Valúta baǵamy
  • USD -

    515.1
  • EUR -

    546
  • RUB -

    5.23
Demografıa: sapamyz sanymyzǵa saı ma?
Foto: gov.kz 16 qyrkúıek 2024
Demografıa: sapamyz sanymyzǵa saı ma?

KSRO ydyrap, Qazaqstan táýelsizdik alǵan tusta AQSH saıasattanýshysy Zbıgnev Bjezınskıı «Uly shahmat taqtasy» deıtin áıgili kitabyn jarıalady. Ortalyq Azıanyń Eýrazıa atty shahmat taqtasyndaǵy ornyna toqtalǵan sarapshy Máskeýden derbestik alyp shyqqan elderdiń ishinde Qazaqstannyń demografıalyq qurylymy eń kúrdeli memleket ekenin, onyń kesiri memlekettilikke nuqsan keltirý múmkin ekenin boljaıdy. Bul qaterdi Qazaqstan bıligi ınvestısıalyq saıasatty barynsha kópvektorly qurýdyń arqasynda aıtarlyqtaı báseńdete aldy. Basqasha aıtsaq, qazaq dalasynyń qoınaýyndaǵy mańyzdy resýrstardy shúlen úlestirgendeı barlyq taraptyń kóńilin taba otyryp ıgerip otyr. Tek buǵan ǵana senip qalmaı, demografıalyq alýandyqty tutastyqqa aınaldyrýdyń túrli amalyn qarastyrdy. Sonyń biri – shetelge tarydaı shashyraǵan qazaq dıasporasyn tarıhı otanyna qaıtarý baǵdarlamasy.

Qazirgi kúnniń bıiginen qaraǵanda bul qaı qyrynan alsa da utymdy sheshim bolǵanyn aıtýǵa bolady. Al ol kezde popýlısik sheshim retinde qabyldaǵandar da bolǵan.

Al shyn máninde toqsanynshy jyldardyń basyndaǵy demografıalyq quramymyz Z.Bjeznıskıı aıtsa aıtqandaı kúrdeli edi.

1991 jyly Qazaqstan halqynyń sany 16,5 mln bolsa, 2000 jyly 14,8 mıllıonǵa túsip ketken. Eldegi nemis, káris, ýkraın, orys dıasporalarynyń negizgi bóligi jóńkile kóshkendikten sanymyz oısyrap shyǵa keldi. Aımaqtaǵy ekonomıkalyq daǵdarystyń kesirinen eldegi týý deńgeıi 1000 adamǵa shaqqanda 14,9  adamnan, ólim kórsetkishi 1000 adamǵa 10,6 adamnan keldi.

Kóshi-qonnyń teris saldosy eldiń demografıalyq kórsetkishine keri áser etkenimen, ishki turaqtylyq máselesin jumsarta tústi. Ekonomıkasyn basynan aıaǵyna deıin qaıta qurylymdap jatqan elge syrttan jaıly turmys kóksep eshkimniń kelmeıtini de anyq edi. Syrttaǵy qandastardy elge aldyrtý demografıalyq quldyraýdy báseńdetetin jalǵyz amal boldy. Jyl saıyn 10 myń qazaq otbasyn shetelden kóshirip ákelýdi kózdeıtin kvotalar bekitilip otyrdy.

2001 jyly Qazaqstan munaıyna ıelik etken ınvestorlar óndiristi tolyq jolǵa qoıyp, naryqqa belsendi aralasa bastady. Dál osy kezde munaı baǵasy da sharyqtap shyǵa keldi. Munaı dollarynyń juǵyny demografıaǵa da jetti. Sonyń arqasynda áleýmettik baǵdarǵa basymdyq bergen saıasat sahnaǵa shyqty.

Sol kezde dúnıege kelgen qazaqstandyqtardy qazir demograftar «2000 jyldardaǵy býmnyń balalary» dep ataıdy.

2010 jylǵa qaraı halyqtyń sany KSRO ydyraǵan tustaǵy kórsetkishine áýpirimmen oraldy. Biraq bul jolǵy halyqtyń etnıkalyq quramy 20 jyl burynǵy quramnan áldeqaıda birkelki, birtutas edi.

Elde ólim-jitim azaıyp, 1 mln qandas kóship keldi. 2004 jyly kóshi-qon keıingi 15 jylda alǵash ret oń saldo kórsetti. Iaǵnı, kóship kelýshilerdiń sany kóship ketýshilerden kóp  (+33 myń adam) bolyp shyqty.

