Bul jerden utylmaı shyǵýym kerek! 3 jyl buryn ol kazıno tabaldyryǵynan alǵash attaǵanda óz-ózine sondaı sert bergen. Áýelde ol sertin oryndap ta júrdi. Onyń tym sergek oınaıtynyn, qoly júrmeı bastaǵanda birden es jıyp syrtqa shyǵar esikti izdeıtinin kórgen birdi-ekili kazınolar kelesi barǵanynda kirgizbeı qaıtarǵan. Bul onyń ishinde «Men kazınolarǵa qolaısyz klıentpin» degen maqtanysh týǵyzǵan. Osy maqtanysh keıin orǵa jyqty. Alǵashynda kazınoǵa 500-1000 dollarmen ǵana baratyn keıipkerimiz keıin qumar oıynǵa dep qana otbasy búdjetinen tys 80 myń dollar ustap júretin kúıge jetken.
Utysqa salatyn aqshanyń somasymen birge kazınoda ótkizetin ýaqyt ta ulǵaıa bergen edi. Qazir qarap otyrsa, táýliktiń 24 saǵatyn túgel qumar oıynnyń ústelinde ótkizgen kezderi bolǵan eken.
Salmaqty minezimen, oryndy sózimen, ornyqty júris-turysymen el-jurtqa syıly atanǵan jigit qanaǵattan aıyrylǵan kúnnen bastap qazaqı tárbıesin tonatyp, qumar oıynnyń qulyna aınalyp shyǵa keledi. Eń alǵash ret kazınoǵa 30 myń dollarmen baryp aınalasyndaǵylardy «tańǵaldyrǵany» esinde. «Uttyrǵan aqshamdy qaıtarmaı ketpeımin» deıtin qaǵıdaty basynda múltiksiz jumys isteıtin edi. 4 ret 30 myń dollardy túgel uttyryp, 4 ret qaıtaryp alǵanda muny taǵdyrdyń eskertýi dep emes, jolynyń bolǵyshtyǵy dep baǵalaǵany jáne bar.
Qatarynan tórt ret ese qaıtarǵanymen besinshi ret oıbaı utylǵan edi. Qumǵa quıǵan sýdaı sińip joq bolǵan 30 myń dollardy eselep qaıtaram degen esek dámemen 15 myń dollardy taǵy saldy. Ol kezde abyroıyna syzat túse qoımaǵan buǵan qaryz beretin tanystary barshylyq edi. Biraq sonyń 10 myń dollaryn ǵana qaıtara aldy. Qalǵan 5 myń dollardy qaıtarý kerek degen jeleýmen kazıno tabaldyryǵynan taǵy attaıdy, utylady. Osylaı bastalǵan áýestik ony 200 myń dollar qaryzǵa tap keltirgende esin biraq jıǵan edi. Qaryzdyń kúlip kirip, jylap shyǵatyn ádeti. Astynda kóz jaýyn alatyn kóliginen aıyrylǵany ber jaǵy ǵana eken. Burynǵydaı el aldyna shyǵý túgil telefon tutqasyn kóterýden qashatyn jaǵdaıǵa jetedi. Keıipkerimiz moınyndaǵy 200 myń dollardy kazınodan qaıtarý endi tipten múmkin emes ekenin dos-jarandy qoıyp úıdegi aǵa-baýyr men jarǵa jeksuryn atanǵan kezde ǵana túsingen bolatyn.
Bul oıdan shyǵarylǵan keıipker emes. Aty-jóni – Baǵlan Ábdiraıymov. Qazaq estradasynyń jaryq juldyzy, «Jigitter» kvartetiniń solısi dál osylaı qumar oıynnyń qulyna aınaldy degenge ózi aıtpasa sený de qıyn. Óz basyndaǵy osy bir oqıǵa ózgege sabaq bolsyn degen nıetpen keıin «Zero» degen fılm de túsirdi.
