Bul jerden utylmaı shyǵýym kerek! 3 jyl buryn ol kazıno tabaldyryǵynan alǵash attaǵanda óz-ózine sondaı sert bergen. Áýelde ol sertin oryndap ta júrdi. Onyń tym sergek oınaıtynyn, qoly júrmeı bastaǵanda birden es jıyp syrtqa shyǵar esikti izdeıtinin kórgen birdi-ekili kazınolar kelesi barǵanynda kirgizbeı qaıtarǵan. Bul onyń ishinde «Men kazınolarǵa qolaısyz klıentpin» degen maqtanysh týǵyzǵan. Osy maqtanysh keıin orǵa jyqty. Alǵashynda kazınoǵa 500-1000 dollarmen ǵana baratyn keıipkerimiz keıin qumar oıynǵa dep qana otbasy búdjetinen tys 80 myń dollar ustap júretin kúıge jetken.
Utysqa salatyn aqshanyń somasymen birge kazınoda ótkizetin ýaqyt ta ulǵaıa bergen edi. Qazir qarap otyrsa, táýliktiń 24 saǵatyn túgel qumar oıynnyń ústelinde ótkizgen kezderi bolǵan eken.
Salmaqty minezimen, oryndy sózimen, ornyqty júris-turysymen el-jurtqa syıly atanǵan jigit qanaǵattan aıyrylǵan kúnnen bastap qazaqı tárbıesin tonatyp, qumar oıynnyń qulyna aınalyp shyǵa keledi. Eń alǵash ret kazınoǵa 30 myń dollarmen baryp aınalasyndaǵylardy «tańǵaldyrǵany» esinde. «Uttyrǵan aqshamdy qaıtarmaı ketpeımin» deıtin qaǵıdaty basynda múltiksiz jumys isteıtin edi. 4 ret 30 myń dollardy túgel uttyryp, 4 ret qaıtaryp alǵanda muny taǵdyrdyń eskertýi dep emes, jolynyń bolǵyshtyǵy dep baǵalaǵany jáne bar.
Qatarynan tórt ret ese qaıtarǵanymen besinshi ret oıbaı utylǵan edi. Qumǵa quıǵan sýdaı sińip joq bolǵan 30 myń dollardy eselep qaıtaram degen esek dámemen 15 myń dollardy taǵy saldy. Ol kezde abyroıyna syzat túse qoımaǵan buǵan qaryz beretin tanystary barshylyq edi. Biraq sonyń 10 myń dollaryn ǵana qaıtara aldy. Qalǵan 5 myń dollardy qaıtarý kerek degen jeleýmen kazıno tabaldyryǵynan taǵy attaıdy, utylady. Osylaı bastalǵan áýestik ony 200 myń dollar qaryzǵa tap keltirgende esin biraq jıǵan edi. Qaryzdyń kúlip kirip, jylap shyǵatyn ádeti. Astynda kóz jaýyn alatyn kóliginen aıyrylǵany ber jaǵy ǵana eken. Burynǵydaı el aldyna shyǵý túgil telefon tutqasyn kóterýden qashatyn jaǵdaıǵa jetedi. Keıipkerimiz moınyndaǵy 200 myń dollardy kazınodan qaıtarý endi tipten múmkin emes ekenin dos-jarandy qoıyp úıdegi aǵa-baýyr men jarǵa jeksuryn atanǵan kezde ǵana túsingen bolatyn.
Bul oıdan shyǵarylǵan keıipker emes. Aty-jóni – Baǵlan Ábdiraıymov. Qazaq estradasynyń jaryq juldyzy, «Jigitter» kvartetiniń solısi dál osylaı qumar oıynnyń qulyna aınaldy degenge ózi aıtpasa sený de qıyn. Óz basyndaǵy osy bir oqıǵa ózgege sabaq bolsyn degen nıetpen keıin «Zero» degen fılm de túsirdi.
«Tek «áttegen-aı» deıtin ókinishter bar. Qaryzdan qutylý jolynda kóp adamǵa jeksuryn boldym. Meniń qatarlastarym ákesine kólik, anasyna jańa úı syılap jatqanda men ýaıym «syılaǵanymdy oılasam» otyra almaı ketemin. Kazınoǵa ekinshi ret barǵanymda maǵan eshkim: «Qoı», «Sen qaıtyp kelipsiń ǵoı» degen joq», - dep eske alady ózi.
