Valúta baǵamy
  • USD -

    454.5
  • EUR -

    488
  • RUB -

    5.03
Munaıly aımaqtaǵy tasqyn janarmaı baǵasyna qalaı áser etýde
19 sáýir 2024
Munaıly aımaqtaǵy tasqyn janarmaı baǵasyna qalaı áser etýde

Foto: Ónerkásiptik qaýipsizdik komıtetiniń oblystyq departamenti

Eldiń 12 óńirin qamtyǵan bıylǵy tasqynnyń saldaryn joıý kúzge deıin jalǵasatyn túri bar. Adamdardyń jeke múlki men malynyń shyǵynyn esepteýdiń ózi uzaqqa sozylatyny qazirdiń ózinde aıqyn kórine bastady.

Buǵan deıin  Májilis depýtaty Erlan Saırov tasqynnyń ekonomıkalyq shyǵyny 200 mlrd teńgeden asatyny týraly boljam aıtsa, «Shańyraq» ulttyq agro-qozǵalysy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Almasbek Sadyrbaev shyǵyn kólemi 150-200 mlrd teńge tóńireginde bolady dep otyr.

Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń sońǵy málimeti boıynsha, Aqtóbe, Qostanaı, Aqmola, Atyraý, Soltústik Qazaqstan oblystarynda  6 046 jer úı, 1 130 aýla áli sý astynda qalyp otyr.

 634 MUNAI UŃǴYMASYNA TASQYNNAN QAÝİP TÓNDİ

Tasqyn eldiń energetıkalyq júıesin de synaqtan ótkizip jatyr dep aıtýǵa bolady. Onyń ústine kóktemgi egis naýqanymen qabattasyp kelgeni jáne bar. Tasqyn az jyldardyń ózinde kóktemgi dala jumystaryna janarmaı jetpeı, eldi ábigerge túsiretin júıemiz ázirge syr bere qoıǵan joq. Tasqynnyń negizgi oshaqtary munaıly óńirlerde bolyp jatqany, qazaq munaı ındýstrıasynyń altyn dińgegi sanalatyn Qulsary qalasyndaǵy kúrdeli ahýal qara altyn óndirisine de kedergi keltire bastady. Energetıka mınıstrliginiń málimetine súıensek, tasqyn saldarynan Aqtóbe jáne Atyraý oblystarynyń birqatar munaı óndirýshi kásiporyndarynda 634 uńǵymanyń jumysy toqtatylǵan. Al munaı óndirýdiń jalpy shyǵyny 16 myń tonnaǵa jetken.

«Búgingi tańda 141 uńǵymanyń jumysy qalpyna keltirildi. Taǵy 493 uńǵymada munaı óndirý toqtap tur. Onyń ishinde Aqtóbe oblysynda «SNPS– Aqtóbemunaıgaz» AQ-ǵa tıesili 440 uńǵyma, «QMK Munaı» AQ-ǵa tıesili 25 uńǵyma, «Fırma Ada Oıl» JSHS-ge tıesili 24 uńǵyma (barlyǵy 489 uńǵyma – red.) jáne Atyraý oblysynda Embimunaıgaz» AQ-ǵa tıesili 3 uńǵyma, «5A Oıl» JSHS-ge tıesili 1 uńǵyma bar», - deıdi Energetıka mınıstrliginiń resmı ókili Shyńǵys İlıasov.

ELDEGİ JANARMAI QORY NESHE KÚNGE JETEDİ?

Bul aqaýlar eldegi janarmaı baǵasyna qalaı áser etedi? Mınıstrlik mamandary AI-92 benzıin men dızeldiń baǵasyn tasqyn bolǵan óńirlerde de, jalpy respýblıka boıynsha da qazirgi deńgeıde ustaýǵa tolyq múmkindik bar ekenin aıtady.

Naqtyraq aıtsaq, Atyraý oblysynda 43 kúnge jetetin 48 myń tonna janarmaı, Batys Qazaqstan oblysynda 40 kúnge jetetin 16 myń tonna ónim, Soltústik Qazaqstan oblysynda 83 kúnge jetetin 51 myń tonna benzın men dızel, Shyǵys Qazaqstan obylsynda 26 kúnge jetetin 20 myń tonna janarmaı, Qostanaı oblysynda 41 kúnge jetetin 47 myń tonna dızel men benzın qory saqtaýly tur.

