HHİ ǵasyrdyń alǵashqy shıregi halyqaralyq qatynastar júıesine orasan salmaq túsirip, syn – qaterler ala kelgen kezeń retinde tarıhqa engeli tur. Ókinishke qaraı, jahandyq qaýipsizdik júıesiniń olarǵa ýaqtyly ári tıisti jaýap qata almaýynan, túrli deńgeıdegi shıelenister men qaqtyǵystar odan ári ýshyǵyp, qarýlaný úderisi qaıta kúsheıip barady. 

Túrli sıpattaǵy antogonızmniń artyp, kıkiljińder masshtabynyń keńeıýine ádette sebep kóp. Alaıda, olardyń úlken bóliginiń bastaýynda dinı, is júzinde órkenıettik aıyrmashylyqtar tur.

Osy rette, belgilik amerıkalyq áleýmettanýshy ári saıasattanýshy ǵalym – Semúel Hantıngton «Bul jańa álemde neǵurlym masshtabty, mańyzdy ári qaýipti qaqtyǵystar áleýmettik taptardyń, kedeıler men baılardyń arasynda emes, túrli mádenı sáıkestiliktegi halyqtar arasynda oryn alady», - degen bolatyn.

Qazaqstannyń bastamasymen 2003 jyly qyrkúıekte ótken Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń Sezi – sol dinaralyq jáne ultaralyq dıalogty qalyptastyrýda mańyzdy is atqaryp otyrǵan halyqaralyq forýmdardyń biri.

Sıezi negizdeýdegi maqsat -  halyqaralyq qaýymdastyqta qalyptasqan  kúrdeli ahýal jaǵdaıynda halyqtardy qoǵamdyq kelisim, dinı tózimdilik pen beıbitshilik, adamgershilik qundylyqtary ıdeıalary tóńiregine biriktirý boldy.  

Sol maqsatta 2003-2023 jyldar aralyǵynda Sıeziń 7 otyrysy ótti.  Birinshi Sezge Eýropa, Azıa, Afrıka jáne Taıaý Shyǵystyń 13 elinen, 17 dinı konfesıanyń ókilderi qatyssa, 2022 jyly qazanda ótken sońǵy VII Sezge 50 memleketten barlyq álemdik jáne dástúrli dinderdiń, dinı birlestikterdiń, halyqaralyq uıymdar ókilderinen (ıslam, hrıstıandyq, ıýdaızm, býddızm, sıntoızm, daosızm, zoroastrızm, jaınızm) quralǵan 100-den astam delegasıa  qatysqany belgili. Bul jyl ótken saıyn Sıeziń abyroıy men mańyzy artyp, álemdik suranysqa ıe bolǵandyǵyn kórsetedi.

Jalpy, álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń ózara pikir almasýyn, dıalogqa kelýin qarastyrǵanda, taqyryptyń ıdeıasy - ultaralyq jáne dinaralyq tatýlyqty tý qylyp ustanǵan elimizdegi memlekettik saıasattyń modeline negizdelgenin aıtý qajet.

Jıynnyń halyqaralyq arenadaǵy 20 jyldyq tarıhyna kóz júgirter bolsaq, ondaǵan mańyzdy qujattarǵa qol qoıylǵanyn, konfesıalardyń ózara túsinistik pen senimge negizdelgen dostyq yntymaqtastyǵyna tıisti serpin berilgenin,  sonymen qatar, bastysy álemdik dinaralyq dıalogtyń júıeli damýyna úlken úles qosqanymyzdy aıta qajet. Eń mańyzdysy – osy jyldary Sez halyqaraly alańsha retinde óziniń ózektiligi men qajettiligin kórsetti.

Deı turǵanmen, kez – kelgen halyqaralyq uıymnyń jumysynda ótkenge esep berýmen qatar, qalyptasqan ahýaldy negizge ala otyryp keleshekke jospar qurý men jumys tásilderin qaıta qarastyrý onyń qyzmeti úshin strategıalyq mańyzdy.

