Valúta baǵamy
  • USD -

    454.5
  • EUR -

    488
  • RUB -

    5.03
Bıylǵy oqý jyl dástúrli formatta bastalady
15 tamyz 2021
Bıylǵy oqý jyl dástúrli formatta bastalady

QR Premer-Mınıstri Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda oqý jylynyń bastalýyna daıyndyq barysy qaraldy. Bul týraly Ulys primeminister.kz saıtyna silteme jasap habarlaıdy.

Bilim jáne ǵylym mınıstri Asqat Aımaǵambetov, densaýlyq saqtaý mınıstri Alekseı Soı, Mańǵystaý oblysynyń ákimi Serikbaı Trumov jáne Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev baıandama jasady. 2021-2022 oqý jylynda Qazaqstannyń 7475 mektebinde 3,4 mln-nan astam adam, onyń ishinde 1 synypta 380 myńnan astam bala oqıtyn bolady. Oqý dástúrli formatta júrgiziledi. Vaksına alǵan pedagogter jumysqa jiberiledi.

Qazirgi ýaqytta vaksınalaýǵa jatatyn pedagogterdiń 93,1%-y jáne bilim berý mekemeleriniń basqa qyzmetkerleriniń 88,4%-y vaksına aldy. Úkimet basshysy oqýshylar men pedagogterdiń qaýipsizdigi men densaýlyǵyn saqtaýdy qamtamasyz etý boıynsha uıymdastyrýshylyq máselelerdi barynsha tezdetip sheshý qajettigin atap ótti.

Bilim jáne ǵylym, densaýlyq saqtaý mınıstrlikterine, óńirlerdiń ákimdikterine jańa oqý jylynda mektepke deıingi jáne orta bilim berý uıymdarynda, sonymen qatar kolejder men joǵary oqý oryndarynda oqýdy shtattyq rejımde qamtamasyz etý tapsyryldy. 

Bul rette árbir mektepke kúndizgi oqý boıynsha naqty usynymdar jetkizilýi tıis. Premer-Mınıstr osy jylǵy 25 tamyzǵa deıin medısınalyq qarsy kórsetilimderi bar adamdardan basqa, pedagogtar men tehpersonaldy vaksınalaýmen 100% qamtamasyz etýdi, osy jylǵy 20 tamyzǵa deıin mektepterdi sanıtarıalyq talaptarǵa sáıkes (kvarsteý, dezınfeksıa, maska rejımi, kúndelikti termometrıa jáne t.b.) qabyldaýdy aıaqtaýdy tapsyrdy. 

Barlyq bilim berý uıymdarynda pedagogter, qyzmetkerler men ata-analar úshin «Ashyq» júıesi engiziledi. Úkimet basshysy a.j. 25 tamyzǵa deıin eń aldymen, kesteden keshigip otyrǵan Pavlodar jáne Túrkistan oblystarynda oqýlyqtardy mektepterge kestege sáıkes tolyǵymen jetkizýdi tapsyrdy. 

A. Mamın kesteden artta qalǵan mektepterde jóndeý jumystaryn aıaqtaý qajettigin atap ótti. Jóndeý jumystary aıaqtalmaǵan mektepterdiń eń kóp sany Almaty (9), Qostanaı (6) jáne Batys Qazaqstan (5) oblystarynda ekeni atap ótildi.

Premer-Mınıstr a.j. 25 tamyzǵa qaraı barlyq bilim berý uıymdarynyń oqý jylyn bastaýǵa 100% daıyn bolýyn qamtamasyz etýdi, balalardyń qaýipsizdigi, tamaqtandyrý jáne mektepke jetkizý boıynsha barlyq máselelerdiń sheshimin tabýdy tapsyrdy.

RELATED NEWS
Kalıfornıa memlekettik ýnıversıtetiniń profesory, doktor TANAIULY ERTAI
07 qarasha 2019
Kalıfornıa memlekettik ýnıversıtetiniń profesory, doktor TANAIULY ERTAI

 

AQSH-QA QALAI BARDYŃYZ?