Al búkil Qazaqstan boıynsha 33 kúnge jetetin   480 myń tonna benzın, 56 kúnge jetetin 107 myń tonna avıaotyn, 39 kúnge jetetin 610 myń tonna dızel qory bar.

TASQYNNYŃ QAÝİPİ QANDAI?

 «Qazgıdromet» sáýirdiń sońǵy onkúndiginde Jaıyq arqyly Reseıden keletin tasqyn tolqyny Batys Qazaqstan men Atyraýdy ábigerge salatynyn boljap aıtqan. Eldegi sanaýly munaı óńdeıtin zaýyttyń biri Atyraý oblysynda tur. Qazir bul nysandy tasqynnan qorǵaý jumystary júrip jatyr. Qazir munda táýlik saıyn 15,9 myń tonna munaı óńdeledi. Iaǵnı qalypty deńgeı saqtalyp otyr.

Tipti Atyraýdaǵy zaýytqa tasqyn qaýpi tóngenniń ózinde eldegi barlyq janarmaı túrliniń qory keminde 33 kúnge jetetinin joǵaryda aıttyq. Onyń ústine Mamyr aıynyń basynda Shymkenttegi munaı óńdeıtin zaýyt josparly jóndeýden keıin iske qosylmaq. Al bul kásiporynnyń óndiristik qýaty jylyna 6 mln tonna munaı óńdeýge qaýqarly.

Osynyń bárin qorytsaq, tasqynǵa qaramastan, qazaqstandyq júrgizýshi kýáligi bar jáne kóligin Qazaqstan aýmaǵynda tirketken azamattar úshin janarmaı baǵasy ózgerissiz bolady. Naqty aıtsaq, AI-92 men AI-3 benzıniniń bir lıtri 205 teńgeden, dızel lıtri  295 teńgeden bosatylady.

Energetıka mınıstrliginiń deregi boıynsha, Qazaqstandaǵy janarmaı baǵasy irgeles naryqtardyń ishindegi eń arzany bolyp tur.

Elder          AI-92 benzıni (teńgemen)       Dızel

(teńgemen)

Armenıa     555    612

Qyrǵyzstan 318    363

Reseı 244    316

Ózbekstan   405    450

Qazaqstan    205    295

Mınıstrlik mamandary bul jaǵdaı bizdegi salystyrmaly túrde arzan janarmaıdyń túrli jymysqy joldarmen irgeles elderge satylýyna túrtki bolady dep qaýiptenedi. 11 sáýirde Energetıka mınıstrligi «Ashyq NQA» portalyna benzınniń bólshek saýdadaǵy baǵasyn kóterip, dızel baǵasyn tómendetý týraly buıryq jobasyn jarıalady.

Osylaısha el aýmaǵynda AI-92 jáne Aı-93 benzınderiniń ár lıtri 245 teńgeden,  dızeldiń bir lıtri 315 teńgeden satyla bastady. Al janarmaıdyń kóterme saýdadaǵy baǵasy ózgerissiz qaldy.

Budan shyǵatyn qorytyndy, benzınniń 20 paıyz qymbattap, dızeldiń 43 paıyz arzandaýy tasqynǵa baılanysty emes, josparly sharanyń áseri.

RELATED NEWS
Jaıyq ózeniniń tasýy Atyraý oblysyna áli qaýip tóndirip tur
27 mamyr 2024
Jaıyq ózeniniń tasýy Atyraý oblysyna áli qaýip tóndirip tur

Jaıyq ózenindegi tasqyn sý Atyraý qalasynyń soltústik bóligindegi eldi mekenderge qaýip tóndirip tur. Bul týraly Ulys oblystyq jedel shtabqa silteme jasap habarlaıdy.

