Valúta baǵamy
  • USD -

    479.3
  • EUR -

    524.5
  • RUB -

    5.43
Prezıdent: Jýrnalıs – mártebeli mamandyq
Aqorda 27 maýsym 2024
Prezıdent: Jýrnalıs – mártebeli mamandyq

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń BAQ salasy qyzmetkerlerin marapattaý rásiminde sóz sóıledi, dep habarlaıdy Aqorda.

«Eń aldymen, barshańyzdy Buqaralyq aqparat quraldarynyń qyzmetkerleri kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Jýrnalıs – mártebeli mamandyq. Ol – aqıqat sózdiń, ótkir oı men shynaıy pikirdiń jáne ádil istiń jaqtaýshysy. Sondyqtan biz medıa salasynyń mamandaryna árdaıym zor qurmetpen qaraımyz. Túptep kelgende, memleket te, jýrnalıs te ult úshin qyzmet etedi, el taǵdyryn sheshýge atsalysady. Óıtkeni, ult baspasózi men ult múddesi qaı kezde de ózektes bolǵan. Qazir de solaı. Bizdiń maqsat-muratymyz – ortaq. Bul – barshaǵa teń múmkindikter beretin Ádiletti Qazaqstandy qurý. Men búgin medıa salasy mamandarynyń osy joldaǵy qajyrly eńbekteri úshin shynaıy rızashylyǵymdy bildiremin. Álıhan Bókeıhan «Gazet-jýrnal shyǵarýǵa zor sheberlik kerek» dep talap qoıǵan. Bul – búkil aqparat salasyna ortaq tujyrym. Jalpy, jýrnalıser memlekettik saıasatty halyqqa túsindirý isinde aıryqsha ról atqarady», - dedi Prezıdent. 

Memleket basshysy qazir elimiz damýdyń jańa satysyna qadam basqanyn aıtty. 

«Biz sońǵy 5 jyldyń ishinde aýqymdy saıası reformalardy júzege asyrdyq. Qazaqstannyń saıası júıesi túbegeıli ózgerdi. Parlamenttiń yqpaly, Úkimettiń jaýapkershiligi aıtarlyqtaı artty. Bılik tarmaqtary arasyndaǵy tepe-teńdik ornyǵa tústi. Saıası partıalardyń qoǵamdyq róli kúsheıdi. Azamattarymyz óz oı-pikirlerin ashyq aıtyp, qoǵamda belsendi bolýyna múmkindik beretin naqty tetikter paıda boldy. Saılaý júıesin jetildirdik. Aýyl, aýdan ákimderi tikeleı saılana bastady. Bir sózben, saıası jáne qoǵamdyq mádenıet úlken ózgeriske ushyrady. Eń mańyzdy bastamanyń biri – Prezıdent jeti jyldyq merzimge bir ret qana saılanatyn boldy. Osy sheshimniń saıası mán-maǵynasy erekshe, bul – memleket basqarý isinde jańa standart qalyptastyratyn mańyzdy qadam. Reformalar, ózgerister áli de jalǵasa beredi. Eń bastysy, bul ózgerister – halyqtyń tańdaýy. Sondyqtan biz eshqashan keri qaıtpaımyz, tek alǵa qaraı júremiz. Biz ekonomıkalyq damýdyń naqty baǵytyn aıqyndadyq. Bir sózben, ozyq el bolý úshin aýqymdy jumysty qolǵa aldyq», - dep atap ótti Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy BAQ qyzmetkerleri tyń bastamalardy jurtshylyqqa jan-jaqty túsindirýge zor úles qosyp júrgenin atap ótti.

«Shyn máninde, barlyq reformany ózderińizben birge atqardyq deýge bolady. Biraq ózgeristerdi júzege asyrý bir basqa, al ony ornyqtyrý bir bólek. Ol úshin qoǵamdyq sana túbegeıli jańǵyrýǵa tıis. Ulttyq quryltaıdyń Atyraýdaǵy otyrysynda jalpyǵa ortaq qundylyqtar týraly aıtqanymdy bilesizder. Munyń bári ulttyń jańa sapasyn qalyptastyrý úshin aıryqsha mańyzdy. Ashyǵyn aıtsaq, osy qundylyqtardy qoǵam sanasyna ornyqtyrý jýrnalıserge tikeleı baılanysty. Aqparat ókilderi bolmasa, ony jurtqa jarıa etý múmkin emes. Sondyqtan jýrnalıser qaýymy osy mańyzdy jumysqa zor jaýapkershilikpen qaraıdy dep senemin. Biz árbir sózimizdi qoǵamdy túzeýge jumsasaq, bolashaǵymyz da baıandy bolary haq. Men Quryltaı otyrysynda elimizge qater tóndiretin bes keselge toqtaldym. Taǵy da qaıtalap aıtqym keledi. Jurtty nashaqorlyq pen qumarpazdyqtan, turmystyq zorlyq-zombylyqtan, vandalızm men ysyrapshyldyqtan qorǵaý – ortaq mindet. Memleket bul baǵytta naqty qadamdar jasap jatyr», - dep toqtaldy Prezıdent. 

Sondaı-aq Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev jaqynda turmystyq zorlyq-zombylyqqa tosqaýyl bolatyn arnaıy zań kúshine engenin tilge tıek etti.  

«Bul – óte qajetti qujat. Bul másele boıynsha meniń kózqarasym – barshańyzǵa aıqyn. Elimizdegi árbir shańyraq qazaq otbasynyń úlgisine aınalýy kerek. Árıne, qabyldanǵan zań barlyq qaterdi birden joıyp jibermeıdi. Bul – uzaq ári kúrdeli úderis. Zań jazalaý úshin emes, eń aldymen, quqyqtyq mádenıetti qalyptastyrý úshin mańyzdy. Oǵan búkil qoǵam bolyp atsalysý qajet. Osy jolda aqparat ókilderiniń róli erekshe», - dedi ol. 

Memleket basshysy eń qaýipti áleýmettik keseldiń biri – lýdomanıa ekenin aıtty. Qumar oıynǵa táýeldilik kóptegen azamatty orǵa jyǵyp, qaryzǵa belshesinen batyrǵanyn, otbasynyń shyrqyn buzatynyn, qylmysqa, sýısıdke ıtermeleıtinin sóz etti.

