- Qazaq tiliniń márttebesin arttyrý baǵytynda bir ózińiz búkil memlekettik apparat atqara almaı otqan jumysty atqaryp kelesiz. "Sıtýatıvti qazaq tili" kitabyńyzdyń ózi nege turady. Elimizde tildik saıasatqa kóp kóńil bólinse nelikten naqty nátıje joq?

- Mundaı joǵary baǵa bergenińizge raqmet! Bizde qazaq tiline kóp qarajat bólinedi. Biraq sol qarajatty ıgerýge jaýapty adamdar eń aldymen aqshany qalaı qaltaǵa bassaq degen máselege kóbirek alańdaıtyn sekildi. Men sıaqty til máselesinde óz betinshe áreket etip júrgen entýzıastar kóp. Alaıda olar memleket tarapynan bólinetin qarjyǵa qol jetkize almaıdy. Iaǵnı bizde qomaqty qarajatqa ıelik etse de jumysy nátıjesiz bir top bar da, búdjetten soqyr tıyn almasa da qyrýar sharýa atqaryp júrgen taǵy bir top bar.

- Qarjy jaqsy bólinedi dep otyrsyz. Onyń durys ıgerilmeýin quzyrly mekemeler teksere jatar. Al qarjydan basqa taǵy ne kerek?

-  Tilge qatysty bar jumysty Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetine qaratyp qoıdy. Onyń ózi Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń quramynda. Ataýynan kórip otyrǵanymyzdaı komıtet tilge ǵana emes, ózge de jumystarǵa jaýapty. Bir komıtet ne tyndyrady? Iá, komıtettiń jumysy tıanaqty, júıeli bolsa áńgime basqa. Biraq basshysy jıi aýysatyn, tilge kezdeısoq adamdar basshylyq etetin komıtette ne bereke bolmaq? Osydan-aq memlekettiń qazaq tiline degen kózqarasy anyq kórinedi. Til - ulttyń taǵdyry. Al eger ashyǵyn aıtar bolsaq elimizde qazaq tiline úlken qıanat jasalyp otyr. Jaǵdaıdy retteımiz desek Til mınıstrligin qurý kerek! Óıtkeni tilimizdiń jaǵydaıy áli de múshkil.

- Oǵyz Doǵan  týraly ne aıtasyz?

- Oǵyz Doǵan myrzaǵa qatysty alǵashqy daý umytpasam ushaqta qazaq tilinde qyzmet kórsetilmegennen keıin shyqty. Sonda qazaqtar óz qotyryn ózi qası alady, syrttan kelip bizdiń problemamyzdy sheship beretin adam kerek emes. Ol óziniń atyn shyǵarýdy ǵana oılap júr degen pikirde boldym. Al  bankte bolǵan ekinshi oqıǵadan keıin pikirimdi ózgerttim. Daýly oqıǵanyń kadrlaryn kórgende tóbe shashym tik turdy. Óıtkeni bank qyzmetkerleriniń túgeldeı derligi qazaq bola turyp, bireýi  klıentke qazaq tilinde jaýap bermedi.

- Qazaq tilin damytamyz desek sondaı bir «batyl» áreketter jetpeı turǵan shyǵar bizge?..

- Shynymdy aıtaıyn, men Doǵan myrzadaı daý shyǵaryp, daýys kótere almaımyn. Biraq ana tilimizde qyzmet alý quqyǵyn talap etýde sondaı tabandylyq tanytqanyn quptaımyn. Ekinshiden, bul oqıǵa qazaq tiline kimderdiń qarsy ekenin anyqtap berdi. Olar ózimizdiń orys tildi qandastar. Osy kúnge deıin olar tildi qoldaıtyndaı bolyp nemese qalys qalyp, eki shoqyp bir qaraıtyn saýysqandaı saqtyq tanytyp kelse sol joly ózderiniń shynaıy beınesin kórsetti. «Bizge tildi óıtip úıretpeı-aq qoıyńdar. Eger daý kóterip, bizge qysym jasaıtyn bolsańdar bizge til kók tıynǵa qajet emes» degen sózderin de aıtyp qaldy. Sol sózdi aıtqandardyń kóbi qazaq.

- Osydan keıin qazaq emesterge til úıren deýdiń ózi uıat deısiz ǵoı?