Shıki munaıdyń eksportynan túsken aqshanyń juǵyny biraz ýaqyt boıy Qazaqstandaǵy áleýmettik jaǵdaıdy irgedegi baýyrlas elderden artyq etip turdy. Sonyń arqasynda kórshiles elderden eńbek mıgrasıasy artty. Bul jaǵdaı 2010 jyldyń basyna deıin jalǵasty.  2008-2009 jyldardaǵy jahandyq daǵdarystyń saldary Qazaqstan ekonomıkasynda keıingi bes jylǵa deıin jalǵasty. Munaı dollary máńgilik emes ekenin, osy daǵdarys aıqyn kórsetti. 2011-2022 jyldar aralyǵynda Qazaqstan óz ekonomıkasyn Eýrazıalyq ekonomıkalyq odaqtyń aıasynda damytý júıesin qurdy. Naqtyraq aıtsaq áli quryp jatyr. Osy úderispen birge kelgen túrli ekonomıkalyq kúızelister eldiń ishindegi bilimdi, bilikti mamandar úshin Qazaqstandy tartymsyz etip kórsetti. Osylaısha munyń aldyndaǵy 10 jylda Qazaqstanǵa nápaqa izdep aǵylǵan eńbek mıgranttarynyń sany kóp bolsa, bul onjyldyqta elden ketken eńbek mıgranttarynyń sany artty. Tipti 2012 jyly kóshi-qonda qaıtadan teris saldo qalyptasty.

Kóshi-qon saıasatynyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynda kórsetilgen derekterge súıensek, 2011-2022 jyldar aralyǵynda joǵary jáne tehnıkalyq-kásiptik bilimi bar 367 myń eńbekke jaramdy qazaqstandyq shetelge qonys aýdarǵan. Bul maýsymdyq jumys izdep nemese bilim izdep ketken adamdardyń syrtyndaǵy kórsetkish. El demografıasyndaǵy kúızelis ásirese 2019-2021 jyldar aralyǵynda  qatty baıqaldy. 3 jylda elden kóshken. Olardyń 90%-y TMD-ǵa múshe elderdi tańdaǵan nemese tarıhı otandaryna oralǵan. Al elge kóship kelýshilerdiń ishinde joǵary bilim bar adamdardyń úlesi azaıa túsken. Keıingi 10 jylda elge keletin joǵary bilimdi adamdardyń sany eki eseden astam qysqaryp, 2020 jyly 1,9 myń adamǵa túsken.

2019 jyly elden kóshkenderdiń 25,8%-y 15 jasqa deıingiler bolǵan. 2020 jyly bul kórsetkish 25,6% bolǵan. Al kóship kelýshilerdiń ishinde balalardyń sany 2019 jyly 13,8% bolsa, 2020 jyly 15,7% bolǵan. Bul elden ketken jas otbasylardyń sany artqanyn kórsetedi. Al elge kóship kelýshilerdiń arasynda jas otbasylar az degen sóz.

1991-2021 jyldar aralyǵynda Ózbekstan,  Qytaı, Túrikmenstan, Mońǵolıa memleketterinen 379 myń otbasy nemese 1 mln 101 myń qandas kelip, azamattyq alǵan. Keıingi úsh jylda qandastardyń kelýi de báseńdegenge uqsaıdy. 2016 jyly 33,7 myń qandas, 2019 jyly 17,7 myń qazaq, 2021 jyly 14 myńnan astam qandas,  2024 jyly 12 325 adam oralǵan.

Sońǵy halyq sanaǵy halyq sany 19 mln adamnan asqanyn kórsetti. Sarapshylar qazaqstandyqtardyń qazirgi jas quramy ekonomıka úshin óte qolaıly dep baǵalaıdy. Eńbekke jaramdy dep sanalatyn 15-62 jas aralyǵyndaǵylardyń úlesi – 57,7%.  

Qazaqstan sıaqty jeri keń, túrli órkenıetterdiń kindiginde turǵan Qazaqstanda halyq sany qarqyndy ósý úshin ómir súrý sapasy joǵary bolý kerek. Mundaǵy demografıalyq damýdy Nepal, Kongo, Bangladesh sıaqty elderdegi ósimmen salystyrýǵa kelmeıdi. Sondyqtan elde jeke demografıany arttyrýǵa ǵana arnalǵan derbes baǵdarlama joq. Halyq sanyn arttyryp qana qoımaı, demografıalyq úderisterdi utymdy ári qaýipsiz basqarý da ońaı sharýa emes ekenin qazirgi geosaıası jaǵdaılar kórsetip otyr. Sondyqtan memleket demografıalyq ósimniń barlyq satysyn sıfrlandyryp, densaýlyq saqtaý, bilim berý salalarymen úndestikte damytýǵa baǵyttalǵan saıasat ustanady. 