«Tek «áttegen-aı» deıtin ókinishter bar. Qaryzdan qutylý jolynda kóp adamǵa jeksuryn boldym. Meniń qatarlastarym ákesine kólik, anasyna jańa úı syılap jatqanda men ýaıym «syılaǵanymdy oılasam» otyra almaı ketemin. Kazınoǵa ekinshi ret barǵanymda maǵan eshkim: «Qoı», «Sen qaıtyp kelipsiń ǵoı» degen joq», - dep eske alady ózi.
20 mıllıon halyqtyń ishinen sýyrylyp shyǵyp, ataq pen abyroıǵa, baılyq pen tabysqa jetken tanymal adamnyń ózin osynsha músápir kúıge túsirgen lýdomanıa deıtin dert qarapaıym adamǵa qanshalyqty aýyr júk arqalaıtynyn osy mysaldan-aq kórýge bolady.
Resmı aqparat boıynsha, Qazaqstanda oıyn bıznesiniń 26 sýbektisi bar. Onyń altaýy kazıno, toǵyzy oıyn avtomattary ornatylǵan zal, 11-i býkmekerlik keńse. Biraq bul resmı tirkelgenderi ǵana ekenin umytpaý kerek.
2020 jyly býkmekerlik keńseler men totalızator keńseleriniń kasalary túgeldeı Qapshaǵaı jaǵalaýy men Býrabaıǵa kóshirilgen. Bul tártipke baǵynǵysy kelmegender de boldy. Óıtkeni utystan paıda taýyp otyrǵan kásipkerler Qapshaǵaı men Býrabaıdaǵy básekege shydaı almaıtynyn jaqsy biletin. Ol jaqta kileń qaltalylar júrgenimen, olardy aldaý jergilikti ańqaý halyqty aldaýdan áldeqaıda qıyn bolatynyn jaqsy biletin. 2021-2024 jyldar aralyǵynda memleket talabyn oryndamaǵan 36 oıyn mekemesi lısenzıasynan aıyryldy. Bul 28 býkmekerlik keńse, 6 totalızator jáne 2 oıyn avtomatynyń zaly jabyldy degen sóz.
«Et buzylsa, tús sebemiz, tuz buzylsa ne sebemiz» degendeı offlaın kazınonyń jabýǵa bolady. Al onlaın kazınoǵa aıyl jıǵyzý múmkin emes deýge de bolady. Úkimet zańsyz oıyn bıznesi men lýdomanıaǵa qarsy is-qımyldyń 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary arqyly ınternet-kazınolar men zańsyz býkmekerlik saıttardy joıýdy kózdep otyr. 2024 jyly 450 resýrsty, 2025 jyly 990 resýrsty, 2026 jyly 1782 resýrsty buǵattamaqshy. Biraq mundaı saıttar men ınternet-kazınolardy buǵattaý máseleni túbegeıli sheshedi desek, jalǵan sóılegen bolar edik. Qazaqstan aýmaǵynda buǵattalǵan saıtqa VPN arqyly kedergisiz kirýge bolatynyn kánigi lýdoman túgil oıyn balasy da jaqsy biledi.
Keıipkerimiz Baǵlan Ábdiraıymov You Tube arnalardyń birine bergen suhbatynda kazınolar keshe ǵana tonap qoıa bergen klıent erteńinde qaıta kelse, úıine qaıtarýdyń ornyna qýana qarsy alatynyn aıtyp shaǵymdanǵan edi. Degenmen memleket bul máseleni kazınolardy mindetteý arqyly emes, ár azamatqa ózin qumar oıynnan shekteý arqyly sheshýdi jón kórip otyr. Bir jaǵynan bul eń utymdy joly deýge de keledi. Ár kazınoǵa kún saıyn kiretin adamnyń árqaısysy keshe qansha aqsha uttyrǵanyn anyqtaý memlekettiń sharýasy bolady deý jáne onda sharýany shashaýsyz atqarý múmkin emes te.