20 mıllıon halyqtyń ishinen sýyrylyp shyǵyp, ataq pen abyroıǵa, baılyq pen tabysqa jetken tanymal adamnyń ózin osynsha músápir kúıge túsirgen lýdomanıa deıtin dert qarapaıym adamǵa qanshalyqty aýyr júk arqalaıtynyn osy mysaldan-aq kórýge bolady.
Resmı aqparat boıynsha, Qazaqstanda oıyn bıznesiniń 26 sýbektisi bar. Onyń altaýy kazıno, toǵyzy oıyn avtomattary ornatylǵan zal, 11-i býkmekerlik keńse. Biraq bul resmı tirkelgenderi ǵana ekenin umytpaý kerek.
2020 jyly býkmekerlik keńseler men totalızator keńseleriniń kasalary túgeldeı Qapshaǵaı jaǵalaýy men Býrabaıǵa kóshirilgen. Bul tártipke baǵynǵysy kelmegender de boldy. Óıtkeni utystan paıda taýyp otyrǵan kásipkerler Qapshaǵaı men Býrabaıdaǵy básekege shydaı almaıtynyn jaqsy biletin. Ol jaqta kileń qaltalylar júrgenimen, olardy aldaý jergilikti ańqaý halyqty aldaýdan áldeqaıda qıyn bolatynyn jaqsy biletin. 2021-2024 jyldar aralyǵynda memleket talabyn oryndamaǵan 36 oıyn mekemesi lısenzıasynan aıyryldy. Bul 28 býkmekerlik keńse, 6 totalızator jáne 2 oıyn avtomatynyń zaly jabyldy degen sóz.
«Et buzylsa, tús sebemiz, tuz buzylsa ne sebemiz» degendeı offlaın kazınonyń jabýǵa bolady. Al onlaın kazınoǵa aıyl jıǵyzý múmkin emes deýge de bolady. Úkimet zańsyz oıyn bıznesi men lýdomanıaǵa qarsy is-qımyldyń 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary arqyly ınternet-kazınolar men zańsyz býkmekerlik saıttardy joıýdy kózdep otyr. 2024 jyly 450 resýrsty, 2025 jyly 990 resýrsty, 2026 jyly 1782 resýrsty buǵattamaqshy. Biraq mundaı saıttar men ınternet-kazınolardy buǵattaý máseleni túbegeıli sheshedi desek, jalǵan sóılegen bolar edik. Qazaqstan aýmaǵynda buǵattalǵan saıtqa VPN arqyly kedergisiz kirýge bolatynyn kánigi lýdoman túgil oıyn balasy da jaqsy biledi.
Keıipkerimiz Baǵlan Ábdiraıymov You Tube arnalardyń birine bergen suhbatynda kazınolar keshe ǵana tonap qoıa bergen klıent erteńinde qaıta kelse, úıine qaıtarýdyń ornyna qýana qarsy alatynyn aıtyp shaǵymdanǵan edi. Degenmen memleket bul máseleni kazınolardy mindetteý arqyly emes, ár azamatqa ózin qumar oıynnan shekteý arqyly sheshýdi jón kórip otyr. Bir jaǵynan bul eń utymdy joly deýge de keledi. Ár kazınoǵa kún saıyn kiretin adamnyń árqaısysy keshe qansha aqsha uttyrǵanyn anyqtaý memlekettiń sharýasy bolady deý jáne onda sharýany shashaýsyz atqarý múmkin emes te.
Bıylǵy naýryzdan bastap Qazaqstannyń kez kelgen azamaty eGov mobile mobıldik qosymshasy arqyly ózin qumar oıyndarǵa jáne bás tigýge qatysýdan 6 aıdan 12 aıǵa deıingi merzimge erikti túrde shekteý týraly ótinish bere alady. Bul múmkindik Qazaqstan aýmaǵynda turaqty turatyn, eGov júıesine tirkele alǵan sheteldikterge de usynylyp otyr. Eki aıdyń ishinde ǵana osy múmkindikti 110 myńnan astam adam paıdalanǵan kórinedi.
