Valúta baǵamy
  • USD -

    467.1
  • EUR -

    501
  • RUB -

    5.21
Atyraý oblysyna eriktiler kerek
06 sáýir 2024
Atyraý oblysyna eriktiler kerek

Atyraý oblysy ákiminiń orynbasary  Jasulan Bısembaı Qulsaryda bolyp jatqan ahýal óte kúrdeli ekenin aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

"Jylyoılyqtar tasqyn sýmen kúreske bel sheshpeı 2 apta daıyndalyp, 3 kún boıy qarǵyn sýmen kúresti. Biraq, tilsiz jaý qalany basyp ketti.Zardap shekken baýyrlarymyzǵa barlyq kómek kórsetilýde, shyǵyn kólemi de óteledi. Degenmen, Atyraý qalasy da bul taǵdyrdy qaıtalaýy múmkin. Sý basý qaýpi Orynbor, Oral qalalarynan kem bolmaıdy degen boljam bar. Álbette ákimdik daıyndalýda, 5 kúnnen beri óńirdiń eń úlken 20 qurylys kompanıasy jáne 6 iri munaı kompanıalary jaǵalardy bekitýge, qorǵaý dambalaryn salýǵa jumyldyryldy. Qajetti materıaldardyń (qapshyq, kúres jáne tb) rezervin daıyndalyp, ınertti zattar jınaqtaldy", - dep jazdy ákimniń orynbasary jelide.

Onyń aıtýynsha Orynbor oblysyndaǵy Irıkla sý qoımasynan Jaıyqqa jiberilgen sý Qazaqstan aýmaǵynda Batys Qazaqstan oblysy arqyly Atyraýǵa oblystyń Inder, Mahambet aýdandarynyń aýmaǵymen aǵyp keledi.

"Inder aýdany boıynsha jaǵa bekitý jumystaryna 54 arnaıy tehnıka, 408 qyzmetker jumyldyrylǵan. Qazir aýdanda Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyndaǵy qaýipti aýmaqtarǵa jalpy uzyndyǵy 10 km bóget soǵyldy. Ol jumystarǵa 37950 dana qapshyq paıdalanyldy. Tasqynǵa qarsy kúres jumystary jalǵasýda.Mahambet aýdany boıynsha eldi mekenderdiń sýdan qorǵaný bógetteriniń jalpy uzyndyǵy – 80 kılometr. Jaıyq ózeni boıynda ornalasqan 17 eldi mekenniń ishinde 9 qorǵaný bógeti osal. Olar Taldykól, Beıbarys, Alǵa, Mahambet, Sarytoǵaı, Eski Saraıshyq, Eńbekshil, Esbol jáne Ortaqshyl aýyldary tusynda. Tasqynnan qorǵaný úshin 56 myń dana qapshyqqa topyraq qaptalyp, ózen jaǵalaýy bekitildi. Bul jumystarǵa barlyǵy 95 tehnıka, 142 qyzmetker, 1300 erikti jumyldyryldy. Al, Jaıyq ózeniniń quıar saǵasyndaǵy Atyraý qalasynda barlyǵy 12 aýmaqta jaǵa bekitý jumystaryn 172 tehnıka júzege asyrýda. Qazir jaǵa bekitý boıysha 2 metr bıiktikte jalpy uzyndyǵy 7 km bógetter salyndy. Jumysta barlyǵy 100 000 dana qapshyq paıdalanyldy. Jumystar jalǵasýda.Qazirgi tańda atalǵan jumystardy jalpy sany 5 myńnan astam adam iske asyrýda. Onyń ishinde, ákimdiktiń jáne Qorǵanys mınıstriliginiń, Ulttyq ulannyń, Tótenshe jaǵdaılar, Polısıa departamentteriniń ókilderi jumyldyrylǵan",- dedi ol.

Bul iske 4 000-ǵa jýyq eriktiler toby da úles qosýda.

