QR eńbek sińirgen qaıratkeri, talantty jyrshy Elmura Jańabergenmen suhbat
- Elmura Manasqyzy, óner súıer qaýym sizdiń qazaq sahnasyn 35 jyldaı dástúrli ánińizben qatar jyrshylyq ónerińizben de terbep kele jatqanyńyzdy biledi. Áńgime basynda aıta ketińizshi, adamı qundylyqtar ózgeriske ushyrap jatqan qazirgi jahandaný dáýirinde jyrshylyq ónerge degen halyqtyń yqylasy qalaı?
- Kezinde ata-babalarymyz qandaı aýyr zaman, qandaı qıyn saıası tóńkerister bolyp jatqannyń ózinde jyraýlyq ónerdiń mártebesin bıik qoıǵan. Qazirgi tańda ózin qazaqpyn deıtin árbir azamat bul ónerdi joǵary baǵalap, erekshe yqylas-nıetterin bildirip jatady. Desek te, qazirgi jahandaný dáýirinde óskeleń urpaqtyń talǵamy ózgerip jatqanyn bárimiz de kórip-bilip júrmiz. Osy urpaqqa ulttyq qundylyǵymyz sanalatyn dástúrli jyrshylyq óneriniń mártebesiniń qashanda bıik ekenin sanalaryna sińirý úshin biraz nasıhattyń keregi ras. Men telearnalardan jyrshy, termeshilerge arnalǵan arnaıy baǵdarlamalar ashylsa eken deımin. Kóptegen konsertter uıymdastyrylyp, baıqaýlar da jıi ótkizilip turǵanyn qalar edim. Búginde ótkizilip júrgen jyrshy-termeshilerge arnalǵan baıqaýlardyń júldeleri mardymsyz. Shýmaq-shýmaq jyrlar jattap jyrlaıtyn olarǵa kólik, úı tikse de kóp bolmas edi. Jyraýlardyń kıesin tiriltý – bizdiń negizgi maqsatymyz bolýy kerek.
- Osy maqsatta naqty qandaı jumystar atqaryp jatyrsyzdar?
- Shamamyzdyń kelgeninshe jasap jatqan isterimiz kóp ǵoı. Sonyń birine toqtala keteıin. Elordadaǵy Ulttyq óner ýnıversıtetinde dástúrli án kafedrasynyń ishinde jyraýlyq dástúr mamandyǵy bar. Men uzaq jyldan beri osynda ustazdyq etip kelemin. Negizi jyraýlyq óner óz aldyna jeke kafedra bolatyndaı múmkindigi bar. Rektorymyz bıyl osyny qoldap, mınıstrlikke usynys jasady. Aldaǵy ýaqytta ol oń sheshimin taýyp, dástúrli jyr mamandyǵy óz aldyna úlken bir kafedra bolyp qalar degen úmitimiz bar. Negizi elimizde jyraýlyq akademıa ashylsa da artyq bolmas edi.
- 2015 jyly Astana qalasyndaǵy "Qazaqstan" konsert zalynda «Aralym aıdyn shalqarym» atty án-jyr keshińiz óte joǵary deńgeıde ótken edi. Ótken jyly da shyǵarmashylyǵyńyzdyń 35 jyldyǵyna oraıy biraz mádenı is sharalar ótkizildi. Osy týraly aıta ketseńiz?