Atyraý oblysy tótenshe jaǵdaılar departamenti bastyǵynyń orynbasary Rýslan Sharıevtiń aıtýynsha, tasqyn sý Almaly jáne Besikti aýyldaryna jaqyndaǵan. 

«Jaıyq ózeninde sý deńgeıiniń kóterilýine baılanysty Atyraý qalasynyń mańyndaǵy 1-5-ýchaskeler qaýipti aýmaqta qalyp otyr. Sol sebepten, ózen jaǵalaýyndaǵy eldi mekenderde táýlik boıy kezekshilik júrgizý qolǵa alyndy. Qazir sý aıdynynyń jaǵalaýyndaǵy qorǵanys bógeti shıfermen qosymsha bekitilip jatyr. Jaǵadaǵy damby bıiktetilip, kanaldar tereńdetilýde. Aǵyny qatty tasqyn sý Atyraý qalasynyń soltústik bóliginde ornalasqan barlyq eldi mekenge qaýip tóndirip tur», - dedi málim etti Rýslan Sharıev. 

Onyń aıtýynsha, Atyraý men onyń mańyndaǵy qorǵanys bógetin nyǵaıtý jumysyna Tótenshe jaǵdaılar mınıstriliginiń, Qorǵanys mınıstrligi jáne jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmetkerleri men eriktiler jumylǵan. 

Qazaqstanda sý tasqyny saldarynan 18 myń úı búlingen
11 maýsym 2024
Qazaqstanda sý tasqyny saldarynan 18 myń úı búlingen

Premer-Mınıstr Oljas Bektenovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda sý tasqynynan zardap shekken óńirlerdegi jóndeý-qalpyna keltirý jumystarynyń barysy qaraldy. Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev qazirgi jaǵdaı týraly baıandady. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Qazaqstanda sý tasqyny saldarynan 18 005 jyljymaıtyn múlik búlingen dep tanyldy.  17 295-iniń zertteý nátıjesi daıyn. Bir apta ishinde resimdelgen qorytyndylardyń ósimi 1 375-ti qurady. 2 245 nysan qurylysy, jyljymaıtyn múlik naryǵynda 5 235 úı men páter satyp alý, 9 819 turǵyn úıdi jóndeý josparlanǵan.

Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaevtyń aıtýynsha, búginde elimizde 1 828 úıdiń qurylysy bastaldy, bul 81%-dy qurap otyr. Bul rette BQO men Aqmola oblysynda tómen qarqyn men jumyldyrý oryn alýda. Aqtóbe oblysy men BQO-da 2 122 úı áli sý astynda qalyp otyr.

Jyljymaıtyn múlki jaramsyz dep tanylǵan qazaqstandyqtar úshin 1 943 nysan satyp alyndy.  Búgingi tańda 1 772 úıdiń ıeleri tólemderin alǵan. Ahýaldyq ortalyq jáne Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy barlyq kezeńderde EGOV jáne «Áleýmettik kómek» AAJ arqyly azamattardan ótinishterdi qabyldaý jáne óńdeý prosesin baqylaıdy. Sıfrlandyrý esebinen iske asyrý kezeńderi boıynsha monıtorıńi qamtamasyz etildi. Ár óńirde jappaı qurylys alańdarynda táýlik boıy onlaın qoljetimdiligi bar 52 kamera ornalastyrylǵan. Aldaǵy aptada Aqtóbe oblysynda qosymsha 6 kamera qosylady.

Úkimet basshysy Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy jóndeý jáne qurylys jumystarynyń qarqyny jaqsy dep baǵa berdi, onda 53 otbasyna jańa úıdiń kilti tabystaldy.    

Bul rette Premer-Mınıstr basqa óńirler áli qajetti qarqyndy ala-almaı otyrǵanyn atap ótti. 