Osyǵan erekshe mán bergen Memleket basshysy Qasym – Jomart Toqaev halyqaralyq qaýipsizdik máselelerin sheshýge rýhanı basshylardyń da súbeli úles qosa alatynyna nazar aýdaryp, Sez jumysyna jańa baǵyt berýdi tapsyrǵany belgili. Atap aıtqanda, óziniń 2022 jyly qazanda ótken VII Sez otyrysynda Prezıdent «2023-2033 jyldarǵa arnalǵan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezin damytý Tujyrymdamasyn» ázirleýge tapsyrma berdi. Óz sózinde Prezıdent «Bul forýmdy ótkizýge Qazaqstannyń bastamashylyq etýi beker emes. Sebebi qazaq jeri ǵasyrlar boıy Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy kópir bolyp keledi. Osynda, ıaǵnı Uly dala tórinde nebir alyp kóshpeli ımperıalar ómir súrgen. Dinı ustamdylyq – olardyń bárine ortaq sıpat. Sıeziń ótkizilýi – elimiz ben búkil álemde dıalog pen yntymaqtastyqty nyǵaıtýdy kózdeıtin Qazaqstan saıasatynyń mańyzdy baǵyty. Qazirgi kúrdeli jaǵdaıda dinı kóshbasshylardyń bir ústel basyna otyryp, kez kelgen qaıshylyqty eńseretin izgi amaldyń úlgisin kúlli álemge kórsetýi asa mańyzdy. Bul Tujyrymdama forýmymyzdy odan ári nyǵaıtý jáne yqpal etý úshin naqty qadamdar men kezeńderdi qamtýy kerek. Bizdiń mindetimiz – órkenıetter arasyndaǵy ashyq dıalogty qamtamasyz etý jáne ilgeriletý, beıbitshilik pen turaqtylyqty nyǵaıtý», – dep, bolashaqtaǵy naqty is-sharalarǵa nazar aýdarýǵa shaqyrdy.

Nátıjesinde, jıynnyń keleshek baǵdary men jumys tásilderi aıqyndalǵan Tujyrymdama qolǵa alyndy.

Araǵa jyl sala, Sez Hatshylyǵynyń basshysy,  QR Senatynyń Tóraǵasy - Máýlen Áshimbaev 2023 jyly 11 qazanda Sez Hatshylyǵynyń HHİ otyrysynda sóılegen sózinde halyqaralyq alańsha retinde onyń ótkeni men damý josparyna qatysty «Tujyrymdama jobasyndaǵy basty jańalyq – bizdiń Sıeziń mısıasyn keńeıtý...Aldaǵy jyldary Sez dinaralyq dıalogty damytýǵa jáne nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan kúsh-jigerdi jalǵastyrady. Sonymen qatar biz rýhanı dıplomatıada úlken áleýetti kórip otyrmyz» - dep, kezekti ret jıynnyń elimizdiń ishki damýymen úndes, etene quramdas ekenin bildirgen bolatyn.  

Tujyrymdama Sez hatshylyǵynyń jumys organy bolyp sanalatyn «Konfesıaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵy» KEAQ tarapynan jan-jaqty muqıat qarastyrylǵan qujat retinde ázirlenip, 2023 jyly qazanda Astanada ótken Hatshylyqtyń kezekti XXI-shi otyrysynda bekitildi. Sıeziń damý Tujyrymdamasy -  adamzat bolmysynyń myzǵymas qaǵıdattary retinde ózara syılastyqty, beıbitshilik pen kelisimdi, dinder, ulttar men ulystar arasyndaǵy dıalog pen ózara yntymaqtastyqty damytýǵa, kelispeýshilikter men qaqtyǵystardy kelisim men ymyraǵa kelý negizinde sheshý mádenıetin ilgeriletýge oń yqpal eteri anyq.

Jalpy alǵanda Sez jumysynyń birinshi onjyldyǵynda kópjaqty dinaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty nyǵaıtýdy álemde meılinshe ilgeriletýge pármen berilgen bolsa, kelesi onjyldyqtaǵy jumys baǵyty men atqarar sharalar Tujyrymdamada kórinis tapqan.

Oǵan sáıkes, Sez qyzmeti 2023-2033 jyldary kelesi úsh baǵytta órbimek:

1.    Ózekti jahandyq trendter men syn-qaterlerdi eskere otyryp, dinaralyq forýmdardy daıyndaý jáne ótkizý;

2.    Sıezerdiń deklarasıalaryn júıeli iske asyrý negizinde qazirgi álemniń jahandyq problemalaryn sheshýge járdemdesý.

3.    Rýhanı dıplomatıany damytý, Sıeziń halyqaralyq ınstıtýttarmen jáne alańdarmen, halyqaralyq qatynastardyń basqa da sýbektilerimen seriktestikti nyǵaıtý.