Bıylǵy naýryzdan bastap Qazaqstannyń kez kelgen azamaty eGov mobile mobıldik qosymshasy arqyly ózin qumar oıyndarǵa jáne bás tigýge qatysýdan 6 aıdan 12 aıǵa deıingi merzimge erikti túrde shekteý týraly ótinish bere alady. Bul múmkindik Qazaqstan aýmaǵynda turaqty turatyn, eGov júıesine tirkele alǵan sheteldikterge de usynylyp otyr. Eki aıdyń ishinde ǵana osy múmkindikti 110 myńnan astam adam paıdalanǵan kórinedi.
Joǵaryda aıtqan zańsyz oıyn bıznesi men lýdomanıaǵa qarsy is-qımyldyń 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparynda qumar oıyndarǵa jáne bás tigýge turaqty qatysatyn adamdar sanyn 350 myńnan 201,6 myńǵa deıin azaıtý kózdelgen. Osyǵan qarap qazir elimizde qumar oıynnyń shyrmaýynda 350 myń adam júr dep aıtýǵa bolady.
Adamnyń peshenesine jazylǵan baqtyń qaı kúni, qaı sátte, qaı jerden tógilip túsetinin kim bilgen? Bireý ómir boıy tyrysady da, eshteńe shyqpaıdy. Bireý shaı iship otyryp, shynaıy jeńimpaz atanady.
Astanalyq Ermek Baımbetov — dál sondaılardyń biri. Jańa kólik emes, jańa úmitke ıe bolǵan azamat. Onyń baǵy — ǵalamtordyń ar jaǵynan kelgen. Al baqyt — qoıý, kúreń shaı ústinde kútip turǵan.
Bir kúni Ermek "Sátti juldyzdyń" jarnamasyn kóredi. Bireýler mundaıǵa selt etpeıdi. "Báribir jolym bolmaıdy" deıdi. Al Ermek... táýekel etti. Eki bılet satyp aldy. Bar bolǵany — eki bılet! Biri — jaı qaǵaz. Ekinshisi — 10 mıllıon teńgelik altyn qujat bolyp shyqty.
"Keshki shaı ústinde otyr edik. Qońyraý shalyndy. «Siz kólik utyp aldyńyz», deıdi. Á degende alaıaqtar shyǵar dep oıladym. Biraq bılet nómirin aıtty, telefon nómirin aıtty. Saıttan qarap edim — shynymen de men ekenmin..." – deıdi ózi.
Keıde sene salý qıyn. Ásirese qazaq senim men kúmánniń arasynda júredi. Al Ermektiń qýanyshy — keıinirek keldi. Bastapqyda – tosyn, keıin – tushshymdy. Ol kólikti emes, onyń ornyna beriletin 10 mıllıon teńgeni tańdady. Qaıda jumsamaq? Bir bóligi — ákesiniń emine, qalǵany — nesıege.
Kim ne dese de, bul — bir adamnyń ǵana emes, bir áýlettiń jeńisi.
Sátti juldyz – sátti kúnniń habarshysy ma?
«Sátti juldyz» ulttyq lotereıasy — sońǵy on jylda myńdaǵan adamnyń úmitine ushqyn bergen uıym. Elimizdiń túkpir-túkpirindegi 200-den astam saýda núktesinde armandar bıletpen satylyp jatyr desek, asyra aıtqandyq bolmas.
Jeńimpaz kóp. Eń úlken júlde — 150 mıllıon teńge. Qyzylordadan shyqqan qatysýshy utyp alǵan. Bul endi qarapaıym baılyq emes, bir óńirdiń jańalyǵy.
Al alda ne kútip tur? Taǵy da páter, taǵy da kólik!
Qazaq "kóp qorqytady, tereń batyrady" deıdi. Kóptiń ishinen dara shyǵý ońaı emes. Biraq kelesi múmkindikter de daıyn tur:
20 sáýir — páter oınatylady («TeleBingo» oıyny);
30 sáýir — avtokólik oınatylady («6/49» oıyny);
Djekpot qazirdiń ózinde 572 mıllıon teńge bolyp tur! Sandardyń ózi sóılep tur.
