn daıyndaǵany belgili boldy. Basty maqsat — salanyń serpindi ósýine qajetti jaǵdaı jasaý, jańǵyrtýdyń qarqynyn tómendetpeý, kúrmeýi kúrdeli máselelerdi sheshý. İs-sharalardyń ishinde AÓK kásiporyndaryna túsetin boryshtyq júktemelerdi azaıtýǵa jáne olardyń boryshtyq aýyrtpalyqtaryn azaıtýǵa erekshe kóńil bólingen.

«Sesnabank» «Agrobıznes 2020» baǵdarlamasy men kásipkerlikti qoldaýǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamalardyń jobalaryn iske asyrýǵa belsendi atsalysyp kelgen. Onyń úlesi - 65%. Sol sebepten, «Sesnabank» «QazAgro» Holdıńimen birlese otyryp, berilgen valútalyq nesıeler men qaryzdardy qaıta qarjylandyrýdy jáne olardyń merzimderin uzartý máselesin qolǵa alǵany týraly aıtylǵan.

Sóıtip Úkimet pen Ulttyq Bank «Sesnabankten» 450 mlrd. teńgege aýyl sharýashylyǵy nesıeler portfelin satyp alý tetikterin pysyqtaýda. Bul bankten qaryz alýshy agroónerkásiptik sektor kásiporyndaryn qarjylyq saýyqtyrýdy qamtamasyz etýge múmkindik beredi, sondaı-aq «Sesnabanktiń» qarjylyq turaqtalyǵyn nyǵaıtady.

Eger Ádilbek Jaqsybekov Prezıdent Ákimshiliginiń basshysy bolyp qyzmet etpegende, «Sesnabank» táýekelderi kóp jáne salǵan aqsha durys qaıtpaıtyn agrarlyq sektordy esh qarjylandyrmas edi. Bizshe, atalǵan sektorǵa bank saıası bıliktiń ótinishi boıynsha barǵan tárizdi. Demek, bul oqıǵa bank sektorynda shynaı rynok áli ornamaǵanyn kórsetedi. Iaǵnı memleket eki qolyn bank sektorynyń qaltasynda tereń salyp alǵan.

Saıyp kelgende, Qazaqstanda memlekettik kapıtalızm men memlekettik kásipkerlik beleń alýda. Mundaı jaǵdaıda, Qazaqstan-2050 strategıasynyń oryndalýy óte qıyn.

Al 2018 jyldyń 8 aıynda bank sektorynyń barlyq paıdasynyń 80% alda kele jatqan 5 bank qamtamasyz etti. Olardyń paıdasy 419 mıllıard teńgeni qurady. Bul ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda jaqsy kórsetkish. Byltyrǵy kórsetkish boıynsha - 160,3 mlrd teńge shyǵynǵa ushyraǵan bolatyn. Jalpy sońǵy 5 jylda bankterdiń tabysy 2,5 ese ósip, 249,4 mlrd teńgege jetti.

«Halyq Banki» ótken aılardyń qorytyndysy boıynsha paıda úlesi boıynsha kóshbasshy boldy - barlyq paıdanyń 43,9% bul bankke tıesili. Iaǵnı aqshalaı balamada 183,7 mlrd teńgeni qurady. Ekinshi orynda - Kaspi Bank, sektor paıdasynyń 16,1% - yn nemese 67,6 mlrd teńge. Odan keıin  RF Sberbanki 30,8 mlrd teńge kólemindegi paıdany ıelendi, bul 7,4% quraıdy.

Eń tabysty bankterdiń TOP-5 úlesine sektordyń barlyq paıdasynyń 77,1% nemese 322,6 mlrd teńge jatady. Aktıvter men kapıtalǵa qatysty bank sektorynyń rentabeldiligi tıisinshe 14,7% qurady.

 

Qaıyrbek ARYSTANBEKOV, Ekonomıkalyq saıasat ınstıtýtynyń dırektory, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory

QAZAQSTAN-TÚRKIA SAÝDA-EKONOMIKALYQ YNTYMAQTASTYQ OTYRYSY ÓTTİ
22 qańtar 2019
QAZAQSTAN-TÚRKIA SAÝDA-EKONOMIKALYQ YNTYMAQTASTYQ OTYRYSY ÓTTİ

Túrkıanyń Ankara qalasynda Qazaqstan-Túrkıa saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyǵyna qatysty otyrys ótti. Bul týraly aqparat Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkıadaǵy Elshiliginiń facebook paraqshasynda  (https://www.facebook.com/kzembassy) jarıalandy.