- Bıyl meniń sahnada júrgenime 36 jyl tolyp otyr. Ony men 17 jasymnan bastap eseptedim. Byltyry shyǵarmashylyǵymnyń 35 jyldyǵyna oraı Óner ýnıversıteti «Ustaz taǵylymy» atty jyr keshimdi uıymdastyryp berdi. Oǵan respýblıkamyzdyń ár óńirinen QR Eńbek sińirgen qaıratkerleri S.Janpeıisova, A.Qosanova, A.Isataeva, A.Elshibaeva, K.Tólenbaeva, G.Sarına, A.Balajanovalar men QR Mádenıet qaıratkerleri R.Súleımenova, J.Dańylbaevalar syndy óner ıeleri shaqyrylyp, ánnen shashý shashty. Sonymen qatar, D.Jolymbetov, A.Táńirbergenov, M.Sársenbaeva, A.Noǵaıbaeva, M.Súgirbaev syndy jyrshy shákirtterim óz ónerlerin kórsetti. Elimizge belgili kúıshi B. Dúısenǵazıev maǵan arnaǵan "Elmura" kúıin tartý etti. Aqıyq aqyndar S.Turǵynbekov, Sh.Sarıev, Sh.Dildebaev, Q.Sarın, S.Dosjanovalardyń shyǵarmashylyǵyma arnalǵan óleńderi oqyldy. Bul konserttiń bir ereksheligi tórt saǵatqa sozylǵany. Sonyń ishinde Máýlimnıaz, Edige, Oraq Mamaı, Sartaı dastandarynan úzindiler oryndaldy. Men lyq toly zaldaǵy kórermenderdiń tórt saǵat boıy qozǵalmastan otyryp, jyr tyńdaǵandaryna rıza boldym. El-jurtymnyń meniń ánimdi saǵynyp qalǵanyn baıqadym. Osy «Ustaz taǵylymy» atty jyr keshimdi keıin Qyzylorda, Aqtaý qalalarynda ótkizdim.
Sonymen qatar osy keshte "Aral, Qazaly óńiriniń jyraýlyq dástúri" taqyrybynda jazylǵan ǵylymı monografıam jaryq kórip, tusaýkeserin jasadyq. Oǵan jan-jaqtan kelgen akademıkter men ǵalymdar qatysty. Akademıkter B.Omarov, O.Jolmurzaevtar men A.Shárip, Á.Bárik, J.Málibekov, A. Almatov, S.Elemenova, R.Nurtaza syndy ónertanýshy ǵalymdar boldy. Osylaı 2023 jyldyń 25-mamyrynda ótken keshimiz óte joǵary deńgeıde uıymdastyryldy.
- Qatelespesem, «Dúrlerdiń dúbirinen jetken daýys» atty shyǵarmashylyq konsertińiz de byltyry ótken edi ...
- Durys aıtasyz, ótken jyl meniń shyǵarmashylyǵym úshin óte tabysty jyl boldy. Ol konsertim 2023 jyldyń jeltoqsanynda "Kóshpendileri úni" halyqaralyq festıvaliniń aıasynda ótti. Halyqaralyq deńgeıde ótken "Dúrlerdiń dúbirinen jetken daýys" atty jeke shyǵarmashylyq keshim Mádenıet mınıstrliginiń qoldaýymen «Qazaqstan» ortalyq konsert zalynda boldy. Konsertke ulttyq óner ortalyǵynyń ártisteri, «Astana sazy» qazaq memlekettik fólklorlyq ansambli jáne QR MKQ Prezıdent orkestri, «HASSAK» etno-folklorlyq toby jáne shet eldik qonaqtar A.Sultanbekov (Túrkıa Respýblıkasy), Ferıal Bashel (Túrkıa Respýblıkasy), Alper Kyracha (Túrkıa Respýblıkasy), Roza Amanova (Qyrǵyz Respýblıkasy), Gúlnár Allambergenova (Qaraqalpaqstan Respýblıkasy) jáne fólklortanýshy ǵalym, epık jyrshy Berik Júsipov, ánshi Asqar Muqıat, Saltanat Ersultan syndy óner maıtalmandary qatysty. Maǵan arnalǵan "Elmura" kúıin orkestr, al dúnıeden ótken ata-anama arnaǵan ózimniń kúıimdi "Astan sazy" oryndady. Men kópten beri oryndalmaı kelgen shyǵarmalarymdy aıtyp, halqyma tartý ettim. Aqyn, shaıyr, ustaz Nurtýǵan Kenjeǵululynyń "Qanekeı sóıle, qyzyl til" shyǵarmasyn shet elden kelgen dostarymmen birge birigip oryndap, halyqty dúr silkindirip, kórermenderdi oryndarynan turǵyzdyq. Áserli mundaı konsertti elimizdiń ár qalasynda ótkizýge bolatyndaı edi, átteń oǵan qoldaý bolmady. Osy konsertti ótkizýge qoldaý kórsetken sol kezdegi Mádenıet mınıstri A.Raıymqulovaǵa jáne Roza Baǵlanova atyndaǵy "Qazaq konsert" ujymy men jetekshisi Taıyr Qarataıulyna myń da bir alǵysymdy bildiremin. Sózdiń reti kelip turǵanda aıta ketkenim durys bolar, men Ózbekstanda ótken Halyqaralyq «Bahshy» jyraýlar saıysynda ekinshi oryn aldym. Jaqynda Aral aýdanynyń Qurmetti azamaty atandym.