«Internet damyǵan saıyn lýdomanıa problemasy ýshyǵa tústi jáne naǵyz áleýmettik indetke aınala bastady. Bul ultymyzdyń bolashaǵyna qater tóndiredi. Sondyqtan Memleket basshysy retinde men osy qaýipti qubylyspen kúresý úshin birqatar pármendi sharalar qabyldadym. Byltyr kúzde osy másele boıynsha Qaýipsizdik Keńesiniń arnaıy otyrysy ótti. Jýyrda meniń tapsyrmammen Úkimet Zańsyz oıyn bıznesi men lýdomanıaǵa qarsy is-qımyl jónindegi keshendi jospardy bekitti. Sonymen qatar tıisti zań jobasyn tez arada qabyldaý jóninde buǵan deıin birneshe ret aıtqan edim. Al búgin Senat lýdomanıaǵa qarsy zań jobasyn qaraıdy. Eger maquldansa, kóp uzatpaı men oǵan qol qoıamyn. Atalǵan Zańnyń kúshine enýi azamattarymyzdy, eń aldymen, óskeleń urpaqty osy zıandy áleýmettik dertten saqtaýǵa múmkindik beretinine senimdimin. Oraıly sátti paıdalana otyryp, máselege beı-jaı qaramaı, zań jobasyn jedel ári sapaly ázirlegeni úshin Májilis pen Senat depýtattaryna alǵys aıtqym keledi», - dedi Prezıdent. 

RELATED NEWS
AJYRASÝ NEGE BELEŃ ALÝDA
19 maýsym 2024
AJYRASÝ NEGE BELEŃ ALÝDA

Qazaq jastary otbasy qundylyǵyna nemquraılylyq tanytýda 

Qazirgi qazaq qoǵamyndaǵy órship turǵan ózekti máseleniń biri – ajyrasý. Olaı deýimizdiń sebebi Qazaqstanda árbir úshinshi neke ajyrasýmen aıaqtalady  eken. QR Ulttyq statısıka búrosynyń  derekterine júginsek, 2022 jyly elimizde 130 myńǵa jýyq jas shańyraq kóterse, 22500-den astam otbasylyq juptyń joldary ekige aırylǵan. Al 2023 jyly AHAT organdary Qazaqstan Respýblıkasynda 120,8 myń nekeni tirkegen. Bul aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 5,9% az. Nekeniń saqtalýyna keler bolsaq, olardyń sany 2022 jylmen salystyrǵanda 9,6% azaıyp, 40,2 myńdy quraǵan eken. Turǵylyqty jerine zer salar bolsaq, qalalyq jerlerde ajyrasýǵa ótinish kóp berilgen. Máselen, qalalyq jerlerde 29,4 myń ajyrasý (73,1%), aýyldyq jerlerde 10,8 myń ajyrasý (26,9%) tirkelgen. Alaıda, bul keltirilgen málimetterge de sene berýge bolmaıdy,  óıtkeni olardyń arasynda jalǵan túrde, ótirik ajyrasatyndar da az emes.  

Shańyraqtyń shaıqalýyna ne sebep?

Kóptegen jastar toı ótken soń bir jyldyń ishinde ajyrasýǵa aryz beredi eken. Saıasatkerler men depýtattar otbasy ınstıtýty  qurdymǵa ketip barady dep dabyl qaǵýda, bul pikirdi áleýmettanýshylar da  qoldap otyr.

Ajyrasý deńgeıiniń kúrt ósýi - bul tek otbasynyń ishindegi negatıvti faktor emes, sonymen qatar jurtshylyqtyń sana-seziminiń ózgerýi deıdi psıhologtar. Ajyrasýdyń sebepteri kóp, jalpy alǵanda  bul turǵyda qazaqstandyq qoǵamda qandaı máselelerdiń  bar ekendigin aıǵaqtaıdy. Sonymen...

Ata-analary men týǵan-týysqandardyń aralasýy

Keıbir ajyrasqan jastardyń aýzynan: «Bárine onyń sheshesi (jigittiń nemese boıjetkenniń) kináli» degendi jıi estımiz. Keıbir ata-ana óz balasynyń jar tańdaýdaǵy áreketine, eki jastyń baqytty januıa qurýyna kedergi jasap baǵady. Qudaǵılardyń arasyndaǵy ózara túsinispeýshiliktiń ózi keıde eki jastyń eki jaqqa ketýine sebep bolyp jatady. Osydan-aq eki jastyń baqytty bolýy tek ózderine ǵana emes, ata-analary men týys-týǵandaryna da baılanysty ekenin kóremiz. Qazaqtyń «qatyn alma, qaıyn al» degen sózine de boıdaqtar qulaq asqandary abzal. 

Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq

Zorlyq-zombylyq - aırandaı uıyǵan otbasynyń oıran bolýynyń basty sebebi. Alaıda, áleýmettik saýalnama kórsetkenindeı, ajyrasý tek kúıeýi tarapynan soqqy  jep, qorlyq kórýine ǵana baılanysty emes kórinedi. Bul oraıda áńgime otbasy búdjetin erkegi rettep, áıeline psıhologıalyq túrde qysym kórsetip,  qarjydan qaǵyp, kiriptar  etip ustaýynda da bolyp otyr.

Áıeliń menshigiń emes

Úılengenshe  tosyn  minez kórsetpeı, bıazy bolyp júrgen er azamat otbasyn qurǵan soń erkinsip, óz degenin jasaı bastaıdy. Mundaı jigitter áıelin  óz menshigim dep  sanap, oıyna kelgenin isteıdi. Tómenshiktetedi, daýys kóterip jekıdi, judyryq jumsaıdy. Árıne, keshe ǵana jaryna súıikti bolyp  júrgen áıeldiń bul qorlyqqa shydamasy anyq.

Kózqarastyń qarama-qaıshylyǵy

Otbasylyq ómirdiń alǵashqy aılarynan soń erli-zaıyptylar ómirge degen kózqarastarynyń, qyzyǵýshylyqtarynyń  árqıly ekenin baǵamdaı bastaıdy. Olar bala tárbıesi, úı  ishi sharýasy máselelerinde  ortaq  mámilege kele almaýlary múmkin. Osynyń nátıjesinde kıkiljińder týyndaıdy. Muny tek jas otbasylardyń problemalaryna jatqyzýǵa bolmaıdy, 15-20 jyl otasqan erli-zaıyptylarda da osyndaı máseleler týyndap jatady.  Óıtkeni jas kelgen saıyn qundylyqtar men basymdyqtar da ózgeredi. Sondyqtan birneshe jyl otasqan juptardyń arasynda  da kelispeýshilikterdiń  oryn alyp jatatyndyǵy belgili jaıt.

