Elimizde jyl saıyn kóktem kele salysymen sý tasqynymen kúres jumystary bastalady. Sý sharýashylyǵynyń mamany, gıdrotehnık Amanbek Ramazanov mundaıǵa jol bermeý úshin erte qam jasap, arnalar men qoımalardyń durys jóndelý jaýapkershiligin zańnama arqyly menshik ıesine júkteý qajettigin aıtady.

«Sý tasqynyna daıyndyqty aýyl sharýashylyǵynda sýarý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden bastaǵan jón boldy», - dedi sý mamany.

Onyń aıtýynsha, buryn ár oblysta sý sharýashylyǵy basqarmasy jáne iri sharýa qojalyqtary boldy. Munan bólek, jyljymaly mehanıkalandyrylǵan lekter qyzmet kórsetti. Olar kanaldardyń arnasyn tazartý, sý tyǵyzdaǵyshtardy, bógetterdi jóndeý jumystaryn kúzde, tipti jazdyń sońynda bastap ketetin. Qazir osy tártipti qolǵa alý qajet.

«Ákimdikter jylytý maýsymy aıaqtala salysymen kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty birden bastap ketedi. Iaǵnı, olar kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty kúzde emes kóktemde, aǵymdaǵy jyldyń jylytý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden qolǵa alady. Dál solaı sý tasqynyna daıyndyqty sýarý maýsymynan keıin birden bastaý kerek. Árıne, muny aıtý ońaı, al jasaý  óte qıyn ekeni túsinikti», - dedi Amanbek Ramazanov.

Osy oraıda gıdrotehnık mundaı jaǵdaıda kanaldar men gıdrotehnıkalyq jabdyqtardy kim retke keltirýi tıistigine toqtaldy.

«Menińshe, muny memlekettik nemese jeke menshikte bolǵanyna qaramastan qurylys nysandarynyń ıeleri isteýi kerek. Bul mindetter zańmen belgilenýi tıis. Qazir qoldanystaǵy zańdarda mundaı mindetter kózdelmegen, joq. Al ol jumystardy uıymdastyrý jaýapkershiligi zań júzinde Sý resýrstar mınıstrligi men jergilikti atqarýshy organdarǵa júktelýi qajet. Sonymen qatar mundaı mindetterdi baseındik keńesterge de júkteýge bolady. solaı bolǵan jaǵdaıda atalǵan keńesterdiń róli men quramy zańmen kúsheıtilýi kerek. Osy sharalar qolǵa alynǵan jaǵdaıda jurtshylyq sheshim qabyldaýǵa qatysýǵa jáne osy jumystardyń oryndalýyn baqylaýǵa múmkindik alady. Bul kóptegen damyǵan elderde bar tájirıbe», - dedi ol.

Sý mamany sońǵy jyldary klımat ózgerip, aýa temperatýrasy jylyp kele jatqandyǵyna nazar aýdartyp, sonyń saldarynan týyndaıtyn qıyndyqtarǵa qarsy turýdy úırený qajettigin basa aıtady.

«Ol úshin «Azamattyq qorǵaý týraly» Zańda qazirgideı tótenshe jaǵdaılar men onyń saldaryn joıý jónindegi is-sharalardy josparlaýdy ǵana emes, olardyń aldyn alýdy da kózdeý qajet. Sonymen qatar, bul josparlaýǵa tek Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi men ózge de múddeli memlekettik organdar ǵana emes, sonymen qatar ǵylymı qyzmetkerler, Qazgıdromet qatysýy tıis»,-  dedi gıdrotehnık.

QR Premer-Mınıstri Oljas Bektenov TJM-niń Daǵdarystyq jaǵdaılarda basqarý ortalyǵynda tótenshe jaǵdaılar mınıstri Shyńǵys Árinovtiń esebin tyńdady. Aýmaqtyq TJD-lar beıne konferens baılanys rejıminde qosyldy.

TJM derekteri boıynsha ákimdiktermen birlesip, 2,3 mln m3 astam aǵyn sý shyǵarylyp, 162 myńnan astam qum toltyrylǵan qapshyq jáne 31 587 tonna ınertti materıal tóseldi. Apattyq-qutqarý jumystaryna 6 349 adam, 2 192 tehnıka, 689 sorǵy quraly jáne t.b. jumyldyryldy.