RELATED NEWS
AJYRASÝ NEGE BELEŃ ALÝDA
19 maýsym 2024
AJYRASÝ NEGE BELEŃ ALÝDA

Qazaq jastary otbasy qundylyǵyna nemquraılylyq tanytýda 

Qazirgi qazaq qoǵamyndaǵy órship turǵan ózekti máseleniń biri – ajyrasý. Olaı deýimizdiń sebebi Qazaqstanda árbir úshinshi neke ajyrasýmen aıaqtalady  eken. QR Ulttyq statısıka búrosynyń  derekterine júginsek, 2022 jyly elimizde 130 myńǵa jýyq jas shańyraq kóterse, 22500-den astam otbasylyq juptyń joldary ekige aırylǵan. Al 2023 jyly AHAT organdary Qazaqstan Respýblıkasynda 120,8 myń nekeni tirkegen. Bul aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 5,9% az. Nekeniń saqtalýyna keler bolsaq, olardyń sany 2022 jylmen salystyrǵanda 9,6% azaıyp, 40,2 myńdy quraǵan eken. Turǵylyqty jerine zer salar bolsaq, qalalyq jerlerde ajyrasýǵa ótinish kóp berilgen. Máselen, qalalyq jerlerde 29,4 myń ajyrasý (73,1%), aýyldyq jerlerde 10,8 myń ajyrasý (26,9%) tirkelgen. Alaıda, bul keltirilgen málimetterge de sene berýge bolmaıdy,  óıtkeni olardyń arasynda jalǵan túrde, ótirik ajyrasatyndar da az emes.  

Shańyraqtyń shaıqalýyna ne sebep?

Kóptegen jastar toı ótken soń bir jyldyń ishinde ajyrasýǵa aryz beredi eken. Saıasatkerler men depýtattar otbasy ınstıtýty  qurdymǵa ketip barady dep dabyl qaǵýda, bul pikirdi áleýmettanýshylar da  qoldap otyr.

Ajyrasý deńgeıiniń kúrt ósýi - bul tek otbasynyń ishindegi negatıvti faktor emes, sonymen qatar jurtshylyqtyń sana-seziminiń ózgerýi deıdi psıhologtar. Ajyrasýdyń sebepteri kóp, jalpy alǵanda  bul turǵyda qazaqstandyq qoǵamda qandaı máselelerdiń  bar ekendigin aıǵaqtaıdy. Sonymen...

Ata-analary men týǵan-týysqandardyń aralasýy

Keıbir ajyrasqan jastardyń aýzynan: «Bárine onyń sheshesi (jigittiń nemese boıjetkenniń) kináli» degendi jıi estımiz. Keıbir ata-ana óz balasynyń jar tańdaýdaǵy áreketine, eki jastyń baqytty januıa qurýyna kedergi jasap baǵady. Qudaǵılardyń arasyndaǵy ózara túsinispeýshiliktiń ózi keıde eki jastyń eki jaqqa ketýine sebep bolyp jatady. Osydan-aq eki jastyń baqytty bolýy tek ózderine ǵana emes, ata-analary men týys-týǵandaryna da baılanysty ekenin kóremiz. Qazaqtyń «qatyn alma, qaıyn al» degen sózine de boıdaqtar qulaq asqandary abzal. 

Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq

Zorlyq-zombylyq - aırandaı uıyǵan otbasynyń oıran bolýynyń basty sebebi. Alaıda, áleýmettik saýalnama kórsetkenindeı, ajyrasý tek kúıeýi tarapynan soqqy  jep, qorlyq kórýine ǵana baılanysty emes kórinedi. Bul oraıda áńgime otbasy búdjetin erkegi rettep, áıeline psıhologıalyq túrde qysym kórsetip,  qarjydan qaǵyp, kiriptar  etip ustaýynda da bolyp otyr.

Áıeliń menshigiń emes

Úılengenshe  tosyn  minez kórsetpeı, bıazy bolyp júrgen er azamat otbasyn qurǵan soń erkinsip, óz degenin jasaı bastaıdy. Mundaı jigitter áıelin  óz menshigim dep  sanap, oıyna kelgenin isteıdi. Tómenshiktetedi, daýys kóterip jekıdi, judyryq jumsaıdy. Árıne, keshe ǵana jaryna súıikti bolyp  júrgen áıeldiń bul qorlyqqa shydamasy anyq.