- Elimizde turyp jatqan ózge ult ókilderine keler bolsaq olar tildi úırenbeımiz dep otyrǵan joq. Biz úırete almaı otyrmyz. Sosyn qazaqtardyń ózderi ana tilinde sóıleı almaı júrgende olarǵa tilimizdi úıren dep qalaı aıtasyń? Sondyqtan qazaq tiliniń mártebesin arttyrýdaǵy eń basty másele – orys tildi qazaqtardy qazaqsha sóıletý. Odan keıin memlekettik organdardy qazaq tilinde sóıletý qajet.

- Bul isterdi siz neden bastar edińiz?

Artyq aıtty demeńiz, biraq men bul isti óz metodıkammen júrgizer edim. Buny qurdan-qur aıtyp otyrǵan joqpyn. İstep júrgen jumystyń nátıjesine súıenip aıtyp otyrmyn. Máselen meni úlken mekemelerge shaqyrady. Qyzmetkerlerimiz qazaq tilinde qujat toltyra almaıdy, hat jaza almaıdy, suraqtarǵa jaýap bere almaıdy, soǵan úıretińiz deıdi. Biraq kúndelikti turmysta, úıde, bir-birimen sóıleskende qazaq tilin qoldanbaıtyn adamdar birden qujat toltyryp, hat jazyp kete almaıdy. Olar eń aldymen qazaq bolyp alý kerek, turmysta, otbasynda qazaqsha sóıleý kerek, keıin jumysta qazaqsha qaǵaz almasýdy úırene alady.

-  Osy oıyńyzdy burynǵy suhbattaryńyzdan oqyǵan edim...

- Men qazaq tilin jurtqa úıretpesten buryn aldymen ózim úırendim. Onyń ózinde bul iske jasym elýden asqanda bel býdym. Oǵan deıin kóp orys tildi qazaqtyń biri boldym. Sondyqtan meniń úıretip júrgen ńárselerim, óz jeke basymnan ótken tájirıbelerimniń jıyntyǵy.

- Mine, qyzyq ..!

- Iá, qazaqsham óte nashar boldy. Toılarda, túrli jıyndarda sóz berip, «tilek aıtyńyz» degende tosylyp, qınalyp qalatynmyn. Bir jaǵynan jasym da keldi. Ózim qazaq bola turyp, ózge tilde sóıleýdi úlken kemshilik dep túsindim. Sodan kóp oılanbaı tildi úırenýge kirisip kettim.

- Qazaq tilin úırenýshilerge arnalǵan birneshe kitap jazdyńyz. Til tóńireginde odan bólek te atqaryp júrgen jumystaryńyz bar sıaqty?

- «Mámile» degen klýb ashtym. Qazaq tildiler men orys tildiler mámilege kelse eken, qazaqsha úırense eken degen maqsatpen. Klýb otyrystarynda qazaq tildiler orys tildilerge kómektesip otyrady. Aralarynda túsinistik qalyptasady. Sonda maǵan qazaq tildiler: «Orys tildiler ózderiniń qazaq tilin bilmegenine kádimgideı qysylady, úırengileri keledi eken. Biz bolsaq olardy qazaq tiline shekesinen qarap, úırengisi kelmeıdi eken dep júrsek...», - dep aıtty. Klýb 2 jyldan beri jumys istep keledi. Qazir Astanada da ashyldy. Ótken jumada Qaraǵandy qalasynda ashylyp, basqa qalalardan da usynys túsip jatyr. Al, kitaptarym týraly aıtar bolsam, búginge deıin 36 myńnan astam kitabym satyldy, onyń ishinde 8 myńy (1 -2 tom) memlekettik tapsyrysymen. «Samuryq-Qazyna» sıaqty úlken mekemelerden habarlasyp,  «Sizdiń 3-shi kitabyńyz nege túspeıdi bizge, memlekettik tapsyryspen bastyryp, bizge nege taratpaıdy?», - dep suraıtyndar bar. Osy máseleni kóterip, Til komıtetine hat jazǵan edim. Nátıje bolmady. Árıne, olar meniń kitabymdy basyp shyǵarýǵa mindetti emes. Biraq 1 jáne 2 tom shyǵarǵannan keıin 3-shisin de shyǵarý kerek emes pe? Ózderi shyǵarǵan kitaptar arqyly bireýlerdiń til úırenip júrgeni týraly estimeppin.

- Al sizdikimen úırenip júr me?

- Til kýrstarynda meniń kitabymdy qoldanyp júr. Óskemende qazaq-amerıkan ýnıversıteti bar. Sonda meniń kitabymmen qazaq tilin oqytyp jatyr.

- Áńgimeńizge raqmet!

sýretter: weproject.kz

Suhbattasqan, Baqtıar HAMIT