- Qazirgi tańda dástúrli jyrshylyq ónerdiń nasıhattalýy qalaı?
- Búginde jyrshylyq ónerdiń nasıhattalýy keremet nemese nashar dep aıta almaımyn. Biraq, olarǵa memlekettik turǵyda únemi qoldaý jasalynyp, nasıhattalyp turýy kerek. Dástúrli jyrshylyq ónerdi dáriptep, nasıhattap júrgen óner ıeleri óte azbyz. Osy ónerimiz erteńgi kúni tek qana murajaılarda turyp qalmasa eken deımin. Alda úlken tehnologıalyq damyǵan qoǵam kele jatyr. Osyndaı qoǵamdaǵy adamdardyń rýhanı oı-órisi, boıyndaǵy kúsh-qýatynyń bári robot tektes bolyp qalmasa eken. Adamzattyń óziniń damý jolynda rýhanı kúsh-qýaty óz boıynda bolyp, elin-jerin, otanyn súıetin úlken tulǵalar qalyptasyp, qazaqylyǵymyzdan aıyrylyp qalmasaq eken degen zarym bar.
Kezinde Tuńǵysh prezıdent bizdi ulttyq qundylyqty dáripteý maqsatynda Almatydan arnaıy shaqyrtýmen aldyrǵan edi. Táýelsiz elimizdiń qalyptasý jolyndaǵy qanshama mádenı is-sharalarda óner kórsettik. Ókinishtisi, sońǵy kezderi jyrshylyq-termeshilik ónerge degen nemquraılylyqty baıqaıtyndaımyn. Jaqynda ǵana "Kóshpendiler oıyny" halyqaralyq festıvaliniń birde-bir mádenı is-sharasyna biz shaqyrylmadyq. Basqa da memlekettik deńgeıde ótip jatqan mádenı sharalarǵa shaqyrtýlardy az alyp jatamyz. Ulttyǵymyzdy ulyqtaıtyn jyrshylyq ónerdiń mártebesi qashanda bıik bolyp kelgen. Ol qazaqtyń qanymen, janymen bite qaınasyp kele jatqan óner. Ol ómirimizden óshe bastasa qazaqılyǵymyzdan aıyrylyp, ulttyǵymyzdy joǵalta bastarymyz haq.
- Bir áńgimeńizde «qazirgi koých, trener, psıhologtardyń aıtyp júrgenderin kezinde jyrshylar aıtyp tastaǵan» dep edińiz...
- Bizdiń ulttyq qundylyǵymyzdyń bári - jyr-dastandarymyzda, terme-tolǵaýlarymyzda nasıhat, ósıet, qanshama aqylnama bolyp tunyp tur. Olardy jyraýlardyń shyǵarmalaryna úńilseńiz, keńinen taýyp alasyz. Jyraýlardyń shyǵarmasy – tunyp turǵan qazaq fılosofıasy. Onda adamdy tárbıeleýdiń nebir aqyl-keńesteri bar. Qazirgi psıholog, koých degenderdiń aıtyp júrgenderiniń bári, ıaǵnı adam tárbıeleýge qatysty aqyl-keńester onda tunyp tur. Jyrshylar qara halyq pen hannyń arasyndaǵy altyn kópir boldy. Qazir árkim aqylshy bolyp ketti. Árkim oıyna kelgendi aıtatyn dana bolýda. Bolmasyn emes, bári bolsyn. Alaıda qazirgi aıtylyp jatqan áńgimelerdiń bári shet eldiń jáne orys psıhologtarynyń jazǵandary men aıtqandary. Bizge olardyń keregi de joq. Kóre bilgen, túsine bilgenderge ózimizdiń jyraýlarymyzdyń sózderiniń ózi jetkilikti. Mysaly Nurtýǵan aqyn aıtady:
Dúnıe meken boldyń sen kimderge,
Ómir shat eńbek etseń bilgenderge,
Kelgen soń dúnıege aýa jutyp,
Bolady árkim qumar ár ónerge.