2003-2005 jyldary Ulanbatyr qalasynda Mońǵolıa ulttyq ýnıversıtetinde qarjy mamany boıynsha oqyp, Úndistan úkimetiniń granty boıynsha 2005 jyly jazda Pýne qalasyna attandym. 2005-2008 jylǵy oqý jyldarynda Úndistannyń Pýne ýnıversıtetinen bilim alyp, ony qarjyger mamandyǵy boıynsha támamdadym. Sonymen elge oralyp, 2009 jyly aqpan aıyna deıin Ulanbatyr qalasyndaǵy Kapıtal bankte Financial Risk analyst mamandyǵy boıynsha qyzmet atqardym. Bul meniń alǵashqy jumys ornym boldy.

2009 jyly AQSH-qa magıstrantýraǵa attandym.  Bir qyzyǵy sol,  magıstrantýra oqýyn týra bastaı almadym. Óıtkeni meniń Úndistanda bitirgen bakalavr deńgeıdegi dıplomym 3 jyldyq bolyp sanalady eken. Al magıstrlik sharty boıynsha 4 jyldyq joǵary oqý ornyn bitirgen bolýym kerek. Sondyqtan AQSH –ta taǵy bakalavrıatta oqı bastadym. Biraq Pýne jáne Mońǵolıa ulttyq ýnıversıtetinde alǵan sabaq kredıtterdi kórsetip, qujattar ótkizdim. Munda bir jyl bilim alyp, 2009-2010 jyly áleýmettik ǵylymdary (social science) mamandyǵy boıynsha bakalavr bitirdim. Sodan keıin magıstrdi 2010-2012 jyldary ekonomıka salasy boıynsha támamdap, ary qaraı PhD doktor dárejesin alý úshin 2012-2016 aralyǵynda bilimim men biliktiligimdi shyńdadym. Jalpy alǵanda,  PhD doktor dárejesin alǵanǵa deıin 13 jyl joǵary bilim jolynda ter tóktim desem bolady.

SİZDİŃ MAMANDYǴYŃYZDYŃ ERKESHELİGİ QANDAI?

«Bilim ınemen qudyq qazǵandaı» degendeı mamandyǵym bilim joly bolǵandyqtan kóp ýaqytym stýdetterge oqıtyn dáristerge daıyndalý men zertteý jumystaryn júrgizýmen ótedi. Qazirgi búkil dúnıe tez ózgeretin jahandaný zamanynda bıznes pen órkenıet áleminde ne bolyp jatqanyn jiti baqylap, bilip otyrý kerek. Soǵan oraı bilim salasynda ashylǵan jańalyqtar men ádistemelik tásilder, jumysta qoldanylatyn jańa kompúterlik baǵdarlamalardy qarastyryp, oqýlyq kitap jáne materıaldardy ózgertip otyrýymyz qajet. Odan tys sońǵy akademıalyq maqalalardy oqyp, bilim júıesinde ne bolyp, qalaı ózgerip jatqanyn baqylap, zertteý jumystaryn da soǵan qaraı sáıkestirip jumystaý kerek. AQSH kóp salalardaǵydaı akademıalyq bilim berý salasynda da alda kele jatqan elderdiń biri. Sondyqtan osy elge dúnıejúzinen bilimdi adamdar kóp kelip, kóptegen ǵylymı jınalys, konferensıalar ótkizip otyrady. Men de jylyna 2-3 ret osyndaı konferensıalarǵa baryp qatysyp turamyn.

QARAPAIYM OQYRMANDARǴA OPERASIALYQ TALDAÝ, MATEMATIKALYQ ÚLGİLEÝ PROFESORY DEGEN DÁREJEŃİZDİ TÚSİNDİRİP BERSEŃİZ? ONYŃ BIZNESTİ JÚRGİZÝDE MAŃYZY QANDAI?

Negizgi taqyrybym – qandaı bir ónimniń dızaın jáne óndiris prosesinen bastap tutynýshyǵa deıingi jolyndaǵy barlyq úderis jáne óndiris kezeńderindegi shyǵysty azaıtyp, tıimdilikti (efficiency) kóbeıtý.  Iaǵnı, qysqasha aıtsaq, tutynýshyǵa ónimdi eń arzan, biraq sapaly túrde jetkizip,  qamtamasyz etý joldaryn izdestirý. Sol nátıjege jetý úshin matematıkalyq jáne data analıtıkalyq modelderdi shyǵaryp, ony qoldaný bolyp sanalady.

Qazirgi erkin naryqtyq ekonomıkada álemdik básekelestikke túsetin kompanıalarlar úshin onyń mańyzy óte zor.