«BİRAQ BUL ÁLİ DE JETKİLİKSİZ. Sebebi, búgin Orynbordaǵy Irıkla sý qoımasy rekordty sý kólemin taǵy da jiberdi. Mundaı sý kólemi bizdiń tarıhymyzda bolmaǵan! Sondyqtan el bolyp, biriligimizdi kórsetip qalamyzdy apattan aman alyp qalýǵa jumylaıyq. Bizge ár atyraýlyqtyń kómegi kerek. Barlyǵymyz bir kisideı Jaıyq jaǵasyn kótereıik. Kóp túkirse kól degendeı, ár azamat bir qapshyq qumdy jaǵaǵa ákelse, úlken beket bolary sózsiz. Biz bul synaqtan birlik arqyly ǵana shyǵa alamyz! Barshańyzdy jaǵa bekitý jumystaryna qatysýǵa shaqyramyn!», - dep tolyqtyrdy ákimniń orynbasary. 

RELATED NEWS
Klımattyń ózgerýine saı áreket etýdi úırený qajet – sý mamany
03 sáýir 2024
Klımattyń ózgerýine saı áreket etýdi úırený qajet – sý mamany

Elimizde jyl saıyn kóktem kele salysymen sý tasqynymen kúres jumystary bastalady. Sý sharýashylyǵynyń mamany, gıdrotehnık Amanbek Ramazanov mundaıǵa jol bermeý úshin erte qam jasap, arnalar men qoımalardyń durys jóndelý jaýapkershiligin zańnama arqyly menshik ıesine júkteý qajettigin aıtady.

«Sý tasqynyna daıyndyqty aýyl sharýashylyǵynda sýarý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden bastaǵan jón boldy», - dedi sý mamany.

Onyń aıtýynsha, buryn ár oblysta sý sharýashylyǵy basqarmasy jáne iri sharýa qojalyqtary boldy. Munan bólek, jyljymaly mehanıkalandyrylǵan lekter qyzmet kórsetti. Olar kanaldardyń arnasyn tazartý, sý tyǵyzdaǵyshtardy, bógetterdi jóndeý jumystaryn kúzde, tipti jazdyń sońynda bastap ketetin. Qazir osy tártipti qolǵa alý qajet.

«Ákimdikter jylytý maýsymy aıaqtala salysymen kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty birden bastap ketedi. Iaǵnı, olar kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty kúzde emes kóktemde, aǵymdaǵy jyldyń jylytý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden qolǵa alady. Dál solaı sý tasqynyna daıyndyqty sýarý maýsymynan keıin birden bastaý kerek. Árıne, muny aıtý ońaı, al jasaý  óte qıyn ekeni túsinikti», - dedi Amanbek Ramazanov.

Osy oraıda gıdrotehnık mundaı jaǵdaıda kanaldar men gıdrotehnıkalyq jabdyqtardy kim retke keltirýi tıistigine toqtaldy.

«Menińshe, muny memlekettik nemese jeke menshikte bolǵanyna qaramastan qurylys nysandarynyń ıeleri isteýi kerek. Bul mindetter zańmen belgilenýi tıis. Qazir qoldanystaǵy zańdarda mundaı mindetter kózdelmegen, joq. Al ol jumystardy uıymdastyrý jaýapkershiligi zań júzinde Sý resýrstar mınıstrligi men jergilikti atqarýshy organdarǵa júktelýi qajet. Sonymen qatar mundaı mindetterdi baseındik keńesterge de júkteýge bolady. solaı bolǵan jaǵdaıda atalǵan keńesterdiń róli men quramy zańmen kúsheıtilýi kerek. Osy sharalar qolǵa alynǵan jaǵdaıda jurtshylyq sheshim qabyldaýǵa qatysýǵa jáne osy jumystardyń oryndalýyn baqylaýǵa múmkindik alady. Bul kóptegen damyǵan elderde bar tájirıbe», - dedi ol.

Sý mamany sońǵy jyldary klımat ózgerip, aýa temperatýrasy jylyp kele jatqandyǵyna nazar aýdartyp, sonyń saldarynan týyndaıtyn qıyndyqtarǵa qarsy turýdy úırený qajettigin basa aıtady.

«Ol úshin «Azamattyq qorǵaý týraly» Zańda qazirgideı tótenshe jaǵdaılar men onyń saldaryn joıý jónindegi is-sharalardy josparlaýdy ǵana emes, olardyń aldyn alýdy da kózdeý qajet. Sonymen qatar, bul josparlaýǵa tek Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi men ózge de múddeli memlekettik organdar ǵana emes, sonymen qatar ǵylymı qyzmetkerler, Qazgıdromet qatysýy tıis»,-  dedi gıdrotehnık.