Shynaıy ómirmen betpe-bet kelý

«Úılený ońaı – úı bolý qıyn». Kóptegen jastar úılenip, otaý qurǵan soń ómir ádemi ertegige aınalady dep oılaıdy. Al shyn máninde nekege otyrýdyń eki jaqqa da jaýapkershilik pen  belgili bir mindetter júkteıtindigi aqıqat. Buǵan aqsha, qarjy jáne turmystyq máseleler qosylǵan soń júıkeniń syr beretindigi beseneden belgili. Ertegidegideı ómir naqtyly qatal baǵytqa bet burǵan soń juptar az ýaqytta ajyrasyp tynady.

Statısıkaǵa júginsek, ajyrasýǵa erlerge qaraǵanda áıelder jıi aryz beredi eken. Munyń sebebi – otbasynyń uıytqysy sanalǵan áıelderdiń shydamynyń shegine jetýinen. Kóp jaǵdaıda otbasyn turmys, qarjy jaǵynan názik jandylar alǵa súıreıtinin bilemiz.  Usaq-túıek bylaı tursyn, kúrdeli máselelerdi sheship, bala tárbıesimen aınalysady. Onyń ústine jańa zamannyń áıelderi qarjy jaǵynan táýeldi emes, sondyqtan otbasyndaǵy ozbyrlyq pen álimjettikke moıynusyna qoımaıdy. Ókinishke qaraı búgingi tańda qazaqstandyq  qoǵamnan ajyrasý úrdisin múldem syzyp tastaý múmkin emes. Alaıda, jas otbasylar mektebin, daǵdarys ortalyqtaryn quryp,  qoǵamdaǵy bul keleńsiz jaıdyń aldyn alýǵa ábden bolady. Sondaı-aq, psıholog mamandar tarapynan jasóspirimder arasynda otbasy, neke turǵysynda áńgimeler, kezdesýler  ótkizilip tursa, otbasylyq ómir týraly oń pikirler  qalyptasar edi. 

Ene men kelin qarym-qatynasy

Ajyrasýdyń basty sebepteriniń biri – qara shańyraqta birge turyp jatqan ene men kelin máselesi. Elimizdiń qaı óńirinde bolsyn (ásirese, ońtústik, batys aımaqtarda) kelin men eneniń birge turýynyń qıyndyqtary kóp.  Negizi ár aımaqtaǵy ajyrasýdyń sebepteri árqıly. Ońtústik pen batys óńirlerde er azamattar áke-sheshesimen, baýyrlarymen birge turǵylary keledi, al boıjetkender muny kóp jaǵdaıda qalamaıdy. Demek, kelinderdiń óz ustanymdary bar degen sóz. Nátıjesinde jastardyń ómirine týysqandary aralasyp, «paıdaly» keńester bere bastaıdy. Osynyń saldarynan shańyraq shaıqalady. Keı kezderi sheshesiniń ulyn kelininen qyzǵanatyn sátteri de baıqalady. Nemese kerisinshe, sheshesi sát saıyn qyzyna telefon shalyp, jaǵdaıyn surap, jastardyń mazasyn  ala beredi. Osy áreketimen-aq ol ózin kúıeý balasyna  qalaı qarsy qoıyp alǵandyǵyn   bilmeı qalady.

      Qazaq otbasynda ajyrasý degen bolyp pa edi?

Osyǵan deıin dástúrli qazaq otbasynda ajyrasý degen  sırek bolýshy edi. Jastar aýyl aqsaqaldary men úlkenderiniń sózin jerge tastamaǵan. Olar buzyǵyn tyıyp, aqylyn aıtyp, otbasyndaǵy jónsiz urys-keristi boldyrmaı, pátýamen bárin rettep otyrǵan. Otbasy jáne neke máselesin zerttep júrgen  otandyq etnograf Amanjol Qalysh ajyrasý ótken ǵasyrdyń 40-50 jyldary keń etek jaıa bastady degen paıym aıtady.  Eger 1950 jyldary árbir júzinshi otbasy ajyrassa, 1980 jyldary árbir tórtinshi, 1990 jyldary árbir úshinshi otbasynda erli-zaıyptylardyń joldary eki aıyrylatyn bolǵan. 2000 jyldary tirkelgen 90 873 nekeniń 27 391-i buzylǵan. Al  araǵa  11  jyl salyp qarasaq, 2011 jyly  jyly úılengen 160 517 juptyń 44 928-i ajyrasqan.  Bul, ásirese Qaraǵandy, Pavlodar men soltústikte, shyǵys jáne ortalyq aımaqtarda qatty beleń alǵan. Ol jaqtyń turǵyndary úshin ajyrasý qalypty jaǵdaı bolyp ketken tárizdi. Qalaı desek te, qazaq qoǵamy úshin bul «aıyqpas keselge» aınalǵandaı.  Bul sózimizge myna bir málimetter dálel bola alady.

    2024 jylǵy 4-naýryzda jańartylǵan Petrelli Previtera-nyń málimetine súıensek, elimiz  ajyrasý kórsetkishi boıynsha reıtıńte 105 eldiń ishinde  Maldıv araldarynan keıingi ekinshi oryndy ıelengen. Ajyrasý kórsetkishi 2024 jyldyń basynda 1000 adamǵa shaqqanda 4,6-ny quraǵan. Bul jaǵynan halyq sany kóp Reseı men Qytaıdy artqa tastadyq. Úshinshi orynda Reseı (1000 adamǵa 3,9), tórtinshi orynda Belarýs (1000 adamǵa 3,5) jáne besinshi orynda Qytaı (1000 adamǵa 3,2) tur.

Qazaq qoǵamynda buryn ajyrasýǵa barý – úlken kúná, qylmys, ersi qylyq retinde qabyldanatyn.  Genderlik quqyq zańnamasy qabyldanyp, áıelder quqyǵy qoǵamda aıqyn kórinis taba bastaǵannan keıin ajyrasý faktisi de kóptep tirkele bastady. Onyń  basty  sebebi - áıelderdiń óz-ózderin qamtamasyz ete alatyndaı dárejege jetýi, nátıjesi joǵarydaǵydaı. 

Ajyrasýdan arlanbaıtyn jastardyń kóbeıýi alańdatarlyq jaǵdaı. 