Men magıstrantýra / MBA / oqytýlaryn qadaǵalaıtyn komısıa múshesi bolǵandyqtan biraz ýaqytymdy soǵan jumsaımyn.

ORTASHA TÁÝLİKTİK JUMYS KÚNİŃİZ QALAI ÓTEDİ?

Kóp ýaqytymdy  ýnıversıtette ótkizemin. Dáris oqý, sabaq úıretý, stýdenttermen birge zertteý jumysyn júrgizý degen sıaqty. Onyń syrtynda ýnıversıtette ártúrli jumystar atqaratyn komısıalar bolady. Men magıstrantýra / MBA / oqytýlaryn qadaǵalaıtyn komısıa múshesi bolǵandyqtan biraz ýaqytymdy soǵan jumsaımyn.

EŃ KÓP QOLDANATYN BAǴDARLAMALARYŃYZ QANDAI?

Qazir GitHub-ty kóp qoldanamyn. Sonymen qatar mamandyǵym boıynsha bir salada jumys atqaratyn, biraq basqa joǵary oqý oryndarynda  dáris beretin adamdarmen  Slack arqyly áleýmettik jelidegi toptar sıaqty baılanys jasaımyn.

JUMYS KEŃSEŃİZDİ SÝRETTEP BERSEŃİZ?

 

 

ÝAQYT ÚNEMDEÝDİŃ UTYMDY TÁSİLİ NE?

Men keler aptada isteıtin jumystardy aldymen oılanyp, tizimin jasap alǵan durys dep oılaımyn. Erteńgi kúni sol tizim arqyly jasalǵan  jospar boıynsha jumys atqarsańyz, eńbegińiz ónimdi bolmaq. Eger josparyńyz sátti júzege assa, jumysyńyzdy aıaqtaǵan soń lázzatqa bólenesiz.

ATQARYLATYN İSTER TİZİMİN QAIDA BELGİLEP,  QALAI JÚRGİZESİZ?

Onlaın kúntizbe men qabyrǵaǵa japsyryp qoıatyn qaǵazdardy qoldanamyn.

JUMYSYŃYZDYŃ OŃ JÁNE KERİ ÁSERLERİ?

Ýnıversıtet keleshek mamandyq jetildiretin orta bolǵandyqtan onyń mańyzy zor. Stýdentterge dáris berý ádistemesin jetildirý úshin kóp ter tógý qajet. Sońǵy kezde jańalyq bolyp enip jatqan bıznestik amal-tásilderdi únemi qadaǵalap, sol arqyly zertteý tásilderi men oqý mazmunyn únemi ózgertip otyrǵan jón. Sondyqtan da buryńǵy oqý júıesine qaraǵanda qazirgi kezdiń joǵary oqý oryndary dınamıkalyq serpindi ózgeris jasap keledi. Soǵan ilesý úshin únemi ózgeriste bolý jaǵymen erekshelikte dep oılaımyn.

Oqý, bilim arqyly adam ózin-ózi únemi damytyp otyratyndyqtan jumysymnyń keri áseri joq. Biraq jasaǵan jumys, istegen áreketterińniń jemisin uzaq ýaqyttan keıin sezinesiń. Mysaly bir akademıalyq maqala jazǵanǵa 1-2 jyl ýaqyt alady. Ony akademıalyq jýrnaldarǵa jibergen soń olar tekserip kórý úshin 1 jyldan astam ýaqyt ketedi. Iaǵnı bir maqala eń az degende 2 jylda baspaǵa áren shyǵady.

SİZ NENİ İSTEÝGE SHEBERSİZ?

Eshteńe. Biraq bilmegen jáne úırengim kelgen nárseni júıeli túrde tez arada úırenip, atqarýǵa ebim bar.

QAZİR QANDAI JUMYSQA NAZAR AÝDARYP JATYRSYZ?

Qazirgi jaǵdaıda lojıstıka /tasymal/ jáne tutynýshy suranysyn qamtamasyz etý salasyna zertteý jumystaryn júrgizýdemin. Dálirek aıtqanda, tutynýshy keri qaıtarǵan taýarlardy eń qysqa merzimde az shyǵynmen qalaı retteý jóninde matematıkalyq modelder jasap jatyrmyn.

