Elimizde jyl saıyn kóktem kele salysymen sý tasqynymen kúres jumystary bastalady. Sý sharýashylyǵynyń mamany, gıdrotehnık Amanbek Ramazanov mundaıǵa jol bermeý úshin erte qam jasap, arnalar men qoımalardyń durys jóndelý jaýapkershiligin zańnama arqyly menshik ıesine júkteý qajettigin aıtady.

«Sý tasqynyna daıyndyqty aýyl sharýashylyǵynda sýarý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden bastaǵan jón boldy», - dedi sý mamany.

Onyń aıtýynsha, buryn ár oblysta sý sharýashylyǵy basqarmasy jáne iri sharýa qojalyqtary boldy. Munan bólek, jyljymaly mehanıkalandyrylǵan lekter qyzmet kórsetti. Olar kanaldardyń arnasyn tazartý, sý tyǵyzdaǵyshtardy, bógetterdi jóndeý jumystaryn kúzde, tipti jazdyń sońynda bastap ketetin. Qazir osy tártipti qolǵa alý qajet.

«Ákimdikter jylytý maýsymy aıaqtala salysymen kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty birden bastap ketedi. Iaǵnı, olar kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty kúzde emes kóktemde, aǵymdaǵy jyldyń jylytý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden qolǵa alady. Dál solaı sý tasqynyna daıyndyqty sýarý maýsymynan keıin birden bastaý kerek. Árıne, muny aıtý ońaı, al jasaý  óte qıyn ekeni túsinikti», - dedi Amanbek Ramazanov.

Osy oraıda gıdrotehnık mundaı jaǵdaıda kanaldar men gıdrotehnıkalyq jabdyqtardy kim retke keltirýi tıistigine toqtaldy.

«Menińshe, muny memlekettik nemese jeke menshikte bolǵanyna qaramastan qurylys nysandarynyń ıeleri isteýi kerek. Bul mindetter zańmen belgilenýi tıis. Qazir qoldanystaǵy zańdarda mundaı mindetter kózdelmegen, joq. Al ol jumystardy uıymdastyrý jaýapkershiligi zań júzinde Sý resýrstar mınıstrligi men jergilikti atqarýshy organdarǵa júktelýi qajet. Sonymen qatar mundaı mindetterdi baseındik keńesterge de júkteýge bolady. solaı bolǵan jaǵdaıda atalǵan keńesterdiń róli men quramy zańmen kúsheıtilýi kerek. Osy sharalar qolǵa alynǵan jaǵdaıda jurtshylyq sheshim qabyldaýǵa qatysýǵa jáne osy jumystardyń oryndalýyn baqylaýǵa múmkindik alady. Bul kóptegen damyǵan elderde bar tájirıbe», - dedi ol.

Sý mamany sońǵy jyldary klımat ózgerip, aýa temperatýrasy jylyp kele jatqandyǵyna nazar aýdartyp, sonyń saldarynan týyndaıtyn qıyndyqtarǵa qarsy turýdy úırený qajettigin basa aıtady.

«Ol úshin «Azamattyq qorǵaý týraly» Zańda qazirgideı tótenshe jaǵdaılar men onyń saldaryn joıý jónindegi is-sharalardy josparlaýdy ǵana emes, olardyń aldyn alýdy da kózdeý qajet. Sonymen qatar, bul josparlaýǵa tek Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi men ózge de múddeli memlekettik organdar ǵana emes, sonymen qatar ǵylymı qyzmetkerler, Qazgıdromet qatysýy tıis»,-  dedi gıdrotehnık.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev sý tasqyny saldarynan qalyptasqan aýyr jaǵdaıǵa baılanysty úndeý jarıalady. Ulys úndeýdiń tolyq mátinin jarıalaıdy.

***

Qurmetti otandastar!

Búgin men elimizdiń azamattaryna arnaıy úndeýimdi joldap otyrmyn. Barshańyzǵa belgili, qazir elimizde kúrdeli jaǵdaı qalyptasyp otyr. Qardyń kúrt erýine baılanysty aımaqtarda sý tasqyny bolyp jatyr. Bul – tabıǵı apat. Mundaı ahýal uzaq jyldan beri bolmaǵan. Bul kólemi jaǵynan sońǵy 80 jyldan bergi eń iri tabıǵı apat deýge bolady.

Sý tasqynyna baılanysty elimizdiń on aımaǵynda tótenshe jaǵdaı jarıalandy, ıaǵnı Abaı, Aqmola, Aqtóbe, Atyraý, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan jáne Ulytaý oblystarynda.

Atqarýshy organdar jibergen olqylyqtardy túzeý úshin men shuǵyl túrde naqty tapsyrmalardy berdim. Qazir barlyq qajetti sharalar qabyldanyp jatyr. Úkimet qarǵyn sýdyń saldaryn joıýǵa bar kúshin salýda.