       

 

 

                                                                                   

«Brıllıant, altyn júzik, shýba,  Maldıvtegi qymbat demalys»: Áıelin urdy degen dıplomat óziniń nusqasyn aıtty
03 maýsym 2024
«Brıllıant, altyn júzik, shýba,  Maldıvtegi qymbat demalys»: Áıelin urdy degen dıplomat óziniń nusqasyn aıtty

Áıelin urdy dep aıyptalǵan dıplomat, Qazaqstan Respýblıkasynyń Birikken Arap Ámirlikterindegi elshisiniń kómekshisi qyzmetin atqarǵan Sáken Mamash áleýmettik jeli arqyly búkil mán-jaıdy túsindirdi, dep habarlaıdy Ulys.

Aıta ketsek, áıelin uryp-soqty degen qazaqstandyq dıplomatqa qatysty qylmystyq is qozǵalǵan bolatyn. 

 1. Ómirbaıan

Sońǵy kezde otbasymnyń máselesi dúıim jurtqa jaıylyp jatyr, Qudaı basqa salmasyn, mundaı jaǵdaıdy eshkim qalamasa kerek.

Áli kúnge deıin bala-shaǵamdy qorǵap, januıamdy saqtap qalǵym keledi, alaıda, ókinishke bul úmittiń shyraǵy endigisi sónip bara jatqandaı.

Otbasy men úshin qaı kezde bolmasyn birinshi orynda boldy. Januıamdy Allanyń amanaty dep qabyldap, olardyń búgini men erteńine barlyq jaýapkershilikti tolyq sezinemin.

Jubaıym Karına Qudaı qosqan jarym, balalarymnyń anasy.

Kúni keshege deıin januıadaǵy eki eresek adamdy otaǵasy men anasy dep sanap, otbasymyzdyń baqyty úshin qoldan kelgenniń bárin jasap, shúkir jaqsy ómir súrip, bolashaqqa josparlar quryp keldik.

Súrinbeıtin tuıaq bolmaıdy demekshi, árbir otbasyda ydys aıaq syldyrlamaı turmasa kerek. Bundaı jaǵdaıdyń oryn alǵanyna qatty ókinemin, jubaıyma da aıttym, kez-kelgen kúni qaıta tatýlasýǵa daıynmyn, ulym men qyzymdy saǵyndym.

Qatelikter ekeýmizde de boldy, qazir tergeý júrip jatyr, sot kináli dep tapsa, erkek toqty qurbandyq degendeı, jaýapkershilikten qashpaımyn.

Óz basym bul jaǵdaıdy ómirdegi synaq dep qabyldap, barynsha sabaq alýǵa tyrysyp, túnnen keıin kún shyǵar dep úmittenemin.

Hosh, ákem qazaq, sheshem qazaq, aýylymda jetinshi, kenje ul bolyp dúnıege keldim. Áke-sheshem qara sharýa, óz eńbegimen adal asyn taýyp, balalaryn asyrady.

Jastaıymnan asyq atyp, taı shaptyryp, aǵaıynǵa qyzmet etip, aqsaqaldardyń qolyna sý quıyp, qazaqı tárbıe kórdim.

Mektep tabaldyryǵyn aýylda attap, esimde, daıyndyq synypqa barǵanda eki ápkemniń arqasynda kóbeıtý kestesin jatqa bilip bardym, sabaq arasyndaǵy úziliste úlken klastyń ul-qyzdary menen kóbeıtý kestesin surap, tańdaı qaǵatyn.

Qudaı bergen qabilettiń arqasynda bilimge jaqyn boldym, besinshi klasqa qaraı aǵam jazylǵan oryssha gazet-jýrnaldardy oqıtynmyn. Úıdegi, mekteptegi kitaphanalardaǵy qyzyq kitaptardy birneshe qaıtara oqyp tastaıtynmyn. Eń súıikti kitabym atamyz Berdibek Soqpaqbaevtyń «Balalyq shaqqa saıahaty» edi, ony keminde júz márte oqyǵan shyǵarmyn.

Sonymen, jetinshi synyptan soń bilim qýyp Almatydaǵy mektep-ınternetqa oqýǵa keldim. Bir jyldan Anam marqum «kenje balamnyń qıanda júrgeni aýyr boldy» degen soń Shymkenttegi mektep-ınternatqa aýysyp kelip, sonda atestat aldym.

Mektep bitirgen soń qaıtadan Almatyǵa kelip, rahmettik Zań ǵylymdarynyń doktory, profesor, Qazaq ulttyq Zań ýnıversıtetiniń rektory Naǵashybaı Sháıkenovtyń ádildigi men prınsıpshildiginiń arqasynda óz kúshimmen Zań ýnıversıtetine búdjetke oqýǵa túsip, úzdik bitirdim. Sosyn eki jyl Ál Farabı ýnıversıtetinde magıstratýrada bilimimdi shyńdap, úzdik dıplom aldym.

Eki dıplomdy qolyma alyp, elime qyzmet eteıin dep arman qýyp Astanaǵa keldim. Áýeli bir mekemede kontraktpen istep júrip, jarty jyldan soń Syrtqy ister mınıstrligine qujat tapsyrdym. Mınıstrliktiń basshylyǵynyń obektıvti qarastyryp, kásibı baǵalaýynyń arqasynda dıplomatıalyq qyzmetke qabyldandym.

Qyzmet ete júrip, dıplomatıa salasyna óte qajetti bolady degen nıetpen ózge tilderdi jetik meńgerýge tyrystym. Atap aıtqanda:

1. Aǵylshyn tilin jetik bilemin, dıplomatıalyq deńgeıde saýatty jazyp, sóıleı alamyn.

2. Orys tilin de jetik meńgergenmin. Sóıleý, jazý, dıplomatıalyq qarym-qanytas deńgeıim de joǵary.

3. Túrik tilin de jetik meńgergenmin. Sóıleý, jazý, dıplomatıalyq qarym-qanytas deńgeıim joǵary, erkin jumys isteımin.

4. Arap tilin de jaqsy meńgergenmin. Qajetti materıaldardyń bárimen jumys isteı alamyn.

5. Qazaq tili ózimniń Anamnyń tili. Qazir sizderge jaǵdaıymnyń bárin qazaq tilinde jazyp otyrmyn.

Sonymen jıyrma jyldaı memlekettik qyzmette jumys istep, basshylyqtyń oń baǵalaýynyń arqasynda Mınskte, Brússelde jáne Ábý-Dabıde Elshilikterde qyzmet atqardym.