KİTAP KÓP OQISYZ BA? DÁL QAZİR QANDAI KİTAP NEMESE MAQALA OQÝDASYZ?

Mamandyǵyma qatysty kitaptar men maqalardy kóp qaraımyn. Sońǵy ýaqytta jaqynda ǵana ekonomıka salasynda Nobel syılyǵyna ıe bolǵan úsh ǵalymnyń eńbekterin oqyp júrmin.

SİZDİŃ MİNEZİŃİZ TUIYQ PA ÁLDE ASHYQ PA?

Kóbinese ashyqpyn dep oılaımyn.

SİZ QANSHA ÝAQYT UIYQTAISYZ?

Shamamen 7 saǵat uıyqtaýǵa tyrysamyn.

JUMYS KEZİNDE MÝZYKA TYŃDAISYZ BA? QANDAI ÁÝENDERGE ÁÝESSİZ?

Kóp mýzyka tyńdamaımyn. Biraq áredik jumys barysynda baıaý klasıkalyq áýenderdi tyńdaýdy unatamyn.

SİZDİ JUMYSTAN TYS ÝAQYTTA QAIDAN TABÝǴA BOLADY?

Jumystan tys ýaqytta taza aýada júrgendi jaqsy kóremin. Sondyqtan dál osy jerde bolamyn dep aıta almaımyn.

KİMNEN, NEDEN KÚSH QÝAT ALASYZ?

Men úshin eń bastysy jáne mańyzdysy  – anamnyń tilek, duǵalary. Ata-ananyń balasyna jasaǵan bata, duǵalary qabyl bolady degendeı qıyn sátterden jaqsylyqpen ońaı ótken jaǵdaılardy olardyń demeýleri dep túsinemin.

ÓMİRDEN ALǴAN EŃ JAQSY ǴIBRATYŃYZ…

Qudaıǵa shúkir, tosyn oqıǵalar bolǵan joq. Alaıda qolyńda bardyń qadirin bilgen jón.

JETİSTİKKE JETÝ ÚSHİN NEGE MÁN BERÝ KEREK? JASTARǴA QANDAI KEŃES BERESİZ?

Keıde kejegeńiz tartyp tursa da, únemi talaptaný kerek. Negizi kóp jetistikke jetken bilimdi adamdar men kásipkerlerdiń barlyǵynyń sátti sátterinen góri sátsizdikteri kóp bolǵan. Kópshiligimiz sıaqty birneshe qulaǵan soń túsip bere salmaǵan. Qaıta táýekel etip, talaptana bergen. Sol úshin qarap jatpaı, árkez árekette bolý qajet.

KELESİ QONAQQA KİMDİ USYNYP, JUMYS İSTEÝ TÁSİLİMEN TANYSQYŃYZ KELEDİ?

Rio Tinto kompanıasynda menedjer bolyp jumystaıtyn Jeńisuly Baýyrjandy usynys etemin.

MAGISTRATÝRA MEN DOKTORANTÝRAǴA TÚSÝ TALAPTARY ÓZGERDİ
11 qańtar 2019
MAGISTRATÝRA MEN DOKTORANTÝRAǴA TÚSÝ TALAPTARY ÓZGERDİ

Bul týraly Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri Asqat Aımaǵambetov óziniń feısbýk paraqshasynda jazdy. Onyń túsindirýinshe,  magıstratýraǵa granttar kelesi jyldan bastap úmitkerlerdiń biryńǵaı emtıhanynyń qorytyndysy boıynsha bólinetin bolady.