Joǵaryda aıtqan zańsyz oıyn bıznesi men lýdomanıaǵa qarsy is-qımyldyń 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparynda qumar oıyndarǵa jáne bás tigýge turaqty qatysatyn adamdar sanyn 350 myńnan 201,6 myńǵa deıin azaıtý kózdelgen. Osyǵan qarap qazir elimizde qumar oıynnyń shyrmaýynda 350 myń adam júr dep aıtýǵa bolady.
Qazaq jastary otbasy qundylyǵyna nemquraılylyq tanytýda
Qazirgi qazaq qoǵamyndaǵy órship turǵan ózekti máseleniń biri – ajyrasý. Olaı deýimizdiń sebebi Qazaqstanda árbir úshinshi neke ajyrasýmen aıaqtalady eken. QR Ulttyq statısıka búrosynyń derekterine júginsek, 2022 jyly elimizde 130 myńǵa jýyq jas shańyraq kóterse, 22500-den astam otbasylyq juptyń joldary ekige aırylǵan. Al 2023 jyly AHAT organdary Qazaqstan Respýblıkasynda 120,8 myń nekeni tirkegen. Bul aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 5,9% az. Nekeniń saqtalýyna keler bolsaq, olardyń sany 2022 jylmen salystyrǵanda 9,6% azaıyp, 40,2 myńdy quraǵan eken. Turǵylyqty jerine zer salar bolsaq, qalalyq jerlerde ajyrasýǵa ótinish kóp berilgen. Máselen, qalalyq jerlerde 29,4 myń ajyrasý (73,1%), aýyldyq jerlerde 10,8 myń ajyrasý (26,9%) tirkelgen. Alaıda, bul keltirilgen málimetterge de sene berýge bolmaıdy, óıtkeni olardyń arasynda jalǵan túrde, ótirik ajyrasatyndar da az emes.
Shańyraqtyń shaıqalýyna ne sebep?
Kóptegen jastar toı ótken soń bir jyldyń ishinde ajyrasýǵa aryz beredi eken. Saıasatkerler men depýtattar otbasy ınstıtýty qurdymǵa ketip barady dep dabyl qaǵýda, bul pikirdi áleýmettanýshylar da qoldap otyr.
Ajyrasý deńgeıiniń kúrt ósýi - bul tek otbasynyń ishindegi negatıvti faktor emes, sonymen qatar jurtshylyqtyń sana-seziminiń ózgerýi deıdi psıhologtar. Ajyrasýdyń sebepteri kóp, jalpy alǵanda bul turǵyda qazaqstandyq qoǵamda qandaı máselelerdiń bar ekendigin aıǵaqtaıdy. Sonymen...
Ata-analary men týǵan-týysqandardyń aralasýy
Keıbir ajyrasqan jastardyń aýzynan: «Bárine onyń sheshesi (jigittiń nemese boıjetkenniń) kináli» degendi jıi estımiz. Keıbir ata-ana óz balasynyń jar tańdaýdaǵy áreketine, eki jastyń baqytty januıa qurýyna kedergi jasap baǵady. Qudaǵılardyń arasyndaǵy ózara túsinispeýshiliktiń ózi keıde eki jastyń eki jaqqa ketýine sebep bolyp jatady. Osydan-aq eki jastyń baqytty bolýy tek ózderine ǵana emes, ata-analary men týys-týǵandaryna da baılanysty ekenin kóremiz. Qazaqtyń «qatyn alma, qaıyn al» degen sózine de boıdaqtar qulaq asqandary abzal.
Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq
Zorlyq-zombylyq - aırandaı uıyǵan otbasynyń oıran bolýynyń basty sebebi. Alaıda, áleýmettik saýalnama kórsetkenindeı, ajyrasý tek kúıeýi tarapynan soqqy jep, qorlyq kórýine ǵana baılanysty emes kórinedi. Bul oraıda áńgime otbasy búdjetin erkegi rettep, áıeline psıhologıalyq túrde qysym kórsetip, qarjydan qaǵyp, kiriptar etip ustaýynda da bolyp otyr.
Áıeliń menshigiń emes
Úılengenshe tosyn minez kórsetpeı, bıazy bolyp júrgen er azamat otbasyn qurǵan soń erkinsip, óz degenin jasaı bastaıdy. Mundaı jigitter áıelin óz menshigim dep sanap, oıyna kelgenin isteıdi. Tómenshiktetedi, daýys kóterip jekıdi, judyryq jumsaıdy. Árıne, keshe ǵana jaryna súıikti bolyp júrgen áıeldiń bul qorlyqqa shydamasy anyq.
