Premer-mınıstr Oljas Bektenovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda geologıalyq salany damytý máselesi qaraldy. Qazirgi jaǵdaı men júrgizilip jatqan jumystar týraly ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev, energetıka vıse-mınıstri Erlan Aqkenjenov jáne Ulttyq geologıalyq qyzmettiń basshysy Erlan Ǵalıev baıandady. Bul týraly Úkimettiń baspaasóz qyzmeti habarlady.
Prezıdenttiń 2026 jyldan bastap geologıalyq zertteý alańyn 1,5 mln-nan 2 mln 200 myń sharshy shaqyrymǵa deıin ulǵaıtý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda Úkimet ınvestısıalyq ahýaldy jaqsartý, jer qoınaýyn paıdalaný salasyndaǵy zańnamany jetildirý jáne derekterdi óńdeý úshin JI tehnologıalaryn engizý boıynsha jumys júrgizýde. Qazirdiń ózinde jer qoınaýynyń zerttelgen aýmaǵy 2 mln sharshy shaqyrymǵa jetkizildi. Shet elderdiń geologıalyq qyzmetterimen halyqaralyq yntymaqtastyq sheńberinde Shyǵys Qazaqstanda mıneraldyq resýrstardyń perspektıvaly ken oryndaryn birlesip izdeý júrgizilýde. Alynǵan aqparat Jer qoınaýyn paıdalanýdyń biryńǵaı platformasyna júkteledi. Barlyǵy minerals.e-qazyna.kz 66 myńnan astam geologıalyq esepter ornalastyryldy.
Ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev bastapqy geologıalyq aqparatty sıfrlandyrý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar týraly baıandady. Búgingi tańda 2,5 mln derek sıfrlyq formatqa kóshirildi. Bul jumys jasandy ıntellekt tehnologıalaryn engizý arqyly kúsheıtiletin bolady. Kelesi jyldyń sońyna deıin taǵy 1,5 mln derekti sıfrlandyrý josparlanýda. Búkil prosesti 2026 jyldyń sońyna deıin tolyq aıaqtaý kútilýde.
Kómirsýtek shıkizaty salasynda Jaqsartylǵan modeldik kelisimshart tetigi engizildi. Ol básekege qabilettilikti arttyrýǵa jáne kúrdeli ken oryndaryna ınvestısıalar tartý úshin jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan. Búgingi tańda jerde sırek kezdesetin metaldarǵa suranys joǵary bolyp otyr. Bul oraıda 12 ýchaskede memleket qarjysy esebinen júrgizilip jatqan izdestirý jumystary aıaqtalýǵa jaqyn. Ásirese lıtııge degen suranys erekshe. Ony izdestirý jumystary Baıankól óńiriniń, Aral–Kaspıı aýmaǵynyń mańynda júrgizilip jatyr. Sonymen qatar bıyl shamamen 1 mln sharshy shaqyrym aýmaqta paıdaly qatty qazbalardy barlaý alańdary ashyldy. Bul Riotinto, Fortescue, Arras Minerals sıaqty jáne basqa da iri halyqaralyq kompanıalardy tartýǵa múmkindik berdi.
Biraq soǵan qaramastan bizde ken óndirý deńgeıi kemip barady. Sebebi, qatty paıdaly qazbalar men kómirsýtek qoryn izdestirý jumystarynyń qarqyny tómen.
Premer-mınıstr atalǵan baǵyttaǵy jumystarǵa tyń tásilder qajet ekenin atap ótti. Qolda bar mıneraldy-shıkizat bazasyn utymdy ári tıimdi paıdalaný jáne jańa ken oryndaryn ıgerý jónindegi memlekettik saıasattyń naqty iske asyrylýyn ázirleý jáne qamtamasyz etý qajet. Búgingi tańda óndirilgen qazbalardyń sarqylýy jáne joǵary qospalardyń bolýy baıqalady, bul aıtarlyqtaı qarajat tartýdy jáne óndirý men tazartýdyń jańa tehnologıalaryn ázirleýdi talap etedi. Ol úshin ınvestısıalardy tartý úshin naqty sharalar men jeńildikter ázirleý qajet.
Budan basqa, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha qurylǵan Ulttyq geologıalyq qyzmet tıisti qoldaý men ókilettikterdi, sondaı-aq ǵylymı-tehnologıalyq ınfraqurylymdy alýǵa tıis. Bul baǵytta «Samuryq-Qazyna» qorymen birlesken jumysty úılestirýdiń mańyzy kórsetilgen.
Sondaı-aq zamanaýı tehnologıalardy, onyń ishinde jerústi zertteýlerine qajetti shyǵyndardy azaıtatyn aerogeofızıkalyq túsirilimdi paıdalanýǵa nazar aýdaryldy. Osyǵan baılanysty, 30 nemese odan da kóp jyl buryn alynǵan jáne qaǵaz formatynda nemese plenkalarda saqtalǵan geologıalyq aqparatty sıfrlandyrý qajet. Sonymen qatar halyqaralyq qarjy uıymdary úshin sertıfıkattalǵan zerthanalyq rastama qajet bolady.
«Úkimet geologıalyq barlaýdy qoldaýǵa, ınvestısıalar tartý úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa, yntalandyrýdyń jańa tetikterin ázirleýge jáne zańnamany odan ári jetildirýge erekshe nazar aýdarady. Biz, eń aldymen, jer asty ulttyq baılyǵymyzdy memlekettik kompanıalarǵa tapsyrýymyz kerek, barlaý júrgizip, ony damytyp, ıgerip, sodan keıin ınvestorlardy tartýymyz qajet. Sonda ǵana onyń quny ósedi jáne memleket paıda kóredi. Osy tetikti keńinen qoldanýymyz kerek», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Saladaǵy máselelerdi qaraý qorytyndysy boıynsha Premer-mınıstr birqatar tapsyrmalar berdi:
- Geologıalyq barlaýǵa ınvestısıalar tartý úshin, onyń ishinde «tereń» qabattar kúrdeli ken oryndaryn ıgerý kezinde preferensıalar berý jolymen naqty tetikter men qajetti zańnamalyq túzetýler ázirleý (ónerkásip jáne qurylys, energetıka mınıstrlikterine).
- Halyqaralyq standarttarǵa jaýap beretin taý jynystaryn taldamalyq zertteý jónindegi mamandandyrylǵan akkredıttelgen zerthana qurý (ónerkásip jáne qurylys, saýda jáne ıntegrasıa mınıstrlikteri men «Samuryq-Qazyna» qory).
- Ulttyq geologıalyq qyzmet bazasynda ǵylymı ekologıalyq-geologıalyq klaster qurý boıynsha jumys júrgizý. Bastapqy kezeńde «Taý-Ken Samuryq» kompanıasynyń qolda bar tehnologıalyq múmkindikterin paıdalaný kerek. (ónerkásip jáne qurylys, energetıka mınıstrlikteri «Samuryq-Qazyna» qorymen birlesip).
- Jyl sońyna deıin birinshi kezektegi mańyzy bar alańdarda aerogeofızıkalyq túsirilimdi qarjylandyrýdyń jáne júrgizýdiń pármendi tetigin ázirleý (ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi energetıka, sıfrlyq damý jáne qarjy mınıstrlikterimen birlesip).
- Tarıhı derekterdi sıfrlandyrýdy jandandyrý jáne onyń saqtalýy boıynsha tıisti jumysty qamtamasyz etý (ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi qarjy, sıfrlyq damý mınıstrlikterimen jáne Ulttyq geologıalyq qyzmetpen birlesip).