«Eger osyǵan deıin magıstratýraǵa granttar JOO berilgen bolsa, jáne olar ózderi tapsyrma daıyndaǵan, ózderi emtıhan ótkizip, tústý týraly sheshimdi ózderi qabyldaǵan bolsa, endi GMAT formaty boıynsha biryńǵaı emtıhan bolady. Iaǵnı úmitkerlerge Ulttyq testileý ortalyǵy ótkizetin keshendi testileýden ótý kerek. Osy testileýdiń nátıjesi boıynsha bilim berý baǵdarlamalary turǵysynda jınaǵan baldary boıynsha saralaý júrgizilip, joǵary bal jınaǵan talapkerler grant alady, sáıkesinshe erikti túrde ózi JOO tańdaıtyn bolady. Osylaısha, «grant magıstranttyń sońynan eredi» degen qaǵıda júzege asyrylady. Bul JOO-lar basekelestigin arttyrýy tıis jáne sózsiz granttardyń ashyq jáne ádil taratylýyna septigin tıgizedi. Magıstratýraǵa túsýshilerge daıyndyq baǵytynyń sheńberindegi naqty bilim berý baǵdarlamalarynyń tobyn kórsetý qajet. Úmitkerler shet tilin tapsyrady (osyǵan deıin de solaı bolǵan), sondaı-aq bilim alý daıyndyǵy boıynsha jáne 2 salalyq pánder boıynsha testiler tapsyrady»,-delingen vıse-mınıstrdiń jazbasynda. Al doktorantýraǵa qatysty: «Munda formatta ózgerister joq. Oqýǵa túsýshi doktorantýranyń salalyq páni boıynsha qaı JOO-ǵa tússe, sol jerde, sol ýnıversıtette emtıhan tapsyrady. Sonymen qatar, shet tilin biletinin rastaıtyn sertıfıkat usynady. Mundaǵy basty ózgeris – endi doktorantýraǵa túsý úshin halyqaralyq sertıfıkat (sáıkesinshe, IELTS, TOEFL jáne t.b.) talap etiletininde. Doktorantýra boıynsha shet tilinen testileý endi Ulttyq testileý ortalyǵy arqyly ótkizilmeıdi. Sondyqtan doktorantýraǵa túsemin dep nıet bildirýshiler osy baǵyt boıynsha daıyndalýlary tıis», — deıdi Asqat Aımaǵambetov.

 

sýret: firat.edu.tr

QAN AÝRÝLARYN ZERTTEGEN BİREGEI ǴALYM
26 qyrkúıek 2019
QAN AÝRÝLARYN ZERTTEGEN BİREGEI ǴALYM

 Búgingideı almaǵaıyp zamanda qa­ly­byn buzbaı, shyr etip jaryq dúnıe­ge kelgende Táńiri mańdaıyna jazǵan adamdyq qasıetinen aýytqymaı, ýaqyt jelimen qubylyp soqpaı, quryqqa syryq jalǵamaı aramyzda júzi jar­qy­rap júretin jaısań jandar kemde-kem. Osyndaı qasıetke ıe, kisiligi men ki­shiligin teń usta­ǵan, meni kem, aldy keń azamattardyń biri, medısına ǵylymdarynyń doktory, profesor Serik Amangeldiuly Baıdýrın.

 Serik Amangeldiuly bala kezinen shet tilderin meńgerip, ustaz bolýdy armandaǵan. On jyldyqty támamdaı salysymen Almatydaǵy Qazaq Memlekettik Ýnıversıtetine hat joldap, qujattaryn rettep, muǵalimniń oqýyn oqýǵa beldi bekem býady. Biraq... Birde Qaraǵandy medısına ınstıtýtynyń tabaldyryǵyn qalaı attaǵanyn ózi de ańǵarmaı qalady. Eńseli ǵımarattan erekshe áser alyp shyqqan bala Serik esh oılanbastan, qujattaryn tapsyrady.  