Kózqarastyń qarama-qaıshylyǵy
Otbasylyq ómirdiń alǵashqy aılarynan soń erli-zaıyptylar ómirge degen kózqarastarynyń, qyzyǵýshylyqtarynyń árqıly ekenin baǵamdaı bastaıdy. Olar bala tárbıesi, úı ishi sharýasy máselelerinde ortaq mámilege kele almaýlary múmkin. Osynyń nátıjesinde kıkiljińder týyndaıdy. Muny tek jas otbasylardyń problemalaryna jatqyzýǵa bolmaıdy, 15-20 jyl otasqan erli-zaıyptylarda da osyndaı máseleler týyndap jatady. Óıtkeni jas kelgen saıyn qundylyqtar men basymdyqtar da ózgeredi. Sondyqtan birneshe jyl otasqan juptardyń arasynda da kelispeýshilikterdiń oryn alyp jatatyndyǵy belgili jaıt.
Shynaıy ómirmen betpe-bet kelý
«Úılený ońaı – úı bolý qıyn». Kóptegen jastar úılenip, otaý qurǵan soń ómir ádemi ertegige aınalady dep oılaıdy. Al shyn máninde nekege otyrýdyń eki jaqqa da jaýapkershilik pen belgili bir mindetter júkteıtindigi aqıqat. Buǵan aqsha, qarjy jáne turmystyq máseleler qosylǵan soń júıkeniń syr beretindigi beseneden belgili. Ertegidegideı ómir naqtyly qatal baǵytqa bet burǵan soń juptar az ýaqytta ajyrasyp tynady.
Statısıkaǵa júginsek, ajyrasýǵa erlerge qaraǵanda áıelder jıi aryz beredi eken. Munyń sebebi – otbasynyń uıytqysy sanalǵan áıelderdiń shydamynyń shegine jetýinen. Kóp jaǵdaıda otbasyn turmys, qarjy jaǵynan názik jandylar alǵa súıreıtinin bilemiz. Usaq-túıek bylaı tursyn, kúrdeli máselelerdi sheship, bala tárbıesimen aınalysady. Onyń ústine jańa zamannyń áıelderi qarjy jaǵynan táýeldi emes, sondyqtan otbasyndaǵy ozbyrlyq pen álimjettikke moıynusyna qoımaıdy. Ókinishke qaraı búgingi tańda qazaqstandyq qoǵamnan ajyrasý úrdisin múldem syzyp tastaý múmkin emes. Alaıda, jas otbasylar mektebin, daǵdarys ortalyqtaryn quryp, qoǵamdaǵy bul keleńsiz jaıdyń aldyn alýǵa ábden bolady. Sondaı-aq, psıholog mamandar tarapynan jasóspirimder arasynda otbasy, neke turǵysynda áńgimeler, kezdesýler ótkizilip tursa, otbasylyq ómir týraly oń pikirler qalyptasar edi.
Ene men kelin qarym-qatynasy
Ajyrasýdyń basty sebepteriniń biri – qara shańyraqta birge turyp jatqan ene men kelin máselesi. Elimizdiń qaı óńirinde bolsyn (ásirese, ońtústik, batys aımaqtarda) kelin men eneniń birge turýynyń qıyndyqtary kóp. Negizi ár aımaqtaǵy ajyrasýdyń sebepteri árqıly. Ońtústik pen batys óńirlerde er azamattar áke-sheshesimen, baýyrlarymen birge turǵylary keledi, al boıjetkender muny kóp jaǵdaıda qalamaıdy. Demek, kelinderdiń óz ustanymdary bar degen sóz. Nátıjesinde jastardyń ómirine týysqandary aralasyp, «paıdaly» keńester bere bastaıdy. Osynyń saldarynan shańyraq shaıqalady. Keı kezderi sheshesiniń ulyn kelininen qyzǵanatyn sátteri de baıqalady. Nemese kerisinshe, sheshesi sát saıyn qyzyna telefon shalyp, jaǵdaıyn surap, jastardyń mazasyn ala beredi. Osy áreketimen-aq ol ózin kúıeý balasyna qalaı qarsy qoıyp alǵandyǵyn bilmeı qalady.
Qazaq otbasynda ajyrasý degen bolyp pa edi?
