Foto: Ónerkásiptik qaýipsizdik komıtetiniń oblystyq departamenti
Eldiń 12 óńirin qamtyǵan bıylǵy tasqynnyń saldaryn joıý kúzge deıin jalǵasatyn túri bar. Adamdardyń jeke múlki men malynyń shyǵynyn esepteýdiń ózi uzaqqa sozylatyny qazirdiń ózinde aıqyn kórine bastady.
Buǵan deıin Májilis depýtaty Erlan Saırov tasqynnyń ekonomıkalyq shyǵyny 200 mlrd teńgeden asatyny týraly boljam aıtsa, «Shańyraq» ulttyq agro-qozǵalysy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Almasbek Sadyrbaev shyǵyn kólemi 150-200 mlrd teńge tóńireginde bolady dep otyr.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń sońǵy málimeti boıynsha, Aqtóbe, Qostanaı, Aqmola, Atyraý, Soltústik Qazaqstan oblystarynda 6 046 jer úı, 1 130 aýla áli sý astynda qalyp otyr.
634 MUNAI UŃǴYMASYNA TASQYNNAN QAÝİP TÓNDİ
Tasqyn eldiń energetıkalyq júıesin de synaqtan ótkizip jatyr dep aıtýǵa bolady. Onyń ústine kóktemgi egis naýqanymen qabattasyp kelgeni jáne bar. Tasqyn az jyldardyń ózinde kóktemgi dala jumystaryna janarmaı jetpeı, eldi ábigerge túsiretin júıemiz ázirge syr bere qoıǵan joq. Tasqynnyń negizgi oshaqtary munaıly óńirlerde bolyp jatqany, qazaq munaı ındýstrıasynyń altyn dińgegi sanalatyn Qulsary qalasyndaǵy kúrdeli ahýal qara altyn óndirisine de kedergi keltire bastady. Energetıka mınıstrliginiń málimetine súıensek, tasqyn saldarynan Aqtóbe jáne Atyraý oblystarynyń birqatar munaı óndirýshi kásiporyndarynda 634 uńǵymanyń jumysy toqtatylǵan. Al munaı óndirýdiń jalpy shyǵyny 16 myń tonnaǵa jetken.
«Búgingi tańda 141 uńǵymanyń jumysy qalpyna keltirildi. Taǵy 493 uńǵymada munaı óndirý toqtap tur. Onyń ishinde Aqtóbe oblysynda «SNPS– Aqtóbemunaıgaz» AQ-ǵa tıesili 440 uńǵyma, «QMK Munaı» AQ-ǵa tıesili 25 uńǵyma, «Fırma Ada Oıl» JSHS-ge tıesili 24 uńǵyma (barlyǵy 489 uńǵyma – red.) jáne Atyraý oblysynda Embimunaıgaz» AQ-ǵa tıesili 3 uńǵyma, «5A Oıl» JSHS-ge tıesili 1 uńǵyma bar», - deıdi Energetıka mınıstrliginiń resmı ókili Shyńǵys İlıasov.
ELDEGİ JANARMAI QORY NESHE KÚNGE JETEDİ?
Bul aqaýlar eldegi janarmaı baǵasyna qalaı áser etedi? Mınıstrlik mamandary AI-92 benzıin men dızeldiń baǵasyn tasqyn bolǵan óńirlerde de, jalpy respýblıka boıynsha da qazirgi deńgeıde ustaýǵa tolyq múmkindik bar ekenin aıtady.
Naqtyraq aıtsaq, Atyraý oblysynda 43 kúnge jetetin 48 myń tonna janarmaı, Batys Qazaqstan oblysynda 40 kúnge jetetin 16 myń tonna ónim, Soltústik Qazaqstan oblysynda 83 kúnge jetetin 51 myń tonna benzın men dızel, Shyǵys Qazaqstan obylsynda 26 kúnge jetetin 20 myń tonna janarmaı, Qostanaı oblysynda 41 kúnge jetetin 47 myń tonna dızel men benzın qory saqtaýly tur.
Al búkil Qazaqstan boıynsha 33 kúnge jetetin 480 myń tonna benzın, 56 kúnge jetetin 107 myń tonna avıaotyn, 39 kúnge jetetin 610 myń tonna dızel qory bar.
TASQYNNYŃ QAÝİPİ QANDAI?
«Qazgıdromet» sáýirdiń sońǵy onkúndiginde Jaıyq arqyly Reseıden keletin tasqyn tolqyny Batys Qazaqstan men Atyraýdy ábigerge salatynyn boljap aıtqan. Eldegi sanaýly munaı óńdeıtin zaýyttyń biri Atyraý oblysynda tur. Qazir bul nysandy tasqynnan qorǵaý jumystary júrip jatyr. Qazir munda táýlik saıyn 15,9 myń tonna munaı óńdeledi. Iaǵnı qalypty deńgeı saqtalyp otyr.
Tipti Atyraýdaǵy zaýytqa tasqyn qaýpi tóngenniń ózinde eldegi barlyq janarmaı túrliniń qory keminde 33 kúnge jetetinin joǵaryda aıttyq. Onyń ústine Mamyr aıynyń basynda Shymkenttegi munaı óńdeıtin zaýyt josparly jóndeýden keıin iske qosylmaq. Al bul kásiporynnyń óndiristik qýaty jylyna 6 mln tonna munaı óńdeýge qaýqarly.
Osynyń bárin qorytsaq, tasqynǵa qaramastan, qazaqstandyq júrgizýshi kýáligi bar jáne kóligin Qazaqstan aýmaǵynda tirketken azamattar úshin janarmaı baǵasy ózgerissiz bolady. Naqty aıtsaq, AI-92 men AI-3 benzıniniń bir lıtri 205 teńgeden, dızel lıtri 295 teńgeden bosatylady.
Energetıka mınıstrliginiń deregi boıynsha, Qazaqstandaǵy janarmaı baǵasy irgeles naryqtardyń ishindegi eń arzany bolyp tur.
Elder AI-92 benzıni (teńgemen) Dızel
(teńgemen)
Armenıa 555 612
Qyrǵyzstan 318 363
Reseı 244 316
Ózbekstan 405 450
Qazaqstan 205 295
Mınıstrlik mamandary bul jaǵdaı bizdegi salystyrmaly túrde arzan janarmaıdyń túrli jymysqy joldarmen irgeles elderge satylýyna túrtki bolady dep qaýiptenedi. 11 sáýirde Energetıka mınıstrligi «Ashyq NQA» portalyna benzınniń bólshek saýdadaǵy baǵasyn kóterip, dızel baǵasyn tómendetý týraly buıryq jobasyn jarıalady.
Osylaısha el aýmaǵynda AI-92 jáne Aı-93 benzınderiniń ár lıtri 245 teńgeden, dızeldiń bir lıtri 315 teńgeden satyla bastady. Al janarmaıdyń kóterme saýdadaǵy baǵasy ózgerissiz qaldy.
Budan shyǵatyn qorytyndy, benzınniń 20 paıyz qymbattap, dızeldiń 43 paıyz arzandaýy tasqynǵa baılanysty emes, josparly sharanyń áseri.