«Atameken» UKP Syrtqy saýda saıasaty Tóraǵasynyń orynbasary Nuraly Bókeıhanov bastaǵan qazaqstandyq isker top ókilderiniń Túrkıaǵa jumys sapary sheńberinde uıymdastyrylǵan shara (OSTİM) uıymdastyrylǵan ónerkásiptik aımaǵynda ótken. 

Jıynda sóz bastaǵan «OSTIM» basqarma tóraǵasy Orhan Aıdyn eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastarǵa toqtala otyryp, atalǵan uıymdastyrylǵan ónerkásiptik aımaǵynyń múmkindikteri týraly baıandady. Sondaı-aq Qazaqstandyq áriptesterimen yntymaqtastyq ornatýǵa múddeli ekenin jetkizgen ol jıynnyń tabysty ótýine tilektestigin bildirdi. Al Qazaqstannyń Túrkıadaǵy elshisi Abzal Saparbekuly bolsa, Qazaqstan men Túrkıa arasyndaǵy baýyrlastyq qarym-qatynastarǵa erekshe nazar aýdardy. Ótken jyly eki-jaqty yntymaqtastyqtyń damýy maqsatynda atqarylǵan jumystarǵa toqtalyp, Qazaqstannyń 2018-2022 jyldarǵa arnalǵan Ulttyq ınvestısıalyq strategıasyna sáıkes, Túrkıanyń ınvestısıa tartý boıynsha basym elder arasynda oryn alǵandyǵyna basa nazar aýdardy. Elshi sonymen qatar, Qazaqstannyń ınvestısıalyq tartymdylyǵy týraly jan-jaqty baıandady. Ol atap aıtqanda, elimizdiń saıası-ekonomıkalyq turaqtylyǵy, ınvestısıalyq klımaty, sapaly ári arzan jumys kúshi, tabıǵı baılyqtar, logıstıkalyq tartymdylyǵy jáne qolaıly salyq júıesi týraly aqparat bere otyryp, elimizdiń ınvestısıalyq basymdylyq bergen sektorlar týraly sóz qozǵady. Sóz sońynda Qazaqstandaǵy biregeı ınvestısıalyq jobalar boıynsha málimet bere otyra, túrik kásipkerlerin elimizge ınvestısıa quıýǵa shaqyrdy.

«Atameken» UKP Syrtqy saýda saıasaty Tóraǵasynyń orynbasary Nuraly Bókeıhanov óz kezeginde «Atameken» palatasynyń kásipkerlerge usynǵan qyzmetteri týraly baıandaı otyryp, Qazaqstandaǵy túrik fırmalaryn tilge tıek etti. Sonymen qatar, «Atameken» palatasynyń Túrkıa palatalar jáne bırjalar odaǵymen birlese otyryp 2019 jylǵa josparlaǵan jobalary týraly aıtty. Atap aıtqanda, qazaq-túrik birlesken palatasyn qurý jobasyna basa nazar aýdardy. Jıyn Qazaqstannan kelgen isker top ókilderiniń túrik áriptesterimen ótkizgen B2B kezdesýlerimen jalǵasyn tapty. Sondaı-aq, Elshi A.Saparbekuly jáne qazaqstandyq isker top ókilderi, Ankara ónerkásiptik palatasy 1-shi uıymdastyrylǵan ónerkásiptik aımaq basqarma tóraǵasy jáne basqarma múshelerimen dóńgelek ústelde bas qosty. Atalǵan jıynda da eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestısıalyq qarym-qatynastar egjeı-tegjeıli talqylandy. «Atameken» palatasy bastaǵan sapar Túrkıanyń iri óndiristik aımaqtarynyń biri Koná qalasyna jalǵasady.

Anyqtama: 50 jyldyq tarıhy bar «OSTIM» uıymdastyrylǵan ónerkásiptik aımaǵy qaramaǵynda 17 sektorda qyzmet kórsetetin, 60 000 adamdy jumyspen qamtamasyz etetin 6 200-den astam fırma qyzmet kórsetedi.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.