Kórip otyrǵandaryńyzdaı, qarapaıym aýyl otbasynan shyqtym, eshqandaı «jáke-kókem» joq, ómir jolymda Qudaı qoldap, ádil adamdar kóbirek jolyǵyp, elge qyzmet etip, otbasyma adal asyn taýyp kelemin.

Qysqasha ómirbaıanym osyndaı aǵaıyn, kelesi beıne jazbalarda basqa da taqyryptardyń betin ashamyn.

2. Otbasym týraly

Jubaıym Karınamen súıip qosyldym. Anasy Janarǵa rahmet, bizdi qoldap, qyzyn óz qolymen uzatty.

Karına ekeýmiz de ákesiz jetim óskenbiz, eki jarty bir bútin boldyq.

Otbasy qura salysymen Karına qursaq kótergende, Qudaı bizge jaq, birden náreste berdi, qoldaǵany ǵoı dep qatty qýandym.

Araǵa eki jyl salyp, uldyń izin ala qyzymyz dúnıege keldi, ózimizdi baqytty januıa sezindik.

Otbasy men úshin qaı kezde bolmasyn birinshi orynda boldy. Januıamdy Allanyń amanaty dep qabyldap, olardyń búgini men erteńine barlyq jaýapkershilikti tolyq sezinemin.

Ulym men qyzym meniń ómirimniń máni, jalǵasy, shejirem emes pe!? Olardy qazaqı tárbıemen, ımanǵa jaqyn, adal, bilimdi, meıirimdi etip tárbıeleýdi armandadym.

Alaıda, qazirgi is nasyrǵa shaýyp, otbasymnyń shańyraǵy ortasyna túskende, balalarymnyń taǵdyry ne bolady degen suraq tún uıqydan aıyryp, janymdy jegideı jeıdi.

Ajyrasqan soń, olardyń basqa erkektiń qas qabaǵyna qarap jaltaqtap, eńsesi túsip, músápir kúı kesherin kózge elestetsem, júregim qan jylaıdy.

Ul men qyzymdy Astanadaǵy úsh bólmeli páterime jaıǵastyryp, mektebine, kıim keshegine qarasyp turamyn.

Ákesiz ósken balanyń taǵdyry kelesi birneshe urpaqqa teris áser etpesine kim kepil?

Ulymnan dopros alypty, endi ol ózin ómir boıy kináli sezinip ótetinin oılaǵan adam bolar ma eken?

Ulym men qyzymnyń esi kirip qaldy, «biz otbasyda tórt adambyz, birge turýymyz kerek» deıdi, olardy kórmegeli kóp boldy, saǵynysh ózegimdi órteıdi, olar da saǵynady ákesin, bul qalaı bolǵany, men olardyń ákesi emespin be?

3. Jubaıym Karına týraly

Jubaıym Karına Qudaı qosqan jarym, balalarymnyń anasy.

Kúni keshege deıin januıadaǵy eki eresek adamdy otaǵasy men mamasy dep sanap, otbasymyzdyń baqyty úshin qoldan kelgenniń bárin jasap, shúkir qudaıǵa, jaqsy ómir súrip, bolashaqqa josparlar quryp keldik.

Alǵash úılengen kezde, «Karına, sen orys arasynda óstiń, túsinemin, endi qazaq eline keldiń, óziń qazaqsyń, qazaqtyń tilin, salt-dástúrin, mádenıetin birtindep úıreneıik» dedim. Biraq qaıdam, 10 jylda qazaqsha 10 sóz úırendi me, joq pa, dál aıta almaımyn. Karınanyń qazaqsha úırenýge qulqy bolmady. Áıpese, 10 jylda talaı nárseni úırenip alýǵa bolar edi. Ýaqyty da, jaǵdaıy da jetkilikti boldy. Biraq...

Biz musylmanbyz dep, Shahadat aıtý, adal men aram, qanaǵat, obal, ǵaıbat, ysyrap, qaıyr-sadaqa sıaqty qaǵıdalardy úıretip júrdim.

Esimde, meniń ómirde óz eńbek, bilim, qabiletimmen shúkir, sátti kele jatyrmyn, demek ustanǵan jolym jaman emes shyǵar, sondyqtan otbasymyzda da qazaqı sana men ata jolymen musylmanshylyq ustanyp, ómirdiń aq pen qarasyn durys ajyrataıyq degenmin.

Abaı atamyz aıtpaqshy jan-jaǵymyzdyń «jaqsysyn úırenip, jamanynan jırenip», ózimizdi jan-jaqty damytyp, otbasymyzdyń baq-berekesi úshin barymyzdy salýǵa shaqyrdym.

Karına ózine uqsamaı qubylyp, basqa adamdarǵa teris pikirmen qarap júrgen kezde, Shákárim atamyz aıtpaqshy «ózgeniń minin tergenshe, ózińmen kúres ólgenshe» degendeı, Karına, basqany ne qylasyń, ózińdi damyt, rýhanı ós dep, shyńdalýǵa shaqyrdym.

Nege ekenin bilmedim, 2018 Karınany 500 myń teńge aılyqpen balalar treneri etip shaqyrǵanda, barǵysy kelmedi.

Kelin bolyp basyńa oramal taq demedik, aýylǵa barǵanda shortımen júretin, men qatty yńǵaısyzdanyp qysylsam da, aǵaıyndar sender bizge qonaqsyńdar ǵoı dep erkeletip, bireýi lám mım demeıtin. Áıtpese, bizdiń Qarjan aýyly naǵyz qazaqylyqqa tunǵan, ulttyq bolmysy bar, ǵurypty ustanatyn el.

Temeki shekpeshi, men shekpegende saǵan ne joryq, anaý sharap-shampanyńdy ishseń meıli, temekiniń zıany kóp desem, ony da tyńdamady.

Sońǵy jyldary, jubaıym túnqatyp ınstagramnan shyqpastan, kóńili syrtta bolyp, ádemi ómirge áýestigi artqan sıaqty.

Karına ádemi qyz bolǵan soń mende qyzǵanysh sezimi bolyp, ózimdi sabyrǵa shaqyryp ustap júrdim, alaıda 2019 jyly Astanada bir jigitti bizdiń úıge shaqyryp, páterden shyǵa bergende ustalyp qalǵan soń, qyzǵanysh oty ottaı janyp, qaıta tutandy. Sonda da otbasymnyń shyrqy buzylmasynshy dep, ulym men qyzymdy oılap, sabyr saqtadym. Basqa ne isteımin!?