«Men ótken aptada Soltústik Qazaqstan oblysyna bardym. Jóndeý jáne qurylys jumystarynyń qarqyny jaqsy. Basqa óńirler áli qajetti qarqyndy ala-almaı otyr. Taǵy da eske salamyn – jaz mezgili qysqa, bárin belgilengen merzimde, ári sapaly etip jasaýǵa biraz ýaqyt talap etiledi. Ókinishke qaraı, jergilikti bılik organdarynyń jumysynda salǵyrttyq, sheshim qabyldaýda baıaýlyq, uıymdastyrý isinde álsizdik baıqalady. Ásirese Batys Qazaqstan jáne Atyraý oblystarynyń belsendiligin arttyrý qajet. Merzimderdi múldem buzýǵa bolmaıdy. Biraq tek merzim emes, sapa jaǵy da óte mańyzdy. Oǵan da jiti nazar aýdarý qajet», — dep atap ótti Oljas Bektenov.

Sondaı-aq óńirlerdegi aýmaqtardy tıisti formaǵa keltirý jóninde tapsyrmalar berildi. Máselen, kóptegen óńirlerde sý tasqynymen kúresý úshin qum men sazdan úıindiler jasaldy, topyraq salynǵan qaptar paıdalanyldy. Ákimdikterge ekologıaǵa zıan keltirmes úshin barlyq qapshyqtardy alyp tastap, kádege jaratý tapsyryldy.

Qazaqstandaǵy kásipodaqtar bes oblysqa 240 mln teńgege jýyq kómek jiberdi
29 mamyr 2024
Qazaqstandaǵy kásipodaqtar bes oblysqa 240 mln teńgege jýyq kómek jiberdi

Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın Aqtóbe oblysyna jumys sapary barysynda sý tasqynynan zardap shekken óńirdegi kásipodaq múshelerimen birqatar kezdesýler ótkizdi, dep habarlaıdy Ulys.

Aqtóbede QRKF tóraǵasy qalanyń kásipodaq qyzmetkerlerimen, sondaı-aq Yrǵyz jáne Oıyl aýdandarynyń turǵyndarymen kezdesti.

Jınalǵandar aldynda Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy tabıǵı apattyń aýqymy men zalaly zor ekenin atap ótti.

«Bıylǵy kóktemde qazaqstandyqtar sońǵy 80 jyldaǵy eń iri tabıǵı apat bolǵan sý tasqyny saldarynan kúrdeli synaqtarǵa tap boldy. Eldiń 10 oblysynda tótenshe jaǵdaı jarıalanǵanyn bilesizder. Qarǵyn sýdyń kesirinen qara halyq jan saýǵalap, kórshi aýyl, aýdan, tipti oblystardan baspana izdeýge májbúr boldy», - dedi Satybaldy Dáýletalın.

Bul rette ol sý tasqyny aımaǵynda tirshilik áreketin qalpyna keltirý úshin memleket qabyldap jatqan sharalardyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

 «Osy qıyn kezeńde el Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev sý tasqynynan zardap shekken birde-bir adam qaraýsyz qalmaıdy, materıaldyq shyǵyndar tolyǵymen óteledi dep sendirdi. Búgingi tańda Úkimet tarapynan tasqynǵa tosqyn bolar sharalar júzege asty. Sońǵy aqparatqa sensek, búginde 61 352 adam óz úılerine oralǵan. Evakýasıalyq pýnktterdegi 5 452 adamǵa qajetti kómek kórsetilip jatyr. 26 myńnan astam otbasyǵa 100 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde bir rettik tólem berý úshin Úkimet 10 mlrd teńgeden astam qarjy bóldi. Óńirlerde 873 jańa úıdiń qurylysy júrgizilýde. 891 otbasyǵa úılerin jóndeý jáne qalpyna keltirý shyǵyndaryn óteý úshin jalpy somasy 1,9 mlrd teńge kóleminde ótemaqy berildi. Qazirgi kezde sý tasqynynan zardap shekken aımaqtarda 11 137 turǵyn úı tekserilip, 7 863 nysandy baǵalaý jumystary aıaqtaldy. Turmysqa qajetti dúnıe-múlik satyp alýǵa 553 800 teńgege deıin qosymsha ótemaqy tólenip jatyr» , - dedi QRKF tóraǵasy.

Sonymen qatar, apatty jaǵdaı týraly alǵash estigen sátten birlik qaǵıdattary negizinde Kásipodaqtar federasıasy men oǵan qarasty uıymdar ortaq baqytsyzdyqtyń tóńireginde toptasyp, jerlesterine jan-jaqty kómek kórsetkenin atap ótti.