Mine, osynyń biri — «LotoNabor Kvartıra». 5 bıletten turatyn bul jınaq — páterge aparar bes qadam. Ár bılet — óz aldyna bir múmkindik.
Utys jeksenbi, 20 sáýirde, saǵat 10:00-de, «31 arnada» tikeleı efırde ótedi. Kózben kórip, kóńilmen utýdyń joly osy.
Jeńis jeke emes, qoǵamǵa ortaq
Jeńiske jetken ár teńgeniń 10 paıyzy — qazaq sportyna ketedi. Taǵy 10 paıyzy — «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq qoryna aýdarylady. Demek, bireýdiń baǵy — elge qaıyrly. Oıyn oınasań da, oımen oınar kezeń bul.
Ermektiń joly boldy. Keleside kim biledi — baǵyńyz sizge buıyryp qalýy da ǵajap emes. Qaırattan týǵan qaısarlyq pen úmittiń arasy keıde bar bolǵany eki bılet qana.
marıaldyń aqysy tólengen.
Búginde baǵy janǵan otandastyrymyz páter, kólik, túrli baǵaly aqshalaı syılyqtardy Satty Zhuldyz lotereıasymen únemi utyp alýda. Ótken aıda ǵana eki qatysýshy jeke úıi men qomaqty qarjyǵa ıe boldy, dep habarlaıdy ulys.kz.
Lotereıa oınaý – ýaqytty utymdy ótkizý ǵana emes, sonyń birge birden aıaq asty oljaǵa kenelýdiń joly. Óıtkeni bılet baǵasy anaý aıtqandaı qymbat ta emes. Bir shynyaıaq kofe, bir kınobılet quny nemese qazirgi balalar jaqsy kóretin fast-fýd kombosymen baǵasy shamalas. Biraq, fast-fýd sekildi densaýlyq aǵzany ýlamaısyz, sonymen birge lotereıa arqyly jeńiske jetý bási joǵary. Onyń ústine jeńisti sátti kútýdiń ózi bir ǵanıbet emes pe?
Osyndaı sezimdi basty keshkenderdiń biri Almaty qalasynyń turǵyny Gúlnár Jumaǵulova men Taldyqorǵan qalasynyń turǵyny Ǵanı Tájiǵulov. Olar lotereıa bıletin satyp alǵanymen, mundaı oljaǵa ıe bolamyz dep kútpegen edi.
31 jasar Gúlnár Jumaǵulova lotereıaǵa ata-anasymen birge lotereıaǵa qatysyp júrgenine on jyldan asqan. Jumaǵulovtar otbasy úshin bul jaı ýaqyt ótkizý ǵana emes, turaqty dástúrge aınalǵan. Alaıda Satty Zhuldyz uıymdastyrǵan TeleBingo lotereıasynan páter utyp alǵanyna Gúlnárdyń ózi bastapqyda senbegen.
«Ata-anama aıtqan joqpyn, sebebi ózim de senbedim. Maǵan habarlasyp, jeńiske jetkenimdi aıtqanda, menimen bireý qaljyńdasyp otyrǵan shyǵar dep oıladym. Osynyń bárin aıtqan kezde bári tańǵalatyn shyǵar ári qatty qýanady. Anamnyń qandaı kóńil-kúıde bolatynyn sózben jetkize de almaımyn», – deıdi Gúlnár.
Gúlnármen birge 34 jasar Ǵanı Tájiǵulov ta baqytty jandardyń bireýi atandy. Ol 2018 jyldan beri lotereıaǵa qatysyp keledi. Bul joly ol Satty Zhuldyz-dyń «5/36» lotereıasynyń birden segiz bıletin satyp alǵan. Sol segiz bılettiń bireýi Ǵanıǵa 32 mıllıon teńge syılady! Taldyqorǵan turǵynynyń aıtýynsha, bul aqsha oǵan úlken kómek bolmaq. Endi ol ıpotekasy men nesıelerin tolyqtaı jaýyp, qaryzsyz adam bolǵanyn tilge tıek etti. Osylaısha, fast-fýt ornyna alynǵa bılet Ǵanıdiń banktegi qaryzdaryna qutylýdyń jolyna aınaldy.