Shynymdy aıtsam, sezimim áli óshken joq, biraq Karınanyń menen kún sanap alystap bara jatqanyn túsindim.

4. Materıaldyq jaǵdaı týraly

Zaıybym Karına meni ekonomıkalyq zorlyq jasady dep aıyptady, soǵan oraı birqatar mán-jaılardyń basyn ashaıyn.

Ekeýmiz otbasy qurǵaly ne jeımin, ne ishemin demedi, qalaǵan kıimin alyp berip júremin, shynyn aıtqanda menen de jaqsy ómir súrdi. Otbasymda sen, men, seniki, meniki demedim, otbasym, jan jarym, biz, bizdiki dep júrdim. Sebebi biz birmiz.

Karına uzatylǵanda Qarjan aýylyndaǵy bir-eki jeńgem «áı, qyzdyń jasaýy, kıimi degen bolýshy edi, eń bolmasa ydys-aıaq kelmedi artynan» degende, (áıel zatyn túsinesizder ǵoı) «men mal múlik emes, jan jarymdy alyp jatyrmyn, bundaı áńgimeni qoıyńyzdar» dep, toqtaý salǵan edim.

2014 jyly Astanadan Brússelge 4 jylǵa keterde, ekeýmiz de bir qabat kıimmen bardyq, sol jaqta eýropalyq kıim-keshek aldyq.

Eýropanyń Karına qalaǵan kóp jerin aralattym, Kanary, Ispanıa, Italıa, Gresıa, Kıprde aptalap demaldyq, Belgıaǵa jaqyn Fransıa, Parıj, Germanıa, Golandıaǵa qydyrý kórshi aýylǵa baryp kelgendeı bolatyn.

Esimde, Gresıaǵa shýba alýǵa barǵanda, Karınaǵa bir shýba, maǵan bir jaǵaly palto alamyz dep josparlap, kúni boıy aralap, bir qarasam Karınaǵa 6 myń evroǵa eki shýba satyp alyppyz. Men ózime eshteńe de almadym. Soǵan bola bersinshi, meniń jan jarym ǵoı dedim. Muny aıtqanǵa meni aıyptamańyzdar, maıdalanyp otyr dep sókpeńizder! Karınanyń óz jeke basyna qatysty ekonomıkalyq jaǵdaıdy kóterip otyrǵanyna aıtyp otyrmyn. Men odan eshteńeni de aıaǵan emespin, aıamaımyn da.

Altyn brıllıant degenderdi keminde eki úsh qabattan taqty.

Qolynda jańa Aıfon, mende samsýng, kóp jigitterde sondaı-aý osy.

Ábý-Dabıde júrgende Karınada óziniń kredıt kartasy boldy, qajetin satyp alyp júretin. Tyrnaq istetetin jáne áıelder baratyn basqa da salondarǵa baryp júrdi.

Úıdiń ár bólmesinde kosmetıkanyń túr túri úıilip jatatyn, makıaj, vızaj degenderdi unatady, óz betine ártúrli sýret salyp júretin.

Mýzykamen áýestenip, olardy júzdegen dollarǵa birneshe ret satyp alyp, óleń jazyp, án shyǵardy, daýys jazý men aranjırovka da arzan emes.

Astanada júrgende aqyly akterlyq kýrstarǵa baryp, ózin aktrısa sezinip júretin. Aǵylshyn tiliniń jáne avto júrgizý kýrstaryna bardy.

Ash qalǵan emes, kúni boıy kýhná men holodılnık óz qolynda, odan qalsa aptasyna keminde 2-3 ret qalaǵa shyǵyp, restorandarda birge tamaq ishemiz. Ózi 50 kılodan asyp ketse, semirip kettim dep, dıetaǵa otyratyn.

Dýbaıǵa qydyrý, shopıng, pláj, akvapark, okeanarıým, tehnoparkter, zoopark, safarı park, meıram nemese demalys kúnderi qonaqúılerge barý, restorandardan, otbasymnan aqshany aıamadym.

Úıde tórt adam bolsaq, jubaıymnyń kıim-keshegi qalǵan úsheýimiz - men, ulym, qyzymdikin qosqandaǵydan eki ese kóp shyǵar. Osy joly elge kóship kelerde kıim keshek, oıynshyqtar, tehnıka t.b. bári 15 qorappen keldik, sonyń 8-9 qoraby Karınanyń kıim-keshegi.

Zaıybymnyń ózi aıtyp júrgendeı, Eýropada aılyq joǵary, keń júrdik, Astanada qarajat mol emes, kórpemizge qaraı kósildik. Ábý-Dabıde kún ystyq, júrek qysylady, kóshede Eýropadaǵydaı ashyq-shashyq júre almaısyń, aıyppul salady. Bálkim bul mán-jaılar da jubaıymnyń janyna batqan bolar.

5. Aqsha týraly

Jubaıym Karına óz sózinde aqsha máselesin kóterip ótti ǵoı, sondyqtan oǵan da túsinik bere keteıin.

Qolym aýzyma jetkeli jaqyndaryma kómektesip, oǵan qosa qaıyr-sadaqa da berip kelemin. Bir qolyń bergendi ekinshi qolyń bilmesin degendeı, jarıalamaýshy edim. Týysqan meniki bolǵandyqtan, baýyrǵa kómektesetin ýaqyttar bolady, kómegimdi beremin. Alaıda, meniń týysqandarymnyń bári maǵan máselesin artyp, jerge qarap otyrǵan jaıy joq. Kásippen de, ózderiniń sharýalarymen de tyńǵylyqty aınalysyp júr. Qudaıǵa shúkir, báriniń de jaǵdaıy jaqsy.

Áýeli týǵan aýylymdaǵy jetim-jesir, muqtajdarǵa azyq-túlik taratyp, 15-20 balaǵa mektepke sómke men forma, meıramdarda syılyq berip júrdim. Birneshe jyldan beri osylaı kómegimdi kórsetip kelemin.

Osydan on jyldaı buryn tanys jigitter «Shekteýsiz Úmit» dep atalatyn DSP balalardy ońaltý ortalyǵyn ashyp, sol kezden beri jyl saıyn aqsha aýdaryp kelemin. Jylyna 1000 dollar berip turamyn dep ózime planka qoıǵanmyn.