Jalpy alǵanda kásipodaqtar elimizdiń zardap shekken bes oblysyn qoldaý maqsatynda 225 mıllıon teńgege jýyq materıaldyq kómek, sondaı-aq 14 mıllıon teńgege jýyq gýmanıtarlyq kómek aýdardy.

Aqtóbe oblysynyń turǵyndaryna Federasıanyń múshelik uıymdary 108 mln. teńgeden astam somaǵa materıaldyq kómek jáne 3 mln. teńgege jýyq somaǵa gýmanıtarlyq kómek kórsetti.

Qarjylaı kómekpen qatar, Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federasıasynyń bastamasymen panasyz qalǵandar úshin elimizdegi shıpajaılardan 269 oryn bólindi. Tótenshe jaǵdaı bastalǵaly 179 adam kásipodaq shıpajaılaryna ornalastyryldy.

Qosymsha qoldaý retinde QRKF basshysy salalyq kásipodaqtardyń memlekettik, bank mekemeleriniń jáne "KYZMET" qoǵamdyq qyzmet kórsetý qyzmetkerlerine, Qurylys kesheni men TKSH qyzmetkerleri, oqý-aǵartý, ǵylym jáne joǵary bilim berý qyzmetkerleri, "YNTYMAQ" kásipkerlik qyzmetkerleri, sondaı-aq munaı-gaz salalyq kásipodaq qyzmetkerleri, mádenıet, sport, týrızm jáne aqparat qyzmetkerlerine 12 múshesine turmystyq tehnıkany satyp alýǵa sertıfıkattar tabys etti.

Satybaldy Dáýletalın apattan zardap shekkenderge qoldaý bildirip, sý tasqynymen kúresýge kómektesken, sondaı-aq halyqqa gýmanıtarlyq kómek kórsetken qutqarýshylarǵa, áskerı qyzmetshilerge, eriktiler men kásipkerlerge alǵysyn bildirdi.

Adamdardy qutqarýǵa jáne zardap shekkenderge kómek kórsetýge qatysqany úshin «Eńbek ozaty» Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federasıasynyń medalimen "20982" áskerı bóliminiń bólimshe komandıri Nurlan Kondybaev, "20982" áskerı bóliminiń súńgýir bólimshesiniń komandıri Edilhan Oljas, QR Ulttyq ulany "Batys" óńirlik qolbasshylyǵynyń "6655" áskerı bóliminiń 1-atqyshtar rotasynyń 3-vzvodynyń komandıri Dıar Maılybaev, QR Ulttyq ulany "Batys" óńirlik qolbasshylyǵynyń "6655" áskerı bóliminiń 1-atqyshtar rotasynyń komandıri Zańǵar Qydyraly, aerodrom tehnıkalyq vzvodynyń áýe shabýylyna qarsy qorǵanys bólimshesiniń komandıri Rýslan Úmbetbaev marpattaldy.

Sondaı-aq QRKF-nyń «Eńbek ozaty» medaldarymen eriktilerdi jáne zardap shekken azamattardy kómekke shaqyryp, azyq-túlikpen qamtamasyz etken jergilikti bıznes ókilderi: «Dýlat» meıramhanasynyń dırektory Ánýar Qusýbaev, «Qazaq» kafesiniń dırektory Borıs Baıjarqynov, «Taksım Azıa» meıramhanasynyń dırektory Valentına Mahmýtova marapattaldy.

Eń belsendi eriktiler arasynda "Ańsar" aqparattyq-taldaý ortalyǵynyń mamany Erkebulat Taǵanov pen Aqtóbe joǵary polıtehnıkalyq kolejiniń 2 kýrs stýdenti Muhamedıar Tóreǵalıevtiń úlesi atap ótildi.

Muhamedıar Tóreǵalıev - tótenshe jaǵdaı engizilgen kúnnen bastap evakýasıalyq, bóget salý jumystaryna, gýmanıtarlyq kómekti bólýge qatysqan jáne zardap shekkenderdiń qaýipsizdigi men jaılylyǵyn qamtamasyz etý úshin qajetti basqa da mindetterdi oryndaǵan eriktilerdiń eń kishisi.