Kózqarastyń qarama-qaıshylyǵy

Otbasylyq ómirdiń alǵashqy aılarynan soń erli-zaıyptylar ómirge degen kózqarastarynyń, qyzyǵýshylyqtarynyń  árqıly ekenin baǵamdaı bastaıdy. Olar bala tárbıesi, úı  ishi sharýasy máselelerinde  ortaq  mámilege kele almaýlary múmkin. Osynyń nátıjesinde kıkiljińder týyndaıdy. Muny tek jas otbasylardyń problemalaryna jatqyzýǵa bolmaıdy, 15-20 jyl otasqan erli-zaıyptylarda da osyndaı máseleler týyndap jatady.  Óıtkeni jas kelgen saıyn qundylyqtar men basymdyqtar da ózgeredi. Sondyqtan birneshe jyl otasqan juptardyń arasynda  da kelispeýshilikterdiń  oryn alyp jatatyndyǵy belgili jaıt.

Shynaıy ómirmen betpe-bet kelý

«Úılený ońaı – úı bolý qıyn». Kóptegen jastar úılenip, otaý qurǵan soń ómir ádemi ertegige aınalady dep oılaıdy. Al shyn máninde nekege otyrýdyń eki jaqqa da jaýapkershilik pen  belgili bir mindetter júkteıtindigi aqıqat. Buǵan aqsha, qarjy jáne turmystyq máseleler qosylǵan soń júıkeniń syr beretindigi beseneden belgili. Ertegidegideı ómir naqtyly qatal baǵytqa bet burǵan soń juptar az ýaqytta ajyrasyp tynady.

Statısıkaǵa júginsek, ajyrasýǵa erlerge qaraǵanda áıelder jıi aryz beredi eken. Munyń sebebi – otbasynyń uıytqysy sanalǵan áıelderdiń shydamynyń shegine jetýinen. Kóp jaǵdaıda otbasyn turmys, qarjy jaǵynan názik jandylar alǵa súıreıtinin bilemiz.  Usaq-túıek bylaı tursyn, kúrdeli máselelerdi sheship, bala tárbıesimen aınalysady. Onyń ústine jańa zamannyń áıelderi qarjy jaǵynan táýeldi emes, sondyqtan otbasyndaǵy ozbyrlyq pen álimjettikke moıynusyna qoımaıdy. Ókinishke qaraı búgingi tańda qazaqstandyq  qoǵamnan ajyrasý úrdisin múldem syzyp tastaý múmkin emes. Alaıda, jas otbasylar mektebin, daǵdarys ortalyqtaryn quryp,  qoǵamdaǵy bul keleńsiz jaıdyń aldyn alýǵa ábden bolady. Sondaı-aq, psıholog mamandar tarapynan jasóspirimder arasynda otbasy, neke turǵysynda áńgimeler, kezdesýler  ótkizilip tursa, otbasylyq ómir týraly oń pikirler  qalyptasar edi. 

Ene men kelin qarym-qatynasy

Ajyrasýdyń basty sebepteriniń biri – qara shańyraqta birge turyp jatqan ene men kelin máselesi. Elimizdiń qaı óńirinde bolsyn (ásirese, ońtústik, batys aımaqtarda) kelin men eneniń birge turýynyń qıyndyqtary kóp.  Negizi ár aımaqtaǵy ajyrasýdyń sebepteri árqıly. Ońtústik pen batys óńirlerde er azamattar áke-sheshesimen, baýyrlarymen birge turǵylary keledi, al boıjetkender muny kóp jaǵdaıda qalamaıdy. Demek, kelinderdiń óz ustanymdary bar degen sóz. Nátıjesinde jastardyń ómirine týysqandary aralasyp, «paıdaly» keńester bere bastaıdy. Osynyń saldarynan shańyraq shaıqalady. Keı kezderi sheshesiniń ulyn kelininen qyzǵanatyn sátteri de baıqalady. Nemese kerisinshe, sheshesi sát saıyn qyzyna telefon shalyp, jaǵdaıyn surap, jastardyń mazasyn  ala beredi. Osy áreketimen-aq ol ózin kúıeý balasyna  qalaı qarsy qoıyp alǵandyǵyn   bilmeı qalady.

      Qazaq otbasynda ajyrasý degen bolyp pa edi?