Aǵaıyn aǵamnyń shıetteı mektep jasyndaǵy úsh balamen jesir qalǵan 2-shi toptaǵy múgedek jeńgemizdiń otbasyna da qol ushyn sozyp turamyn, aldyńǵy jyly ıpotekasyna 2 mıllıon teńge qostym, oǵan qosa jylyna birneshe ret taǵy jiberip turamyn. Ol jeńgeme aıtýshy edim, meniń aqsha bergenimdi eshkimge aıtpańyz, tipti balalaryńyz da bilmesin, ózderin qaryzdar sezinip, jasyq óspesin dep aıtyp ketemin.

Aǵaıyn-týǵanǵa osylaısha qolǵabys kórsetemin. Úsh ret qaıtarymsyz kómek bergenim esimde – anam rakpen aýyrǵanda, ápkem operasıaǵa túskende, 7 balaly qaryndasym úı salamyn degende aqsha berdim, bárin qosqanda 4-5 mıllıon teńge bolar.

«Jubaıyńnyń anasyna óz anańdaı qara» degen bar, qaıyn jurtyma úılengeli jyl saıyn qarajat berip kelemin, eseptegenim joq, degenmen eń az degende 15-20 myń dollardan kem emes. Qaıyn enemniń operasıasyna, qaıyn ápkemniń oqýyna berdim, jáı járdem retinde de qolyna ustattym. Qaıyn enem, ózi jalǵyzbasty, rahmet aıtqan kezde «maǵan Qudaı beredi, bermese sizge bere almas edim», sondyqtan alǵysty joǵary jaqqa aıtyńyz dedim. Qaıyn enemdi Belgıaǵa da, Ábý Dabıge de bıletin alyp berip shaqyryp, qydyrtqanym bar.

Hosh, sonymen sońǵy 1-2 jylda jubaıym Karına qaıyr-sadaqańdy toqtat deı bastady. Karınaǵa «bizde Qudaıǵa shúkir jaǵdaı jaqsy, qaıyr-sadaqa otbasymyzǵa saýap, qorǵan bolady, saǵan da, marqum ákeńe de tıedi» dedim.

Qaıyn enem maǵan «mesenat» dep mazaq at qoıyp, ol da qyzymen birge qysym jasaı bastady. Jalpy, qaıyn enem bizdiń otbasynyń isterine qatty aralasty. Ol kisi ózi Reseıde úıde otyrady, biraq bizdiń usaq túıekter isterimizge deıin óziniń aqyl-keńesin aıamaıdy.

Olarǵa qarjylyq múmkindigim bolǵanyna shúkir, qaltama qarap qaıyr berýdi jalǵastyra beremin dedim. Bir jaǵynan, ózimnen de bar shyǵar, qaıyr, sadaqa, qanaǵat degenderdi onyń júregine jetkize almadym-aý. Múmkin, meniń osy áreketterim de qatelik bolǵan shyǵar...

6. Otbasylyq kıkiljiń týraly

Arydan bastasam, ózim endi estip jatyrmyn, qaıy nenem men jubaıym byltyr kóktemnen beri ajyrasýǵa sheshim qabyldap qoıǵan eken. Onysyn maǵan aıtpaıdy, bildirmeıdi, oınap kúlip, daıyndalyp, qolaıly sátti kútip júrgendeı.

Keıin oılap qoıam, bular burynnan ajyrasýǵa sheshim qabyldap, osy sátti yńǵaıly dep sheship, arandatýshy arnaıy operasıa jasaǵan ba dep. Oılap otyrsam denem túrshigip, ordaly jylanǵa tap bolǵandaı kúı keshemin. Reseılikter spes-operasıa jasaýǵa master emes pe!?

Biz erkek baıǵus ańǵal kele me, álde men ǵana ańqaýmyn ba, jubaıymnyń ondaı kóńil kúıin tipti baıqamappyn. Qalaı ańǵarasyń, áıeliń esh shaǵymdanbastan, janyńda oınap kúlip júrse.

Byltyr jazda ózi barǵysy kelgen Italıaǵa on kúnge aparyp, kúzdegi týǵan kúnine brıllıant júzik pen altyn syrǵa syılap, bıylǵy 8 martqa jergilikti «Maldıvy» dep ataıtyn araldaǵy qymbat vıllaǵa apardym. Men ajyrasý týraly oılasam, osyny jasar ma edim!?

Jubaıym Karına reseılik azamattyqtan áli shyqpastan, oǵan qosa ul-qyzymdy Reseıge áketýge sheshesine qujat daıyndap qoıǵanyn aıtty. Bul maǵan óte aýyr tıdi.

7. Qosymsha suraqtar

Jubaıym Karına ıntervúde kótergen jekelegen suraqtarǵa jaýap berý qajet shyǵar.

Jynystyq zorlaý týraly. Bul suraq boıynsha qysqa qaıyrǵan jón bolar. Eshqandaı jynystyq zorlaý bolmaǵan. Erli-zaıypty retinde qalypty qarym-qatynastar boldy.

Emosıonaldyq zorlyq týraly. Máselen, jylda 365 kún bolsa, sonyń ishinde 1-2 ret kishigirim kıkiljiń bolyp turǵan shyǵar, bir birimizge renjip, ókpelep júretindeı. Karına ishinde kúızelis, qorqynysh, yza, ókpe toldy dep maǵan bir aıtpapty.

Birese 10 jyl qorlyq kórdim deıdi, birese 2018 jyldan bastaldy deıdi. Onysyn qaıdam, menen jaqsy ómir súrdi, jumys istemeıdi, ne jeımin, ne ishem demeıdi, úlde men búldege oranyp júrdi.

«Nekýda bejat» deıdi. Jyl saıyn Qazaqstanǵa kelip turatynbyz, anasy byltyr Ábý-Dabıge keldi. Shetelde júrgende Elshi bar, basqa áriptester bar, eshkimge aryzdanbaǵan. 2022 jáne 2023 jyldary jaz kezinde men Ábý Dabıde jumysta, Karına ózi Astanada mensiz aılap turdy, qolyn eshkim baılaǵan joq.

8. Kózge shóp salý týraly

Jubaıymnyń kózine shóp salmaǵanmyn. Bul zınaqorlyq, úlken kúná. Karına negizsiz kinálaǵan býhgalter áriptesimnen keshirim suraımyn, Karına meni qyzǵanǵan soń qate qorytyndy shyǵaryp, ol kelinshekti beker aıyptady. Muny áıelge tán qyzǵanysh dep qoıǵanmyn.