Serik Amangeldiuly stýdent kezinde kóp jastar sekildi seıil quryp, saıran salmaıdy. Bir toǵa. Oqýda ozat, óz ortasynan únemi úzdik shyǵady. Qoǵamdyq jumystarǵa aralasyp, qoly qalt etse, mamandyǵyn tájirıbemen ushtastyryp, stýdent kezinen aýrýhanada sanıtar bolyp jumys isteıdi. Oqýyn támamdaǵan soń joldama boıynsha Pavlodar oblystyq arýhanasyna dáriger-terapevt bolyp barady. Jumysqa aralasqan bette tájirıbesi tolyǵyp, medısınanyń san qyrly fýnksıonaldy salalaryn meńgerýge umtylady. Únemi izdenis ústinde júretin dáriger tórt jyldan soń ózi oqyǵan medısına ınstıtýtyna qaıta oralady. Qaraǵandyǵa oralǵan soń terapıa kafedrasynda asıstent, keıin oqytýshy, sosyn dosent bolady. Aıtpaqshy óziniń bala kezdegi muǵalim bolsam degen armany osylaı araǵa jyldar salyp aldynan shyǵady. Dáriger bola júrip, qosymsha stýdentterge dáris oqıdy. Bilim alǵan ordasyna qaıta oralǵan eńbekqor jastyń talantyn tanyǵan ustazdary oǵan Máskeýdegi gematologıalyq ǵylymı ortalyqta bilimin shyńdaýǵa keńes beredi. Zerdeli jas jarty jyldyń ishinde gematologıa salasyn zerttep, negizgi bilimin meńgergen soń Máskeýge attanady. Zerektiginiń arqasynda ortalyqtaǵy múıizi qaraǵaıdaı ǵalymdardyń synaǵynan súrinbeı ótip oqýǵa qabyldanady. Birden dısertasıasynyń taqyryby bekitilgen soń Serik Amangeldiuly aspırantýrany qysqa merzimde támamdap, kandıdattyq jumysyn qorǵaıdy. Jetken jetistikke toqmeıilsý jas ǵalymǵa jat qasıet. Jumys isteı júrip, únemi izdenip, ǵylymı maqalalar men eńbekter jazyp, aqyry alǵa qoıǵan arman-maqsaty ony Máskeýde ózi oqyǵan ǵylymı ortalyqtyń doktorantýrasyna túsýge jeteleıdi. Taqyryby óte aýyr ári aýqymdy. Qan aınalmasa, hál qurıtynyn kez-kelgen jan biledi. Mine, osy qan taqyrybyn tereńdete qazbalaǵan ol «Lımfosarkomlardyń kópsalaly klınıka-morfo-fýnksıonaldyq minezdemeleri» degen taqyrypta doktorlyq dısertasıa jazyp, qorǵaıdy.

Serik Amangeldiuly zerttegen lımfosorkomalar - qazaq aty jaman deıtin qaterli dert. Qan arqyly ishki aǵzalardyń kóbinde kezdesetin isiktiń belgileri kez-kelgen ýaqytta asqynýy múmkin. Burnaǵy jyldary bul syrqat az kezedesetin. Qazir jıi beleń alyp ketti. Ásirese, sońǵy 10 jylda qan arýlary halyq arasynda jıi ushyraıdy. Buryn qazaq halqynda bundaı aýyrý atymen bolmaǵan. Tek basqa ult ókilderinde kezdesse, qazir túrki tektes halyqtarda da beleń alǵan. Ǵalymnyń aıtýynsha, onyń sebepteri óte kóp. Ekologıa, durys tamaqtanbaý, dári-dármekterdi orynsyz paıdalaný, qysqasy salaýatty ómir saltynyń buzylýynan jáne taǵy basqa faktorlardyń kesirinen qazir bul dert dendep tur. Al ǵalym osy bir keseldiń emdeý joldary men onyń shyǵý tórkinin sonaý Keńester zamany tusynda anyqtap, jańa tásilder oılap tabady. Bul ekiniń biriniń qolynan keletin is emes. Onyń syrtynda Serik Amangeldiuly sol kezde búkil TMD-da lımpafomdy jańa preparttarmen emdeýdiń jolyn tapqan jalǵyz ǵalym. Qan arýyna qatysty Sekeń qorǵaǵan qabyrǵaly eńbek jaryqqa shyqqan bette álem elderiniń ǵalymdary oǵan oń baǵasyn berip, túrli siltemeler jasap jilikti maqalalar jarıalaıdy. Avtordyń eńbekteri de shet memleketterde jıi jaryqqa shyǵady. Ózi de Avstralıa, Germanıa, Italá, Fransıa, Ýkraına, Reseı sekildi birneshe memleketterde ótken ǵylymı konferensıalarǵa qatysyp, ózekti baıandamalar jasaıdy. Jańalyqqa jany qumar jańashyl, jasampaz ǵalymdy kezinde máskeýlik mamandar ortalyqta qalýǵa úgitteıdi. Biraq qazaqtyń balasy týyn týǵan jerine tigedi. Ózi bilim alǵan Qaraǵandy medısına ınstıtýtyna oralyp, tabysty eńbek etip, gematologıadan basqa, terapıa, gostrentologıa sekildi ishki aýralardyń bárin qatar zerttep, bes aspap ǵalym bolyp shyńdalǵan shaqta kútpegen usynys túsedi.