«Sý tasqynynan zardap shekkenderge kómek qabyldaý pýnktterine respýblıkamyzdyń oblystarynan, Ózbekstan men Qyrǵyzstannan azyq-túlik pen kıim-keshek jetkizildi. Barlyǵyn suryptap, zardap shekkenderge jetkizdik. Bul jumysty áli de jalǵastyrýdamyn. Eńbekke joǵary baǵa bergen Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasyna alǵysym sheksiz», - dep alǵysyn bildirdi.

Satybaldy Dáýletalın marapattardy tabystaı otyryp, qıyn kezeńder taǵy da birlik pen yntymaqtastyqtyń shynaıy kúshin kórsetkenin atap ótti.

«Búginde óz ómirin qaterge tigip, batyldyǵymen erekshelenip, adamdardyń ómirin saqtap qalǵan, zardap shekkenderdi evakýasıalaǵan jáne qıynshylyqqa tap bolǵandarǵa alǵashqy kómek kórsetken qazaqstandyqtardyń úlesin atap ótý mańyzdy. Qutqarýshylar men eriktiler kórsetken yntymaqtastyq pen ózara kómek birlikte kez kelgen qıyndyqty qalaı jeńýge bolatynynyń jarqyn mysaly bolyp tabylady. Biz sizderdiń jaýapkershilik pen batyldyq qasıetterin tereń baǵalaımyz", - dedi Satybaldy Dáýletalın.

Jumys sapary Qobda aýylynda zardap shekkendermen kezdesýlermen jalǵasty.

"Qobda orman sharýashylyǵy" KMM-de ótken kezdesýde QR Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın jergilikti turǵyndarǵa qoldaý bildirip, Qobda jáne Oıyl aýdandary kásipodaǵynyń 10 múshesine turmystyq tehnıka satyp alýǵa sertıfıkattar tabys etti.

Aýyl sharýashylyǵy qyzmetkerleri salalyq kásipodaǵynyń Aqtóbe oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Turaqbaı Sultanǵalıev jáne orman sharýashylyǵy dırektory Orazbaı Omarov Kásipodaqtar federasıasynyń basshylyǵyna qyzmetkerlerdiń máselelerine jeke kóńil bólgeni jáne gýmanıtarlyq kómek jınaý, ýaqytsha baspana berý jáne materıaldyq qoldaý boıynsha tıimdi jumysy úshin alǵys bildirdi.

"Sý tasqyny kezindegi jumysta kásipodaqtyń turaqty qoldaýy men kómek kórsetý áreketterin úılestirý mańyzdy ról atqardy. Kásipodaqtar uıymshyldyq pen yntymaqtastyqtyń joǵary deńgeıin kórsetti, bul qıyn kezeńde baǵa jetpes dúnıe dep esepteımin", - dep atap ótti orman sharýashylyǵy kásipornynyń dırektory Orazbaı Omarov.

 

Kezdesýde orman sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń ózekti máseleleri de qaraldy. Kásipodaq músheleri QRKF basshylyǵyna sala qyzmetkerlerine eńbekaqy tóleý máselesin sheshýge járdemdesý týraly ótinishpen júgindi.

Atap aıtqandaı, ótken jyly sala qyzmetkerleriniń jalaqysy orta eseppen 200 myń teńgege deıin kóterildi, alaıda ınovasıalar maýsymdyq qyzmetkerler men tehnıkalyq personalǵa áser etken joq. Mysaly, órt sóndirý mashınalarynyń júrgizýshileri men radıo operatorlary áli de aıyna 80-100 myń teńge alady.

Eńbek ujymynyń suraǵyna jaýap bere otyryp, Satybaldy Dáýletalın orman sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń ondaǵan jyldar boıy jınaqtalǵan máselelerin Kásipodaqtar federasıasy "Semeı ormany" iri órti kezinde ótkir talqyǵa túskenin eske saldy. 

