Bıyl ınternette ulttyq alaýyzdyq pen separatızmdi qozdyrǵany úshin 6 qylmystyq is qozǵaldy. Bul týraly İİM habarlady.
Internet keńistigi men komýnıkasıalyq resýrstardyń (áleýmettik jeliler, chat-rýletka, messendjerler) damýyna baılanysty bizdiń azamattarymyz onlaın-áńgimelesý barysynda (onyń ishinde sheteldik paıdalanýshylarmen) qazaqstandyq zańnamanyń talaptaryn buzǵan jaǵdaılar týyndaıdy. Atap aıtqanda, azamattardyń ulttyq, násildik jáne dinı sezimderin qozǵaıtyn separatıstik, ekstremıstik sıpattaǵy málimdemelerge jol beriledi. Kórsetilgen quqyq buzýshylyqtar úshin QR Qylmystyq kodeksinde qylmystyq jaýaptylyq sharalary kózdelgen. Máselen, áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, taptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrǵany úshin (QR QK 174-baby) 2 myńnan 7 myń AEK (7 mln teńgeden 26 mln teńgege deıin) mólsherinde aıyppul ne 2 jyldan 7 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteý ne bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jaýapkershilik kózdelgen.
Separatıstik qyzmet (QR QK 180-baby) 1 myńnan 5 myń AEK (3,5 mln.teńgeden 18,5 mln. teńgege deıin) mólsherinde aıyppul salýǵa ne 7 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady.
Jyldyń basynan bastap ınternet keńistigine monıtorıń júrgizý barysynda 12 beınerolık anyqtaldy, onda sheteldik paıdalanýshylar qazaqstandyqtardy ulttyq alaýyzdyq pen separatızmniń tutaný belgileri bar málimdemelerge ıtermeleıdi.
6 fakti boıynsha 6 qylmystyq is qozǵaldy. Taǵy 6 fakt boıynsha qatysýshylarmen qylmystyq-quqyqtyq yqpal etý sharalaryn túsindirýmen profılaktıkalyq áńgimeler ótkizildi.
Osyǵan baılanysty, İİM azamattardy ulttyq jáne qoǵamdyq qaýipsizdikke qol suǵýshylardyń sózderin boldyrmaý bóliginde QR zańnamasyn qatań saqtaýǵa shaqyrady.