Birde ony raıkompartıa shaqyryp, Mozambık respýblıkasyna barýǵa usynys jasaıdy. 1984-jyl bolatyn. Al Afrıka qurlyǵynda tirliktiń áli kúnge ońala qoımaǵany ámbege aıan. Azamattyq soǵys bolyp jatqan elge kómek qolyn sozýdy óziniń dárigerlik qana emes, azamattyq boryshy dep uqqan Serik Amangeldiuly jat jurt, shalǵaı elde eki eki jyl dáriger bolady. Osy kezde terapıamen ǵana emes, ózi zerttegen qan arýlarynyń neshe túrli kesirlerimen betpe-bet keledi. Erinbeıdi. İzdenedi. Ózi zerttegen taqyryptyń tóńiregindegi túıtkildermen kúndelikti kezdesý onyń ǵylymǵa degen kózqarasy men kókjıegin tipten keńeıte túsedi. Qan arqyly taraıtyn aýrýlardyń sebep-saldarlaryn zerttep, onyń paıda bolýy, asqyný joldaryn anyqtaıdy. Tájirıbe júzinde onymen kúresýdiń tyń tásilderin tabady.

Ómir órnegi erek, mereı-mártebesi bólek - Serik Amangeldiulynyń márt tulǵasy hám eńbegimen elengen esimi búkil Qazaq eli men qala berdi alys-jaqyn shetelderge de tanymal.  Alaıda, ol ózin-ózi túgili ózgelerdiń maqtaýyn áste jaqtyra bermeıdi. Sebebi minezi jibekteı bolsa da tik. Týra. Shynshyl. Ǵalymnyń ustaz retindegi ustamdylyǵy, leksıalar men praktıkalyq jumystardy ǵylymmen astastyryp, árbir dáristi qyzyqty jetkizýi talaı jastyń ǵylymmen aınalysýǵa sebep bolady. Ári Sekeńnen tálim alǵan jastar tek qan nemese ishek aýrýlary salasynda ǵana emes, pýlmanologıa, endokrınologıa tipti, radıologıa salasynda da jetip artylady, olar qazir elimizdiń barlyq aımaqtarynda tabysty qyzmet istep júr. Ǵalymnyń osy kúnge deıin 300-den astam ǵylymı eńbekteri jaryqqa shyqqan. Onyń ekeýi monografıa. Qan aýrýlary men dıagnostıkaǵa qatysty birqatar oqý quralradaryn da jazǵan. Qaı jerde qyzmet istese de, sol jerdiń oqý-ádistemelik tásilderin túgel ózgertip, jańadan qalap, jumysyna janyn beretin ustaz. Oǵan 1997-jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimshiliginiń ótinishimen Shymkenttegi medısına ınstıtýtynda gospıtaldi-terapıa kafedarasynyń negizin qalaǵan eńbegi dálel.

 Serik Amangeldiuly kópti kórgen, kóneniń kózi ǵana emes, Qaraǵandynyń irgesindegi shaǵyn ǵana aýyldan túlep, túgel álemge aty áıgili bolǵan ǵalym, kórnekti qoǵam qaıratkeri. Ol eshqashan ataq-abyroı men mansap qýǵan emes. Bar ómirin tek jany qalaǵan salany jandandyrýǵa arnap, týǵan eli men ultynyń keleshegine qyzmet etti. Sekeńde qazir bul tirlikke qajettiń bári bar. Súıikti isi, súıgen jary, súıkimdi balalary men nemereleri jáne súıener eli qashanda qasynda. Tuǵyrynan túsip, turalap turýdy áli de ózine ar sanaıdy. Sondan bolar áli kúnge shákirt tárbıelep, dáris oqyp, rezıdent, magıstrant, doktoranttarǵa jetekshilik etip, bilgenin úıretip júr. Óz bilimin de jetildirip, zaman aǵymyna saı shyǵatyn jańalyqty qalt jibermeı qadalaǵap otyrady. Qajetine jaratady. Elordadaǵy emhanalarǵa keńester berip, asa qaterli aýrýlardy emdeýdiń konsılýmdaryn ótkizedi. Ásirese, klınıkalyq medısınada kópshilik jurt búginde salalyq mamandarǵa júginýge tyrysady. Iaǵnı, proktolog, gematolog, nefrolog degen sekildi. Ókinishke oraı bizdiń elde bunyń bárin qatar meńgergen kásibı terapevtter joqtyń qasy. Al Serik Amangeldiuly bolsa, osynyń bárin jetik meńgergen. Ári jan-jaqty biledi. Óıtkeni ol ishki aýrýlardyń bir-birimen baılanysyn tereń zerttegen ǵalym. Bárin bes saýsaǵyndaı biledi.