Meni bir alkogólge jaqyn adam etip sıpattaǵany uıat boldy. Mende ishimdikke degen bir qajettik joq, birneshe jyldap tatyp almaǵan kezderim boldy. Keı-keıde dıplomatıalyq qabyldaýlarda, toı-tomalaqta birli jarym sharap bop turady.

Qyzǵanysh týraly. Qyzǵanysh sezimi jaqsy kóretin erkekke tán emes pe, men bir bas salyp qyzǵanyp, bolar-bolmasqa jubaıymdy qýdalaǵan emespin.

Meniń áke sheshemnen bastap, aǵaıyndaryma da ǵaıbat til tıgizdi, ony bir Qudaı ózi keshirsin. Aǵaıyndarym da aldaǵy ýaqytta óz ýájderin aıtatyn bolady. Kútińizder! Áli kóp nárse aıtylady. Sebebi, bárin de aıtýǵa týra keldi.

8.Tujyrym

Súrinbeıtin tuıaq bolmaıdy, árbir otbasyda ydys aıaq syldyrlamaı turmaıdy. Otbasyn saqtaý úshin ydys-aıaqtyń syldyryna sabyr saqtap qarap kelgen janmyn.

Ózimdi sýdan taza sútten aq deýden aýlaqpyn, degenmen, otbasyda eki eresek adam bolsa, biri perishte, ekinshisi 100 paıyz kináli bolatyn jaǵdaı joqqa jaqyn shyǵar.

Qazir tergeý júrip jatyr, sot kináli dep tapsa, erkek toqty qurbandyq degendeı, jaýapkershilikten qashpaımyn.

Óz basym bul jaǵdaıdy ómirdegi synaq dep qabyldap, barynsha sabaq alýǵa tyrysyp, túnnen keıin kún shyǵar dep úmittenemin.

Saıyp kelgende, bundaı jaǵdaılar qazirgi qazaq qoǵamy úshin óte ózekti bolyp turǵan sıaqty. Otbasynyń kúıreýi, bala shaǵanyń tiri jetim qalýy, bári-bári saldary orasan bolýy yqtımal kúrdeli másele ekenine kelisetin shyǵarsyzdar.

Qazaq otbasynyń taǵdyry dál qazir bir jolaıryqta turǵandaı bolyp kórinedi. Batys eýropalyq úlgige umtylamyz desek, erli-zaıyptylardyń árqaısysynyń bólek búdjeti, januıa qurý krızısi, bala týý kórsetkishiniń kúrt kemip, eýropalyq deńgeıge quldyraýy ábden múmkin. Bul bizdi túbi qurdymǵa jiberedi.

Oryssha aıtqanda «v sýhom ostatke chto ımeem?» demekshi, bundaı isterdiń túp maqsaty otbasydaǵy túsinispeýshilikter men kıkiljińnen áıeldiń ishine jınalǵan emosıonaldyq kegin alyp berý bolǵany ma?

Bul rette, kókeıimdi birneshe suraqtar mazalaıdy:

• Biz nege otbasy máselesinde qazaqtyń dástúrli amaldaryn umytyp kettik, myń jyldyq qudalar, aqsaqaldar, aǵaıyngershilik, aǵa-jeńge, dos-jaran qaıda qaldy?

• Biz nege bıler soty, qoǵamdyq sot, ujymdaǵy áriptester, medıasıalyq tatýlastyrý syndy qoǵamdyq jumsaq bılikti qoldanbaımyz?

• Biz nege otbasynyń ishki máselelerin jar jahanǵa jarıalap, odan haıp qýyp, tipti lázzat alýdy ádetke aınaldyrdyq?

• Biz nege otbasy ınstıtýtynyń mánin tómendetip, qoǵamnyń, halyqtyń asa mańyzdy quraýshy bóligi ári qundylyǵyn keıingi orynǵa qoıatyn boldyq?

• Biz nege árbir januıany nyǵaıtýdy, ornyqtyrýdy, qoldaýdy, jarastyrýdy umytyp, máseleniń sebebimen emes, saldarymen kúresip kettik?

• Biz nege balalardyń taǵdyry, tiri jetimdik, olardyń psıhologıalyq travmalary, jalpy búgini men erteńin birinshi kezekte oılamaımyz?

• Biz nege eki adam qatysatyn otbasylyq kıkiljińde áıeldiń rólin, tili, sózi, qoly, tirligi, oı-pıǵyly, tipti keıde provokasıasy, basqa da is-qımyldaryn eskermeımiz?

• Biz nege ákeniń otbasydaǵy asa mańyzdy rólderin - otaǵasy, qorǵany, asqar taýy, berik qamaly mártebelerin umytyp baramyz?

 

21 jasqa tolmaǵandarǵa energetıkalyq sýsyn satýǵa tyıym salynady
05 maýsym 2024
21 jasqa tolmaǵandarǵa energetıkalyq sýsyn satýǵa tyıym salynady

Qazaqstanda 21 jasqa tolmaǵan adamdarǵa energetıkalyq sýsyndardy satýǵa tyıym salynady. Bul norma búgin Májilistiń jalpy otyrysynda qabyldanǵan lotereıa qyzmeti máseleleri boıynsha ózgerister engizý týraly zańda qamtyldy, dep habarlaıdy Kazinform.

 Májilis depýtaty Elnur Beısenbaevtyń aıtýynsha, qumar oıyndarǵa áýestengen azamattar túni boıy sergek júrip, qumar oıyn oınaý úshin energetıkalyq sýsyndardy kóptep alady.

«Qarjylyq monıtorıń agenttigi málimetine qaraǵanda, qazir kámeletke tolmaǵan 200 myńnan astam adam turaqty túrde qumar oıyn oınaǵan. Bul jasóspirimder de energetıkalyq sýsyndardy iship otyryp, bás tigýleri múmkin. Energetıkalyq sýsyndar alkogólden de qaýipti boldy. Qazir 10 jasar bala da energetıkalyq sýsyndy ońaı satyp alady. Osyǵan oraı Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda 21 jasqa tolmaǵan adamdarǵa energetıkalyq sýsyndardy satýǵa tyıym salyndy», - dedi depýtat.

Aıta keteıik, búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine oıyn bıznesi, lotereıalar jáne lotereıa qyzmeti máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaralyp, qabyldandy.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.