Osyǵan deıin dástúrli qazaq otbasynda ajyrasý degen  sırek bolýshy edi. Jastar aýyl aqsaqaldary men úlkenderiniń sózin jerge tastamaǵan. Olar buzyǵyn tyıyp, aqylyn aıtyp, otbasyndaǵy jónsiz urys-keristi boldyrmaı, pátýamen bárin rettep otyrǵan. Otbasy jáne neke máselesin zerttep júrgen  otandyq etnograf Amanjol Qalysh ajyrasý ótken ǵasyrdyń 40-50 jyldary keń etek jaıa bastady degen paıym aıtady.  Eger 1950 jyldary árbir júzinshi otbasy ajyrassa, 1980 jyldary árbir tórtinshi, 1990 jyldary árbir úshinshi otbasynda erli-zaıyptylardyń joldary eki aıyrylatyn bolǵan. 2000 jyldary tirkelgen 90 873 nekeniń 27 391-i buzylǵan. Al  araǵa  11  jyl salyp qarasaq, 2011 jyly  jyly úılengen 160 517 juptyń 44 928-i ajyrasqan.  Bul, ásirese Qaraǵandy, Pavlodar men soltústikte, shyǵys jáne ortalyq aımaqtarda qatty beleń alǵan. Ol jaqtyń turǵyndary úshin ajyrasý qalypty jaǵdaı bolyp ketken tárizdi. Qalaı desek te, qazaq qoǵamy úshin bul «aıyqpas keselge» aınalǵandaı.  Bul sózimizge myna bir málimetter dálel bola alady.

    2024 jylǵy 4-naýryzda jańartylǵan Petrelli Previtera-nyń málimetine súıensek, elimiz  ajyrasý kórsetkishi boıynsha reıtıńte 105 eldiń ishinde  Maldıv araldarynan keıingi ekinshi oryndy ıelengen. Ajyrasý kórsetkishi 2024 jyldyń basynda 1000 adamǵa shaqqanda 4,6-ny quraǵan. Bul jaǵynan halyq sany kóp Reseı men Qytaıdy artqa tastadyq. Úshinshi orynda Reseı (1000 adamǵa 3,9), tórtinshi orynda Belarýs (1000 adamǵa 3,5) jáne besinshi orynda Qytaı (1000 adamǵa 3,2) tur.

Qazaq qoǵamynda buryn ajyrasýǵa barý – úlken kúná, qylmys, ersi qylyq retinde qabyldanatyn.  Genderlik quqyq zańnamasy qabyldanyp, áıelder quqyǵy qoǵamda aıqyn kórinis taba bastaǵannan keıin ajyrasý faktisi de kóptep tirkele bastady. Onyń  basty  sebebi - áıelderdiń óz-ózderin qamtamasyz ete alatyndaı dárejege jetýi, nátıjesi joǵarydaǵydaı. 

Ajyrasýdan arlanbaıtyn jastardyń kóbeıýi alańdatarlyq jaǵdaı. 

       

 

 

                                                                                   

 Respýblıka kúni – bizdiń úılesimdi jáne ádiletti qoǵam qurýǵa degen ortaq kúsh-jigerimizdiń jemisi 
25 qazan 2024
 Respýblıka kúni – bizdiń úılesimdi jáne ádiletti qoǵam qurýǵa degen ortaq kúsh-jigerimizdiń jemisi 

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev el egemendigi týraly deklarasıa qabyldanǵan kúndi qasıetti Táýelsizdigimizdiń bastaýyna balaı kele, «Memlekettik egemendik týraly Deklarasıanyń qabyldanýy elge álemdik qaýymdastyqta táýelsiz oıynshy retinde óz ornyn jarıalaýǵa múmkindik berdi», - dep ataýly kúnniń tarıhı mánin ashty. ​​​​​​​​​«Biz elimizde jan-jaqty reformalardy júzege asyryp jatyrmyz. Bul – eń aldymen, halqymyzdyń tutastyǵy men birliginiń arqasy. Sebebi, biz tańdaǵan jol – órkendeý men damý joly», – dedi Memleket basshysy.

El egemendigi týraly Deklarasıa 34 jyl buryn, 1990 jyly 25 qazanda qabyldandy. Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi depýtattary tarıhı qujatty biraýyzdan maquldady. Qazaqstan alǵash ret memlekettiliginiń negizgi qaǵıdalaryn – aýmaqtyq tutastyq, azamattyq, memlekettik bıliktiń tolyqtyǵy, halyqaralyq qatynastardaǵy derbestik, memlekettik rámizder – eltańba, tý, ánuranyn bekitti.  