«Bul – sońǵy jyldardaǵy eń úlken sý tasqyny. Qazir bastysy – adam ómirin saqtap qalý jáne apat zardaptaryn azaıtý. Keıin jekelegen laýazymdy tulǵalardyń óz qyzmettik mindetterine salǵyrt qaraýynyń yqtımal faktilerin anyqtaý maqsatynda egjeı-tegjeıli tekserý júrgiziletin bolady. Men bul máseleni Bas Prokýrormen talqyladym. Búginde barlyq kúsh sý tasqynyna qarsy jumystarǵa jumyldyryldy. Meniń birinshi orynbasarym Roman Vasılevıch Sklár eń qatty zardap shekken óńirlerde júr» , — dedi Oljas Bektenov.

Úkimet basshysy sondaı-aq soltústik óńirlerde de sý basý qaýpi bar ekenin atap ótti. Buǵan deıin Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy sý toraptarynyń jaǵdaıy tekserilgen bolatyn.

TJM basshylyǵyna elimizdiń barlyq óńirinde baqylaýdy kúsheıtý tapsyryldy.

Aýa raıynyń kúrt jylynýy saldarynan qar jyldam erip, elimizdiń birqatar óńirin qarǵyn sý basqany belgili. Osyǵan oraı Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi qaýip-qaterge jedel den qoıý úshin únemi monıtorıń júrgizip jatyr. Qazirgi ýaqytta sý tasqyny oryn alǵan aımaqtarda mınıstrliktiń 1000-nan astam mamany men 280-nen astam tehnıkasy jumyldyrǵan. Sý sharýashylyǵy nysandarynda táýlik boıy kezekshilik uıymdastyrylǵan. Sý tasqynyna qarsy is-sharalarǵa arnalǵan qor, onyń ishinde qum, qıyrshyq tas, qapshyqtar jáne basqa da qajetti ınertti materıaldar daıyndalǵan. Arnaıy qurylǵan jedel shtab ta barlyq ákimdiktermen tyǵyz jumys isteýde.SýÝ tasqyny saldarynan talaı aýyldyń turǵyndary úı-jaıyn tastap, qaýipsiz jerge kóshýge májbúr boldy. Olarǵa kıim-keshek pen azyq-túlik qajet ekendigi sózsiz. Sondyqtan da elimizdiń ár jerinde qaıyrymy jandar, túri qoǵamdyq uıymdar, qaıyrymdylyq qorlary sý tasqynynan zardap shekkenderge gýmanıtarlyq kómek jınap jatyr. olardyń biri - Jaqsylyq jasa» qaıyrymdylyq qory.

Qorǵa qaıyrymdylyq jasaýmen sońǵy 5 jyl boıy aınalysyp kele jatqan 7 balanyń anasy Janna Erdenova basshylyq etedi jáne jetim balalarǵa, asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylarǵa, kóp balaly otbasylarǵa, jalǵyzilikti analarǵa, ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan adamdarǵa kómek beredi. Qordyń elordada qaıyrymdylyqqa arnalǵan júkter jınaqtalatyn eki qoımasy bar. Sol jerlerde elorda turǵyndarynan jınalǵan kıim-keshekter men azyq-túlikter jınaqtalady jáne muqtaj jandar olardy tegin alyp ketedi.

«Qazirgi ýaqytta elimizdiń túkpin-túkpirinde halyq sý tasqynan zardap shegip jatqany belgili. Turǵyndardyń baspanalary, kıim-keshekteri sý astynda qaldy. Sondyqtan elorda turǵyndarynan gýmanıtarlyq júk jınaýdy bastaǵanymyzǵa úshinshi kún boldy. Elordalyqtar jan-jaqtan habarlasyp, qoımalarymyzǵa makaron ónimderin, suıyq maı, shaı syndy buzylmaıtyn azyq-túlikpen qatar kishkentaı balalardan bastap, úlken adamdarǵa arnalǵan kıim-keshekter, kir jýatyn untaqtar, tósek-oryndar, kórpe-jastyqtar ákelip jatyr. Jınalǵan júkti Qostanaı oblysynyń sý tasqynynan zardap shekken Amangeldi aýdanyna jiberip jatyrmyz. Kıim-keshek pen azyq-túlik jınaqtalǵan alǵashqy gýmanıtarlyq júgimizdi senbi kúni 5 júk kóligimen jibergen edik. Keshe turǵyndarǵa tabystaldy. Taǵy 4 gýmanıtarlyq júk kólik tıelgen taǵy 4 kóligimiz jolda», - dedi Janna Erdenova.