2000-jyldardyń basynda Astana medısına ýnıversıteti ýran óńdeıtin kásiporyndaǵy jumysshylardyń densaýlyǵyn zertteý týraly keshendi ǵylymı jobany júzege asyrady. Ýran shyǵatyn aımaqtardy aralap, onyń halyq densaýlyǵyna áserin saralaıdy. Bul respýblıka kóleminde buryn-sońdy júrgizilmegen zertteý. Eldegi eń myqty ári saýsaqpen sanarlyq gematologtardyń biri Serik Amangeldiuly da osy jobaǵa arnaıy shaqyrtylady. Zertteý sharalaryna bastan aıaq belsendi qatysqan ǵalym keıin osy salada jazylǵan doktorlyq dısertasıaǵa jetekshilik etedi. Ári, Serik Amangeldiuly osy ǵylymı jobaǵa qatysqandardyń arasynan jalǵyz ózi ýran qazatyn shahtaǵa túsken ǵalym. Basqalarynyń eshqaısysy bul qadamǵa bara almasa, ol esh nárseden qaýiptenbesten qoıyp ketedi. Sebebi ýran óńdeıtin kásiporyndaǵy jumysshylardyń densaýlyǵyna radıoaktıvti úrdisterdiń qalaı áser etetinine naqty kóz jetkizý úshin - ózin solardyń qataryna qoıady. Sirá, bul qadamnyń ózi ǵalymnyń qandaı qadir-qasıetke ıe ekenin aıtyqbaı-aq meńzese kerek.

Qazir otandyq medısına burynǵydan kósh ilgeri damyǵan. Túrli ınovasıalyq ádister men zamanaýı tehnologıada keń taraǵan. Desede, bes saýsaq birdeı emes. Medısınaǵa kóńili tolmaı, dárigerlerge senimsizdik tanytyp jatatyn jaıttar da jıi kezdesedi. Buqara buǵan dárigerlerdiń mardymsyz jalaqysy men jumys júktemesiniń  kóp bolýy da keri áser etetinin túsinedi. Biraq Serik Amangeldiuly úshin bunyń bári tek syltaý. Onyń paıym-parasaty, aq qalat kıip, ant berdiń be, jumysyńa adal bol degen qarapaıym qaǵıda. Osy qasıeti men qarym-qabiletiniń arqasynda Serik Amangeldiulynyń eńbegi elenip, talaı marapat-madaq, qoshemet qurmetter kórdi. Ol QR-nyń aǵartý salasyna qosqan ólsheýsiz eńbegi úshin Ybyraı Altynsarın atyndaǵy tós belgimen, QR Densaýlyq salasyn damytýǵa qosqan úlesi úshin medalimen qosa QR Densaýlyq saqtaý salasynyń úzdigi, Joǵarǵy oqý ornynyń úzdik oqytýshysy ataqtarymen jáne kóptegen qurmet gromatalarymen marapattalǵan.

Ómir - ózen. Qaınardan bastaý alatyn ózen ýaqyt ótken saıyn arnasynan asyp, tereńdeı beredi. Keıbir ózender saǵasyna jetpeı qumǵa sińse, keıbiri kerisinshe aǵysy aryndap, alaby keńı túsedi. Biriniń sýy laı, endi bir ózender móp-móldir taza. Qazaqtyń qaıratker uly Baıdýrın Seriktiń taǵdyr-tarıhy sarqylmas hám tartylmas ózen tektes. Kózi ashyq, qaınary tasyp tunǵan tulǵa. Buralań tustan baıyppen, buǵalyq tustan arnasyn jaıyp keń aǵatyn - Arys. Anyǵy bul ózen aınalasyn jaıqaltyp, ómirlerine nár berip, ósip-órken jaıýýyna ózek bolǵan qubylys. Al qubylys tarıh betinen eshqashanda óshpek emes. Óshpeıdi de!

 

Bekáli AIýPOV, jýrnalıs

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.