    

Májilis depýtaty, fraksıa jetekshisi, Agrarlyq máseleler jónindegi komıtet tóraǵasy, "Aýyl" partıasynyń Tóraǵasy Serik Egizbaev "Memlekettik egemendik týraly Deklarasıa - jańa dáýirdiń bastaýy boldy", - dep sanaıdy.

"Shyn máninde, bul kúnge jetý jolynda talaı kórnekti tulǵalarymyz kúsh-jigerin, bilimin, qajyr-qaıratyn sarp etip, janqıarlyq erlik pen órliktiń úlgisin kórsetti. Olardyń patrıotızmi men otanǵa adaldyǵyn keler urpaqqa ónege etip, táýelsizdikke taǵzymdy taǵlymǵa aınaldyrý búgingi býynnyń qasıetti paryzy", - deıdi Serik Egizbaev.

Rasynda, Qazaqstan Egemendigi týraly Deklarasıa - elimizdiń erkin jáne táýelsiz damý jolynyń bastamasy, tyń tarıhymyzdyń tirek núktesi. Tarıhı sáttiń kýágeri - Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Hİİ shaqyrylymdaǵy depýtaty Jıgýlı Daırabaev búginde «Aýyl» HDPP Tóraǵasynyń orynbasary, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, "Aýyl" fraksıasynyń múshesi. Ol kezde  36-jastaǵy Jıgýlı Moldaqalyquly eń jas depýtat bolatyn.

«Qazaq eli­niń ǵasyrlar boıy ańsaǵan azat­tyǵyna 1990 jyldyń 25 qazanynda qoly jetti deýge tolyq negiz bar. Óıtkeni bul deklarasıa táýelsizdikke baratyn joldy ashyp berdi. Men osy tarıhı oqıǵanyń kýágeri bolyp, atalǵan qujattyń qabyldanýyna úlesimdi qosqanym úshin ózim­di baqytty sanaımyn», - deıdi Jıgýlı Daırabaev.

Respýblıka kúni 1995 jyldyń qazan aıynda Ulttyq mereke bolyp jarıalandy. 2001 jyly «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» Zańymen Respýblıka kúni memlekettik merekege aýystyryldy. Al 2009 jyldan atalǵan kúndi  merekeleý múldem toqtatylǵan bolatyn.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2022 jylǵy Ulttyq quryltaıdyń birinshi otyrysynda Respýblıka kúnin merekeleýdi jańǵyrtýdy jáne oǵan Ulttyq mereke mártebesin qaıtarýdy usyndy. İzin sýytpaı, 2022 jyldyń qyrkúıeginde Memleket basshysy tıisti Zańǵa qol qoıdy jáne Respýblıka kúni qaıtadan memlekettik merekege aınaldy.

Respýblıka kúni men táýelsizdik – egiz uǵym. Qazaqstanymyzdyń baılyǵy jer astyndaǵy kenimen ǵana emes, birlik pen yntymaqta ómir súretin elimen baǵalansa kerek. Bular barda eńserilmeıtin qıyndyq, alynbaıtyn qamal joq.  

Táýelsizdigimizdiń tuǵyry, arnaly bastaýy, asqaq sımvoly  – Respýblıka kúni qutty bolsyn!

 

Aıda Jabaǵıeva, «Aýyl» partıasynyń resmı ókili

 

Talǵardaǵy oqıǵadan keıin ákim men onyń orynbasary qyzmetinen bosatyldy
15 qazan 2024
Talǵardaǵy oqıǵadan keıin ákim men onyń orynbasary qyzmetinen bosatyldy

Talǵar qalasynyń ákimi Bahyt Kúrishbekov, Talǵar qalasy ákiminiń orynbasary Matan Saǵyndyq óz mindetterin tıisti deńgeıde atqarmaǵany úshin laýazymdarynan bosatyldy. Bul týraly Talǵar ákimdiginiń habarlamasynda aıtylǵan, dep habarlaıdy Ulys.

«Basqa laýazymdaǵy qyzmetkerlerdiń jaýapkershilik deńgeıi pysyqtalýda», - delingen vedomstvo habarlamasynda.

Eske salsaq, 4 qazan kúni Talǵar qalasynda bolǵan qaıǵyly jaǵdaı qoǵamda úlken rezonans týdyrdy. 16 jastaǵy Sherzattyń ólimine qatysty is İshki ister mınıstriniń jeke baqylaýynda. Keıin marqumnyń otbasy turatyn úı órtenip ketti.

 

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.