Osyǵan deıin dástúrli qazaq otbasynda ajyrasý degen sırek bolýshy edi. Jastar aýyl aqsaqaldary men úlkenderiniń sózin jerge tastamaǵan. Olar buzyǵyn tyıyp, aqylyn aıtyp, otbasyndaǵy jónsiz urys-keristi boldyrmaı, pátýamen bárin rettep otyrǵan. Otbasy jáne neke máselesin zerttep júrgen otandyq etnograf Amanjol Qalysh ajyrasý ótken ǵasyrdyń 40-50 jyldary keń etek jaıa bastady degen paıym aıtady. Eger 1950 jyldary árbir júzinshi otbasy ajyrassa, 1980 jyldary árbir tórtinshi, 1990 jyldary árbir úshinshi otbasynda erli-zaıyptylardyń joldary eki aıyrylatyn bolǵan. 2000 jyldary tirkelgen 90 873 nekeniń 27 391-i buzylǵan. Al araǵa 11 jyl salyp qarasaq, 2011 jyly jyly úılengen 160 517 juptyń 44 928-i ajyrasqan. Bul, ásirese Qaraǵandy, Pavlodar men soltústikte, shyǵys jáne ortalyq aımaqtarda qatty beleń alǵan. Ol jaqtyń turǵyndary úshin ajyrasý qalypty jaǵdaı bolyp ketken tárizdi. Qalaı desek te, qazaq qoǵamy úshin bul «aıyqpas keselge» aınalǵandaı. Bul sózimizge myna bir málimetter dálel bola alady.
2024 jylǵy 4-naýryzda jańartylǵan Petrelli Previtera-nyń málimetine súıensek, elimiz ajyrasý kórsetkishi boıynsha reıtıńte 105 eldiń ishinde Maldıv araldarynan keıingi ekinshi oryndy ıelengen. Ajyrasý kórsetkishi 2024 jyldyń basynda 1000 adamǵa shaqqanda 4,6-ny quraǵan. Bul jaǵynan halyq sany kóp Reseı men Qytaıdy artqa tastadyq. Úshinshi orynda Reseı (1000 adamǵa 3,9), tórtinshi orynda Belarýs (1000 adamǵa 3,5) jáne besinshi orynda Qytaı (1000 adamǵa 3,2) tur.
Qazaq qoǵamynda buryn ajyrasýǵa barý – úlken kúná, qylmys, ersi qylyq retinde qabyldanatyn. Genderlik quqyq zańnamasy qabyldanyp, áıelder quqyǵy qoǵamda aıqyn kórinis taba bastaǵannan keıin ajyrasý faktisi de kóptep tirkele bastady. Onyń basty sebebi - áıelderdiń óz-ózderin qamtamasyz ete alatyndaı dárejege jetýi, nátıjesi joǵarydaǵydaı.
Ajyrasýdan arlanbaıtyn jastardyń kóbeıýi alańdatarlyq jaǵdaı.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev el egemendigi týraly deklarasıa qabyldanǵan kúndi qasıetti Táýelsizdigimizdiń bastaýyna balaı kele, «Memlekettik egemendik týraly Deklarasıanyń qabyldanýy elge álemdik qaýymdastyqta táýelsiz oıynshy retinde óz ornyn jarıalaýǵa múmkindik berdi», - dep ataýly kúnniń tarıhı mánin ashty. «Biz elimizde jan-jaqty reformalardy júzege asyryp jatyrmyz. Bul – eń aldymen, halqymyzdyń tutastyǵy men birliginiń arqasy. Sebebi, biz tańdaǵan jol – órkendeý men damý joly», – dedi Memleket basshysy.
El egemendigi týraly Deklarasıa 34 jyl buryn, 1990 jyly 25 qazanda qabyldandy. Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi depýtattary tarıhı qujatty biraýyzdan maquldady. Qazaqstan alǵash ret memlekettiliginiń negizgi qaǵıdalaryn – aýmaqtyq tutastyq, azamattyq, memlekettik bıliktiń tolyqtyǵy, halyqaralyq qatynastardaǵy derbestik, memlekettik rámizder – eltańba, tý, ánuranyn bekitti.