Osylaısha rýhanı kóshbasshylardyń jıyny halyqaralyq qoǵamdastyqta óz qanatyn keńge jaıa túspek. Ár úsh jylda shaqyrylatyn Sez jumysy keleshekte de ashyq pikirtalas pen syndarly dıalogqa negizdelgen jalpy demokratıalyq qundylyqtardy saqtaý sheńberindegi damýyn jalǵastyrmaq. Deı turǵanmen, jıyn jumysyna edáýir serpin berer keıbir qosymsha tarmaqtardyń qosylǵandyǵyn atap ótý kerek. Máselen, aldaǵy ýaqytta ár forýmnyń qorytyndysy boıynsha túziletin «Jol kartasyn» tyń úrdis retinde qabyldaý qajet. Sóz bolǵan qujat árbir Sıeziń deklarasıalaryn ilgeriletý men iske asyrýdyń jańa tetigi retinde qabyldanyp, rýhanı basshylardyń forýmda usynǵan pikirleri men tezısterin  tikeleı júzege asyrýǵa yqpal etedi. Bul jańashyldyqtyń keleshekte forým jumysyna irgeli ózgerister ákelerine senim joǵary.

Tujyrymdamadaǵy mán beretin taqyryptardyń biregeıi – basymdyqty jastarǵa berý. Ult ustazy Ahmet Baıtursynuly «Jastardyń oqý – tárbıe jumysy túzelmeı, jurt isi túzelmeıdi», - degen.  Sez baǵdarlamasynda Jas dinı lıderler forýmyn, sondaı-aq jas rýhanı qaıratkerler men zaıyrly jastardyń qatysýymen basqa da is-sharalar keshenin ótkizý josparlanyp otyr. Jas kóshbasshylardy Sez qyzmetine tartý jolǵa qoıylǵan órkenıetaralyq jáne konfesıaaralyq dıalog dástúrlerin keleshekte de saqtaýdyń kepili dep bilemin. Sonymen qatar, atalmysh qadam arqyly Sezge qatysýshylar jastardy ekstremıstik ıdeologıalardyń yqpalynan, radıkalızmniń taralýynan qorǵap qalýdy mańyzdy mindet sanaıdy. Sez qurylymy qazirgi jas  urpaqty tolǵandyratyn máselelerdi sheshý maqsatynda jastardyń halyqaralyq dıalogy men yntymaqtastyǵyn damytýǵa yqpal etetin bolady. Sol múdde jolynda Sez dinaralyq jáne mádenıetaralyq ózara túsinistikti ilgeriletý úshin dinı jáne zaıyrly jastar uıymdarymen, sonyń ishinde AIESEC, SIFE, Jastar túsinistigi úshin, Halyqaralyq jastar palatasy, Eýropalyq quqyq stýdentteri qaýymdastyǵymen (ELSA) jáne basqa da uıymdarmen yntymaqtaspaq.

Atalǵan is-sharalar arnaıy qabyldanǵan «Jol kartasy» qujatyna sáıkes júrgizilip, sol maqsatta onlaın/oflaın formatyndaǵy halyqaralyq kezdesýler, dóńgelek ústelder, dárister, kórmeler, semınarlar, sonymen birge óńirlik dinaralyq konferensıalar ótkizý josparlanǵan.

Abyz jazýshymyz Ábish Kekilbaevtyń «Adamdy adam etken – kitap, adamzat etken – kitaphana», - degenindeı, Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri Seziniń qyzmetin BAQ arqyly álemdik medıa ortalyqtaryna shyǵarý maqsatynda halyqaralyq rýhanı bilim onlaın-ortalyǵy qurylyp, aǵymdaǵy jyly N.Nazarbaev ortalyǵy resmı saıtynyń bazasynda Sıezer men Hatshylyq materıaldarynyń, qatysýshylardyń, halyqaralyq uıymdar ókilderiniń, memleket jáne qoǵam qaıratkerleriniń, ǵalymdar men sarapshylardyń baıandamalary men eńbekteriniń, dinı mátinderdiń elektrondyq kitaphanasyn qurý qolǵa alynyp, óz jumysyn júrgizip jatqanyn aıta ketý qajet. Óz kezeginde  atalǵan elektrondy kitaphana dindi, dinaralyq dıalogty jáne mádenıetaralyq yntymaqtastyqty zertteý úshin mańyzdy aqparat kóziniń mindetin atqarmaq.