«Men negizi lotereıadan jıi bıletter satyp alamyn. Osy jolda Satty Zhuldyz-dyń 8 bıletin satyp aldym. Baǵym janyp, 32 mıllıon teńge utyp aldym. Qýanyshymda shek joq... Endi osy qarjyny ıpotekam men qaryzdarymdy tolyq jaýyp tastaýǵa jumsaımyn. Qaryzsyz adam bolamyn. Ózińiz bilesiz qaryzy joq adam eń baqytty jandardyń biri», - deıdi Ǵanı aǵynan jarylyp.
Kóptegen adamdar ómirde bir ǵajaıyptyń bolatynyna senedi. Ony ár adam ár túrli kútedi. Biraq lotereıadan mıllıondar utyp alsam degen qıal men arman ár adamda bolatyny shyndyq. Kóbi ol armanǵa jetýdiń múmkindikteri bar ekenin de bilip, únemi lotereıadan bılet alyp, óziniń juldyzdy sátin kútedi.
Aıta ketetin jaıt buǵan deıin de Satty Zhuldyz lotereıasyna qatysýshylar iri júlde men páter jáne jańa kóliktiń ıesi atanǵan. Sizdiń de kelesi jeńimpaz atanýyńyz bek múmkin.
23 naýryz kúni TeleBingo lotereıasynda úsh páter utysqa salynady.
Oǵan qatysý úshin TeleBingo lotereıasynyń «Páter» LotoJınaǵyn satyp alý qajet. Onda bes lotereıa bıleti bar jáne bar bolǵany 3500 teńge.
Bir qatysýshy úshin LotoJınaq sany shekteýsiz. Neǵurlym kóp bılet satyp alsańyz, jeńiske jetý múmkindigińiz soǵurlym joǵary bolady. Sonymen qatar, árbir qatysýshy 569 mıllıon teńge kólemindegi djekpotty utyp alý múmkindigine ıe bolady.
İri aqshalaı júlde nemese páter ıegeri atanýǵa asyǵyńyz!
Utys oıyny 23 naýryz kúni saǵat 10:00-de «31 arnanyń» tikeleı efırinde ótedi.
Bıletterdi iri saýda ortalyqtarynan nemese lotereıanyń resmı saıtynan satyp alýǵa bolady. Bálkim, dál osy joly sizdiń baǵyńyz janar!
* materıaldyń aqysy tólengen
Halyq arasynda «Baǵymyz jansa – baq qonady», «Sabyrtúbi – sary altyn» degen támsil bar. Bul sózder «SáttiJuldyz» ulttyq lotereıasynyń sońǵy jeńimpazdaryna dálaıtylǵandaı. Jýyrda birneshe qazaqstandyq óz armandarynaqıqatqa aınaldyrdy: biri – mıllıoner atandy, endi biri – jańa páterge ıe boldy, al keıbireýler endi kólik utysynaúmitker.
Naýryz aıyndaǵy taǵy bir erekshe sát — «TeleBingo» lotereıasyndaǵy úsh páterdiń utysy. Bul joly Oral, Atyraý jáne Almaty qalalarynan shyqqan qatysýshylarjańa baspanaǵa qol jetkizdi. Solardyń biri – almatylyqAıdos Kalmyrzaev.
2001 jyly týǵan Aıdos qazirgi tańda Almatydaǵy joǵaryoqý oryndarynyń birinde «Býhgalterlik esep jáne aýdıt» mamandyǵy boıynsha bilim alyp júr. Lotereıaǵaqatysqanyna nebári bir jyl bolǵanymen, dál osy jolyoǵan 15 mıllıon teńgege baǵalanǵan páter buıyrdy dep úsh uıyqtasa túsine kirmegen.