Sý tasqyny: El turǵyndary zardap shekkenderge gýmanıtarlyq kómek jınaýda
01 sáýir 2024
Sý tasqyny: El turǵyndary zardap shekkenderge gýmanıtarlyq kómek jınaýda

Aýa raıynyń kúrt jylynýy saldarynan qar jyldam erip, elimizdiń birqatar óńirin qarǵyn sý basqany belgili. Osyǵan oraı Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi qaýip-qaterge jedel den qoıý úshin únemi monıtorıń júrgizip jatyr. Qazirgi ýaqytta sý tasqyny oryn alǵan aımaqtarda mınıstrliktiń 1000-nan astam mamany men 280-nen astam tehnıkasy jumyldyrǵan. Sý sharýashylyǵy nysandarynda táýlik boıy kezekshilik uıymdastyrylǵan. Sý tasqynyna qarsy is-sharalarǵa arnalǵan qor, onyń ishinde qum, qıyrshyq tas, qapshyqtar jáne basqa da qajetti ınertti materıaldar daıyndalǵan. Arnaıy qurylǵan jedel shtab ta barlyq ákimdiktermen tyǵyz jumys isteýde.SýÝ tasqyny saldarynan talaı aýyldyń turǵyndary úı-jaıyn tastap, qaýipsiz jerge kóshýge májbúr boldy. Olarǵa kıim-keshek pen azyq-túlik qajet ekendigi sózsiz. Sondyqtan da elimizdiń ár jerinde qaıyrymy jandar, túri qoǵamdyq uıymdar, qaıyrymdylyq qorlary sý tasqynynan zardap shekkenderge gýmanıtarlyq kómek jınap jatyr. olardyń biri - Jaqsylyq jasa» qaıyrymdylyq qory.

Qorǵa qaıyrymdylyq jasaýmen sońǵy 5 jyl boıy aınalysyp kele jatqan 7 balanyń anasy Janna Erdenova basshylyq etedi jáne jetim balalarǵa, asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylarǵa, kóp balaly otbasylarǵa, jalǵyzilikti analarǵa, ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan adamdarǵa kómek beredi. Qordyń elordada qaıyrymdylyqqa arnalǵan júkter jınaqtalatyn eki qoımasy bar. Sol jerlerde elorda turǵyndarynan jınalǵan kıim-keshekter men azyq-túlikter jınaqtalady jáne muqtaj jandar olardy tegin alyp ketedi.

«Qazirgi ýaqytta elimizdiń túkpin-túkpirinde halyq sý tasqynan zardap shegip jatqany belgili. Turǵyndardyń baspanalary, kıim-keshekteri sý astynda qaldy. Sondyqtan elorda turǵyndarynan gýmanıtarlyq júk jınaýdy bastaǵanymyzǵa úshinshi kún boldy. Elordalyqtar jan-jaqtan habarlasyp, qoımalarymyzǵa makaron ónimderin, suıyq maı, shaı syndy buzylmaıtyn azyq-túlikpen qatar kishkentaı balalardan bastap, úlken adamdarǵa arnalǵan kıim-keshekter, kir jýatyn untaqtar, tósek-oryndar, kórpe-jastyqtar ákelip jatyr. Jınalǵan júkti Qostanaı oblysynyń sý tasqynynan zardap shekken Amangeldi aýdanyna jiberip jatyrmyz. Kıim-keshek pen azyq-túlik jınaqtalǵan alǵashqy gýmanıtarlyq júgimizdi senbi kúni 5 júk kóligimen jibergen edik. Keshe turǵyndarǵa tabystaldy. Taǵy 4 gýmanıtarlyq júk kólik tıelgen taǵy 4 kóligimiz jolda», - dedi Janna Erdenova.

Qumar Aqsaqalov Arqalyqqa kelip, sý tasqynyna qarsy jumystardy baqylady
28 naýryz 2024
Qumar Aqsaqalov Arqalyqqa kelip, sý tasqynyna qarsy jumystardy baqylady

Qostanaı oblysynyń ákimi Qumar Aqsaqalov kóktemgi sý tasqynyna baılanysty tótenshe jaǵdaılar oryn alǵan oblystyń ońtústik aýdandaryndaǵy atqarylyp jatqan is-qımyldardyń jaı-japsarymen ózi tikeleı kelip tanysty.