Eýrazıa kindiginde ornalasqan Qazaq eli – túrli konfesıalar men ár alýan mádenıetterdiń toǵysqan mekeni. Memleketimiz osyǵan deıin halyqaralyq sahnada toleranttylyqty, dinaralyq qarym-qatynasty nyǵaıtqan el retinde keńinen tanyldy. Munyń ózi memlekettik múddeni, sonymen qatar, aımaqtaǵy geosaıası ahýaldy eskere otyryp, kóp jyldar boıy atqarylǵan júıeli ári maqsatty eńbektiń arqasy ekendigi aıqyn.

Aǵylshynnyń áıgili tarıhshysy ári mádenıettanýshysy Krıstofer Doýson «...uly dinder – uly órkenıetterdiń negizi», - degen eken. Endeshe, memleketimizde qolǵa alynǵan, utymdy ótkizilip kele jatqan - Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezin óz basym búgingi kúni shartarapta tutanǵan túrli sıpattaǵy qaqtyǵystardyń aldyn alýdyń durys joly, adamzattyń dinine, ultyna qaramastan ózara úılesimdilikte ómir súrýiniń negizi dep bilemin. Al «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezin damytýdyń 2023-2033 jyldarǵa arnalǵan Tujyrymdamasy» sol keleli jıynnyń jumysyna tyń serpin bererine senimdimin. 

Serik Egizbaev, «Aýyl» partıasynyń, QR Parlamenti májilisiniń  Agrarlyq máseleler jónindegi komıtetiniń tóraǵasy

Taıaýda Atyraýda «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» atty taqyryppen Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysy ótken bolatyn. Osy quryltaıǵa arnaıy qatysqan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev mańyzdy ıdeologıalyq tujyrymdarymyz ben negizgi baǵyttarymyz – Táýelsizdik jáne Otanshyldyq, Birlik jáne Yntymaq, Ádildik jáne Jaýapkershilik, Zań jáne Tártip, Eńbekqorlyq jáne Kásibı biliktilik, Jasampazdyq jáne Jańashyldyq ekendigin jan-jaqty aıta kele eldegi din máselesine, meshit máselesine de aıryqsha toqtalǵan bolatyn. 
«Elge janashyr isker azamattar bizde de az emes. Mundaı azamattar qoǵamǵa qajetti kóptegen jobaǵa qarjy salyp, ıgi isterdiń basy-qasynda júr. Qaıyrymdylyq jáne volonterlik bastamalarǵa demeýshilik jasap keledi. Memleket te otanshyl azamattardy ózgelerge úlgi etip, olarǵa qoldaý kórsetedi. Árıne, aımaqtarda óz qarjysyna meshit salǵan kásipkerlerdiń nıeti túzý, ony túsinýge bolady. Alaıda jańa mektep, jataqhana, aýrýhana, kitaphana, murajaı nemese sport saraıyn turǵyzý áldeqaıda mańyzdyraq. Munyń saýaby mol. Keıingi urpaq ta osyndaı ıgi isterge alǵys aıtary anyq», - degen edi Prezıdent.
Astanadaǵy «Allanyń gúli» atalyp ketken Yryskeldi qajy atyndaǵy meshittiń bas ımam Nurlan ımam Baıjigituly da Prezıdenttiń meshit salýǵa qatysty pikirin qup kóretindigin aıtady.
«Memleket basshysy Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıda dinge qatysty óte durys máseleler kóterip, meshit salý isine qatysty aıryqsha toqtalyp ótti. Iaǵnı, dinge qyzmet etý, ultqa qyzmet etý tek meshit salýmen ǵana shektelmeıdi. Jol salý, balabaqsha salý, mektep salý da ultqa qyzmet sanalady. Meshit salynǵan kezde normatıvtik-quqyqtyq aktileriniń bári rettelýi tıis jáne de elimizde oryndy júrgizilip keledi», - dedi Nurlan ımam. 
Este bolsa, sol quryltaıda Memleket basshysy ıslam elderinde áıgili din qaıratkerleriniń beıiti mindetti túrde japqyshpen jabylatyndyǵyn aıta kele Iasaýı kesenesine qatysty kóne jádigerge nazar aýdartqan edi.
«Mádınadaǵy Muhammed Paıǵambardyń qabiri de osylaı búrkelgen. Bul – Islam órkenıetiniń dástúri. Al qasıetti Túrkistandaǵy Iasaýı qabirinde kópten beri arnaıy japqysh joq. Talaı zamannan kele jatqan kóne japqyshty qalpyna keltirý jumysy biraz jyl buryn bastalyp, aıaqsyz qalǵan. Men quzyrly memlekettik organǵa osy qundy murany tezirek sapaly jóndeýden ótkizip, tarıhı ornyna qaıtarýdy tapsyramyn», - degen bolatyn Qasym-Jomart Kemeluly.
Nurlan ımam dál osy máselege de aıryqsha toqtalyp ótti. 
«Iá, ıslam Qoja Ahmet Iasaýı syndy tarıhı tulǵalardyń qabirinde japqysh bolady. Jalpy, japqysh tek tarıhı tulǵalarǵa ǵana emes, kez kelgen adamnyń janazasynda jabylady. Onda «Bárimiz jaratqannan kelgenbiz», «Bárimiz Allaǵa qaıtamyz» degen sıaqty eskertpe, ańdatpa duǵalar jazylady. Mundaı japqyshtar bar dúnıe. Menińshe, bul japqyshty qymbat tastarmen áspettep, erekshe daıyndasa, óte qundy ári durys bolady. Barlyq adamǵa, ásirese, musylman elderinen keletin tulǵalarǵa túsinikti bolýy úshin ol kisiniń ómirin, eńbekterin arabı nusqada jazyp qoıǵan jón. Erterekte babalarymyzda kallıgrafıa óneri jaqsy damyǵan. Sony qaıta jandandyrýymyz qajet», - dedi Yryskeldi qajy atyndaǵy meshittiń bas ımamy.
Sonymen qatar ol Maral ıshan, Yrǵyzbaı bı, Qabanbaı, Bógenbaı, Raıymbek batyrlar syndy esimi elimizge tanymal adamdardyń qabirinde de japqysh bolýy tıistigin basa aıtty. 
«Elimizde tyıym salynǵan «Ata joly» syndy uıymdar qabir basyna mata jaýyp kete beredi. Qabir basy aqtyqqa tolyp qalady. Shamanızm elementin jasamamaýymyz kerek. Jalpy, Prezıdentimizdiń aıtqan sóziniń astarynda musylman ekenimizdi kórsetetin úlken danalyq jatyr. Sondyqtan tolyqtaı qoldaımyn», - dedi ol.