«Men lotereıa bıletterin aıyna bir ret alamyn. KóbineTeleBingo men LOTO 6/49 tańdaımyn. Bul joly da solaıboldy. Jeńis týraly bilgen kezde sene almadym, biraqartynsha qýanyshym sheksiz boldy. Endi bul jeńistioqýymdy jalǵastyrý men otbasyma qarjylaı qoldaý kórsetý úshin paıdalanatyn bolamyn», – deıdi Aıdos.
Onyń aıtýynsha, lotereıaǵa degen qyzyǵýshylyqty ákesinen úırengen. Aıdostyń ákesi jyldar boıy ártúrli tırajdarǵa turaqty túrde qatysyp keledi eken.
10 mıllıon teńge – eńbektiń, senimniń jáne sabyrdyń syıy 2025 jyldyń 25 naýryzynda Aqtóbede medısına qyzmetkeri bolyp jumys jasaıtyn Janar «MegaKazıno» jedel lotereıasynan 10 mln teńge utyp alyp, óz armanyna qoljetkizdi.
«Lotereıamen bala kúnimnen tanyspyn. Ákem bálishke dep bergen 50 tıyndy keıde «Sprınt» bıletterine jumsaıtynmyn. Sodan beri sáttilikke senip kelemin», – deıdi Janar.
Jeńiske jetken kezde otbasy alǵashynda senbeı, ań-tań bolǵan. Alaıda aqıqat anyqtalǵan soń qýanyshtan tóbeleri kókke jetken. Janar utqan qarajatyn kópten kútken armany bolǵan páter satyp alýǵa jumsasa, ári bir bóligin jaqyndaryna syıǵa bermek.
«Lotereıa bıletterin satyp alǵanda únemi sáttilik maǵan serik bolsa eken dep tileıtinmin. Bul rette men qolymda baryn ǵana jumsap, shekten shyqpaımyn. Bul meniń ádetim. Biraq men bir kúni áıteýir maǵan sáttilik bolatynynyna senip júrdim. Bul men úshin – úmit pen qýanyshtyń joly», –dep aǵynan jaryldy Janar.
Endi kezek sizde! LOTO 6/49 lotereıasynda temir tulpar utysy jarıalandy. Qatysý úshin arnaıy lotojınaq satyp alý jetkilikti.
«Baq shaba ma, bap shaba ma?» degendeı, bul joly sizdiń baǵyńyz janýy ábden múmkin.
Munda qatysyńyz — kóliktiń kilti sizdiń qolyńyzda bolýy ǵajap emes! Sáttilik – sengen janǵa serik.
Janar men Aıdos sıaqty jeńimpazdardyń tarıhy — «Sátti Juldyzdyń» ár bıletinde úmit jatqanyn dáleldeıdi.
«Senim men úmit – basty qarý. Jeńistiń dámi tátti. Eshqashan moıymańyzdar, sáttilik – daıyn turǵan syı emes, ony shyn sengen adam tabady», – deıdi Janar.
«Bar bolǵany bir bılet ómirińdi ózgertýi múmkin. Bastysy – senim men sabyr kerek», – deıdi Aıdos.
Ol «Sátti Juldyz» oıynǵa jaýapkershilikpen qaraýǵashaqyrady.
«Oıyn – oıynnan aspasyn, ómirdiń mánin joımasyn» degendi esten shyǵarmaǵan abzal. Baǵyńyzdy baıqańyz – jeńis sizge qarap tur. Qazaqstanda myńdaǵan adam óz múmkindigin synap, bir túnde ómirin ózgertip jatyr. Bir ǵana bılet — taǵdyrdy ózgertetin múmkindik.
«Talapty erge nur jaýar», «Tas túsken jerine aýyr» degendeı, árbir adam jeńiske laıyq! Sáttilikti qoldan jibermeńiz – sz.kz saıtynda tolyq aqparat pen qatysý sharttary bar.