«Bıylǵy jyl Kásipodaqtar federasıasy Laıyqty eńbek jyly dep jarıalandy. Laıyqty eńbektiń negizi, eń aldymen, laıyqty jalaqy bolyp tabylady.  Kásipodaqtar federasıasy ETJ mólsherin 42 500 teńgeden 85 000 teńgege deıin arttyrýǵa qol jetkizdi. El Prezıdenti eń tómengi eńbekaqy mólsherin aıqyndaý ádistemesin ázirleý jónindegi burynnan kele jatqan kásipodaq bastamasyn qoldady. Sonymen qatar, biz eń tómengi jalaqynyń halyqaralyq standarttarǵa sáıkes kelýin jáne ortasha jalaqynyń 50 paıyzynan tómen bolmaýyn talap etemiz", – dep atap ótti QR Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy.

QRKF basshysy Kásipodaqtar federasıasy sala qyzmetkerleriniń áleýmettik-eńbek máselelerin sheshý boıynsha jumysty jalǵastyratynyn atap ótti.

 Kásipodaq múshelerimen kelesi kezdesý Qobda kópsalaly kolejinde ótti. Kezdesýde Kásipodaqtar federasıasy tóraǵasynyń qolynan Qobda jáne Oıyl aýdandarynyń 23 turǵyny - bilim, medısına jáne mádenıet salalarynyń qyzmetkerleri sertıfıkattar aldy. 

Aqtóbe oblystyq bilim jáne ǵylym qyzmetkerleriniń salalyq kásipodaǵy uıymynyń bas mamany Aıjaryq Serimbetov apattan zardap shekkenderdiń qatarynda Aqtóbe oblysynyń bilim berý salasynyń 500-ge jýyq qyzmetkeri bar ekenin aıtty. Onyń aıtýynsha, salalyq kásipodaq árbir qyzmetkerge 100 myń teńge kóleminde birjolǵy kómek kórsetti.

Aqtóbe oblystyq bilim jáne ǵylym qyzmetkerleriniń salalyq kásipodaǵy uıymynyń bas mamany Aıjaryq Serimbetov apattan zardap shekkenderdiń qatarynda Aqtóbe oblysynyń bilim berý salasynyń 500-ge jýyq qyzmetkeri bar ekenin aıtty. Onyń aıtýynsha, salalyq kásipodaq árbir qyzmetkerge 100 myń teńge kóleminde birjolǵy kómek kórsetti. 

Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy oqý-aǵartý, bilim jáne joǵary ǵylym qyzmetkerleriniń salalyq kásipodaǵynyń aıryqsha úlesin atap ótip, sý tasqynynan zardap shekkenderge eleýli kómek kórsetkeni úshin múshelik uıymǵa alǵysyn bildirdi. 

 Eńbek ujymdarymen kezdesýlerdiń qorytyndysy boıynsha Satybaldy Dáýletalın Qobda aýdanynyń ákimi İzgilik Tynymgereevpen birlesip, qalpyna keltirý jumystarynyń barysymen jáne tabıǵı apattan zardap shekken turǵyndar úshin jańa turǵyn úılerdiń qurylysymen tanysty. Qobda aýdanynyń ákimi habarlaǵandaı, aýdan ortalyǵyndaǵy sý basqan úılerdiń tehnıkalyq jaǵdaıyn tekserý jalǵasýda. Búginde aýdanda josparlanǵan 150 úıdiń 116-sy salynýda. Qurylys jumystary belsendi qarqynmen júrgizilýde. 

Aqtóbe oblysynda bolǵan kezde QR Kásipodaqtar federasıasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın Taldysaı aýylyndaǵy Abat-Baıtaq ortaǵasyrlyq kesenesine jáne "Álıa" oblystyq patrıottyq tárbıe ortalyǵyna baryp, qazaq halqynyń dańqty qyzy, Keńes Odaǵynyń Batyry Álıa Moldaǵulovaǵa qurmet kórsetti. QRKF basshysy qurmetti qonaqtar kitabyna estelik jazba qaldyryp, ortalyqqa teledıdar syılady.

 

 

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.