Buqaralyq aqparat quraldarynyń jarıalanymdarynda jáne áleýmettik jelilerde Joǵarǵy sot mektepterde oramal taǵýdy zańdy dep tapty degen jalǵan aqparat taralýda. Bul jalǵan aqparat, dep habarlaıdy Ulys.

"İsti qaraý aıasynda Joǵarǵy Sottyń ákimshilik ister jónindegi sot alqasy bilim berý mekemesinde oramal taǵýdyń zańdylyǵy jónindegi máseleni talqylaýǵa aralaspaǵan. Kasasıalyq saty mekteptiń oqýshyny sabaqqa jibermeýin zańsyz dep tanydy, óıtkeni bilim alý quqyǵy Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń negizgi konstıtýsıalyq quqyqtarynyń biri bolyp tabylady.  Sonymen qatar, beıindi mınıstrlikte orta bilim berý uıymdary úshin mindetti mektep formasyna qoıylatyn talaptardy bekitý jónindegi ókilettikter bar. Mınıstrdiń tıisti buıryǵy zańsyz dep tanylmaǵan jáne kúshi joıylmaǵan. Sondaı-aq, ata-analar mektep jarǵysy men mektep formasyna qoıylatyn talaptardy saqtaý mindetine jaýapty ekenin atap ótemiz. Bul rette ata-analardyń balalardy tárbıeleý men bilim berý, olardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaý jónindegi ózderine alǵan jáne zańda belgilengen, onyń ishinde Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekste kózdelgen mindetterdi oryndamaýy jaýaptylyqqa ákep soǵady", - delingen Joǵarǵy sottyń habarlamasynda.

Aıta ketsek, birqatar BAQ-ta mektepte oqýshylarǵa oramal taǵýǵa ruqsat berildi degen syńaıda aqparattar taraǵan bolatyn.