Premer-Mınıstrdiń basshylyǵymen Respýblıkalyq shtab quryldy. Premer-Mınıstrdiń ózi, onyń orynbasarlary jáne Tótenshe jaǵdaılar mınıstri apat bolǵan aımaqtardy aralap júr. Barlyq qutqarý jumystary meniń tikeleı baqylaýymda.

Sý tasqynymen kúresýge Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń barlyq resýrsy tartyldy. Sondaı-aq qutqarý jumystaryna İshki ister mınıstrligi, Ulttyq ulan, Qarýly Kúshter jáne Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń mamandary belsene atsalysyp jatyr. Zardap shekken aımaqtardyń ákimdikteri kúndiz-túni jumys isteýde. Ondaǵan myń volonter de kómektesip júr.

Jaǵdaı óte kúrdeli bolsa da, biz qıyndyqty mindetti túrde eńseremiz, barlyǵyn qalpyna keltiremiz. Eń bastysy – azamattardyń amandyǵy.

Tasqyn sýdan zardap shekken azamattarǵa aıtarym, memleket birde-bir adamdy eskerýsiz qaldyrmaıdy. Barshańyzǵa qarjylyq jáne basqa da kómek beriledi. Materıaldyq shyǵyndar tolyq óteledi.

Biz alapat sý tasqynynan tıisti qorytyndy shyǵarýymyz kerek. Iaǵnı, jiberilgen olqylyqtardy túzetip, tıisti sabaq alýymyz qajet. Al ondaı sabaqtar az emes.

Apattardyń aldyn alý jumysyndaǵy kemshilikten bastap, sý sharýashylyǵy mamandarynyń tapshy bolýy, tabıǵatqa nemquraıly qaraýǵa deıin kóp máseleni retteý qajet. Úkimet jáne jergilikti atqarýshy organdar sý tasqynymen kúresti tıimdi úılestirip otyrýǵa tıis. Sý basqan aýmaqtarda quqyqtyq tártipti qamtamasyz etý qajet.

Meniń buıryǵymmen apatqa qarsy kúreske Qorǵanys mınıstrligi qosymsha áskerı kúshterin joldaıdy. Halyqqa kómektesý úshin Úkimetke memlekettik materıaldyq rezervti paıdalanýdy tapsyramyn. Sondaı-aq Úkimet shyǵyndardy óteýdiń tıimdi joldaryn shuǵyl qarastyrýǵa tıis. Ony zardap shekken azamattarǵa jan-jaqty túsindirý kerek. Beriletin ótemaqy shyǵyndy tolyq jabýy qajet.

Jaǵdaıy neǵurlym kúrdeli aımaqtardaǵy jumysty úılestirý úshin Úkimet basshysynyń orynbasarlaryna aımaqtarǵa shyǵýdy tapsyramyn. Olar ahýal túzelgenshe sol jerde bolady. Aqparattyq shtab azamattardy memleket qabyldap jatqan barlyq sharalar jóninde úzdiksiz jáne jan-jaqty habardar etip otyrýǵa tıis.

Buqaralyq aqparat quraldaryna, belsendi azamattarǵa jáne blogerlerge aıtarym, jurtty dúrbeleńge salatyn jalǵan aqparattardy taratpaý qajet. Qazirgi ýaqytta bılik pen qoǵamdy uıystyratyn áreketter jasaý asa mańyzdy. Azamattardy tek qana resmı aqparat kózderine súıenýge shaqyramyn.

Qutqarýshylarǵa, tártip saqshylaryna, volonterlerge jáne apatpen kúresýge atsalysyp jatqan barsha jurtqa alǵysymdy aıtamyn. Osyndaı qıyn-qystaý kezde bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵarý aıryqsha mańyzdy. Bir el, bir halyq bolyp jumylyp, bul apatty eńseremiz. Bul bizdiń qolymyzdan keledi.

 Qostanaı qalasynyń tasqynǵa qarsy jedel shtabynyń málimetinshe, Qaratomar sý qoımasynan kóp kólemde sý aǵyzylýyna baılanysty, jaǵdaı ýshyqqan. Turǵyndardy shuǵyl qaýipsiz jerlerge kóshirý qolǵa alyndy. Bul týraly «Qostanaı tańy» gazeti jazdy.

Osy jyly, «Qazgıdromettiń» boljamy boıynsha, eń iri Joǵary Tobyl jáne Qaratomar sý qoımalaryna jalpy kóktem maýsymynda 450-den 700 mln tekshe metrge deıin sý túsýi yqtımal delingen-di. Munyń ózi — jyldyq ortasha 413 mln tekshe metr mejemen alǵandaǵy joramal edi. Alaıda sońǵy 2 kúnde qos qoımaǵa 1 mlrd tekshe metr sý jınaldy. Mamandar munshalyq aýqymdaǵy sýdy 1980 jyldan beri kórmegenderin aıtyp otyr.

Foto: «Qostanaı tańy» gazeti