Májilis depýtaty, fraksıa jetekshisi, Agrarlyq máseleler jónindegi komıtet tóraǵasy, "Aýyl" partıasynyń Tóraǵasy Serik Egizbaev "Memlekettik egemendik týraly Deklarasıa - jańa dáýirdiń bastaýy boldy", - dep sanaıdy.
"Shyn máninde, bul kúnge jetý jolynda talaı kórnekti tulǵalarymyz kúsh-jigerin, bilimin, qajyr-qaıratyn sarp etip, janqıarlyq erlik pen órliktiń úlgisin kórsetti. Olardyń patrıotızmi men otanǵa adaldyǵyn keler urpaqqa ónege etip, táýelsizdikke taǵzymdy taǵlymǵa aınaldyrý búgingi býynnyń qasıetti paryzy", - deıdi Serik Egizbaev.
Rasynda, Qazaqstan Egemendigi týraly Deklarasıa - elimizdiń erkin jáne táýelsiz damý jolynyń bastamasy, tyń tarıhymyzdyń tirek núktesi. Tarıhı sáttiń kýágeri - Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Hİİ shaqyrylymdaǵy depýtaty Jıgýlı Daırabaev búginde «Aýyl» HDPP Tóraǵasynyń orynbasary, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, "Aýyl" fraksıasynyń múshesi. Ol kezde 36-jastaǵy Jıgýlı Moldaqalyquly eń jas depýtat bolatyn.
«Qazaq eliniń ǵasyrlar boıy ańsaǵan azattyǵyna 1990 jyldyń 25 qazanynda qoly jetti deýge tolyq negiz bar. Óıtkeni bul deklarasıa táýelsizdikke baratyn joldy ashyp berdi. Men osy tarıhı oqıǵanyń kýágeri bolyp, atalǵan qujattyń qabyldanýyna úlesimdi qosqanym úshin ózimdi baqytty sanaımyn», - deıdi Jıgýlı Daırabaev.
Respýblıka kúni 1995 jyldyń qazan aıynda Ulttyq mereke bolyp jarıalandy. 2001 jyly «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» Zańymen Respýblıka kúni memlekettik merekege aýystyryldy. Al 2009 jyldan atalǵan kúndi merekeleý múldem toqtatylǵan bolatyn.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2022 jylǵy Ulttyq quryltaıdyń birinshi otyrysynda Respýblıka kúnin merekeleýdi jańǵyrtýdy jáne oǵan Ulttyq mereke mártebesin qaıtarýdy usyndy. İzin sýytpaı, 2022 jyldyń qyrkúıeginde Memleket basshysy tıisti Zańǵa qol qoıdy jáne Respýblıka kúni qaıtadan memlekettik merekege aınaldy.
Respýblıka kúni men táýelsizdik – egiz uǵym. Qazaqstanymyzdyń baılyǵy jer astyndaǵy kenimen ǵana emes, birlik pen yntymaqta ómir súretin elimen baǵalansa kerek. Bular barda eńserilmeıtin qıyndyq, alynbaıtyn qamal joq.
Táýelsizdigimizdiń tuǵyry, arnaly bastaýy, asqaq sımvoly – Respýblıka kúni qutty bolsyn!
Aıda Jabaǵıeva, «Aýyl» partıasynyń resmı ókili
Talǵar qalasynyń ákimi Bahyt Kúrishbekov, Talǵar qalasy ákiminiń orynbasary Matan Saǵyndyq óz mindetterin tıisti deńgeıde atqarmaǵany úshin laýazymdarynan bosatyldy. Bul týraly Talǵar ákimdiginiń habarlamasynda aıtylǵan, dep habarlaıdy Ulys.
«Basqa laýazymdaǵy qyzmetkerlerdiń jaýapkershilik deńgeıi pysyqtalýda», - delingen vedomstvo habarlamasynda.
Eske salsaq, 4 qazan kúni Talǵar qalasynda bolǵan qaıǵyly jaǵdaı qoǵamda úlken rezonans týdyrdy. 16 jastaǵy Sherzattyń ólimine qatysty is İshki ister mınıstriniń jeke baqylaýynda. Keıin marqumnyń otbasy turatyn úı órtenip ketti.
«Kaspıı» fýtbol klýbyna qatysty aqsha bopsalaǵandar destrýktıvti din ókilderi - agenttik
Semeıde qalalyq shyrshany bezendirý kezinde muǵalim bıikten qulap, jansaqtaý bóliminde jatyr