Oblys ákimi Arqalyqtaǵy saparynda qalaǵa qarasty Severnyı kentiniń Proletarskaıa kóshesindegi aǵyn sýdyń aldyn alý jumystaryn kórip, úılerin sý basqan turǵyndardyń da jaı-kúılerine nazar aýdardy.

26 naýryz kúni saǵat 18.45 -te Severnyı kenti, Proletarskaıa kóshesi boıynda joldyń ústimen ótip ketken qar sýyn toqtatý úshin joldyń jıegine qum tóselip, sý sorǵysh motopompalar men jyljymaly stansıalar jumyldyryldy.

Jol boıynan aryq qazylyp, sýdyń baǵyty buryldy.

Bul iske barlyǵy 50 adam, 13 tehnıka tartylyp, nátıjesinde joldyń ústinen úılerge qaraı qulaǵan sý ekpini toqtatyldy.

Qumar İrgebaıuly Arqalyq qalasynyń ákimdiginde kórshiles Amangeldi, Jangeldın aýdandary ákimderiniń qatysýymen beınejıyn ótkizip, mán-jaıdy naqtylady.

27 naýryzǵa tekti Arqalyq qalasy boıynsha kóktemgi sý tasqynyna qarsy sharalar jaıynda qala ákimi Ámirhan Asanov aqparat berdi.

Arqalyq qalasyna qarasty Ekidiń, Ábdiǵappar han aýyldarymen baılanystyratyn kóterme joldyń sýaǵar qubyrlary erigen qar sýyn ótkizip úlgere almaǵandyqtan 25 naýryzdan bastap atalǵan aýyldarmen qatynas úzildi. Ekidiń aýylynda 258 turǵyn bar, aýyldaǵy 49 úıdiń 23 -ne sý kirip, 10 úı búlindi. Eki qystaýdyń turǵyndary qaýipsiz jerge shyǵaryldy.

Ábidǵappar han aýylynda 276 turǵyn bar, 2 úıdiń turǵyndary qaýipsiz jerge shyǵaryldy. Qaıyńdy aýyldyq okrýginiń Qyzyljuldyz aýylynyń 185 turǵynyn qaýipsiz jerge shyǵarýǵa 3 avtókólik jiberildi. Qaıyńdy aýyldyq okrýgine qarasty 4 sharýa qojalyǵy ornalasqan qystaýda 14 adam qaýipti jaǵdaıda. Atalǵan eki aýylda da júkti áıelder men medısınalyq esepte turatyn naýqastardy qaýipsiz jerge shyǵarý, aýyl turǵyndaryn azyq – túlikpen, dári – dármekpen qamtý sharalary júrgizildi.

Arqalyq qalalyq ákimdigi janynan 4 mobıldi top qurylyp, 8 motopompamen turǵyndardan túsken shaǵymdar boıynsha sý sorý jumystaryn júrgizýde. Kómeke Qostanaı oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti jasaǵy 50 adam, 3 tehnıka jáne 1 tirkemeli motopompa, Qaraǵandy qalasynyń áskerı bólimshesinen 50 adam 3 tehnıka, Qostanaı qalalyq Tótenshe jaǵdaılar departamentinen 2 tehnıka men 5 adam jiberilgen.

Oblys ákimi qaýipti jaǵdaıda qalǵan turǵyndardy jedel túrde qaýipsiz aımaqqa shyǵarýǵa tapsyrma berdi. Bul úshin Qorǵanys mınıstrliginen 4 tikushaq járdemge kelgen.

«Adamdar túnge deıin tolyq qutqarylýy tıis. Tótenshe jaǵdaıdan zardap shekken birde bir turǵyn óz máselesimen jeke qalmaýy qajet», – dedi oblys ákimi Qumar Aqsaqalov.

Sondaı-aq, qala jáne aýdan basshylaryna aldaǵy ýaqytta kóktemgi sý tasqynyna jiti daıyndalýǵa pármen berdi.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.