Ómirde bilim ıesi adamda bar,
Dúnıege rıza bolyp kelgenińe.
Arasy jaqsylyqtyń túrli-túrli,
Daýryǵyp jurt aıtqanǵa syrttaı senbe.
Ómirde jaqsy da bar, jaman da bar,
Juǵymsyz jorǵalaıdy keı jermen de,
Jaǵympaz jaǵynady jaramsaqtap,
Júkteıdi sýaıttyǵyn qyzyl tilge.
Qoınyna jylan salyp otyrady,
Syrty qas, ishi jylmań kóz kórgenge.
Ósekti óner-bilim pulsyz tasyp,
Júredi sóz arqalap birden birge.
Dos jekjat janyńnan da jaqynyraq
Zalym da eń asyldyń bári ózińde, - dep nasıhatty tógip-tógip, aqyl-keńesti aıtyp keledi de:
Eı adamda, adam bolsań sypaıy bol,
Adamnyń zil turmasyn minezinde, - deıdi. Bizdiń qazirgi aıtyp júrgen sózderimizdiń barlyǵynyń túıini osy. «Adamdar, adam bol, sypaıy bol» deıdi. Kórkem minez, sabyr, aqyl, jiger, kúsh eńbektiń bári – osy eki shýmaqta jatyr. Osyndaı jyraýlardyń árbir sózin tyńdasań kúsh, energıa, rýh alasyń. Júdep júrgen sanańdy, qulazyp júrgen kóńilińdi jyraýlar ǵana emdeıdi. Sondyqtan da jyraýlarǵa erekshe qoldaý jasalynyp, olarǵa kádýilgideı qorǵan bolý kerek.
- «Shákirtsiz ustaz tul» degendeı, qandaı úzdik shákirtterińizdiń ónerine, talantyna tánti bolyp otyrasyz?
- Qudaıǵa shúkir, meniń talantty shákirtterim óte kóp. Bıyl ǵana bitirip ketken shákirtim Nuraıym Ertalap segiz dastandy, qanshama terme-tolǵaýlardy jáne maqamdardy jatqa biledi. Oǵan biraz dúnıe úırettim. Men árbir shákirtime aıtyp otyrǵan jyr-termesindegi adamı qundylyqtardyń boılarynan da tabylýyn qadaǵalap aıtamyn. Áıtpese, kóp adamdar jattandy túrde aýyzy kól, istegen isi shól bolyp júredi. Jyraý ózi jyraý bolǵannan keıin sol jyrshy, termeshi degen atqa laıyqty bolýy kerek. Aýzynan shyqqan sózi, istegen isi, kıgen kıimine deıin úılesimdilikte, súıkimdi, sypaıy, jigerli, aqyldy, úlgi alatyndaı deńgeıde bolýy kerek. Eldi sońynan erte alatyndaı bolýǵa tárbıeleımin. Nuraıymym bıyl Astana fılarmonıasyna qyzmetke ornalasty. Sonymen qatar, meniń Álıhan Dúısenbaı esimdi ónerli shákirtim «Qazaq konsertte» jumys jasaýda. Aıta bersem, talantty shákirtterim kóp. Solardyń ishindegi Elvıra Esnazarova, Baǵdaýlat, Araılym Ómirbekova, Qasemhan Kishkeneev, Abylaıhan Bektasov jáne Aınur Qonysbaeva syndy shákirtterimniń jetistikterimen qýanyp júremin. Joǵary oqý ornynda da talantty shákirtterim ósip keledi. Allaǵa shúkir, babanyń murasyn amanat etip alyp júrgen shákirtterimniń baryna qýanamyn.
- Suhbat bergenińizge rahmet!
Avtory: Mara Keles