Valúta baǵamy
  • USD -

    529.3
  • EUR -

    551
  • RUB -

    5.15
Astanada jas qyzdardy seksýaldy qyzmetke májbúrlegen qylmystyq top ustaldy
skrınshot 29 mamyr 2024
Astanada jas qyzdardy seksýaldy qyzmetke májbúrlegen qylmystyq top ustaldy

İshki ister mınıtsrligi 22-24 mamyr aralyǵynda «STOP-trafık» jedel aldyn alý sharasyn ótkizdi. Onyń barysynda adam saýdasynyń 49 faktisi, onyń ishinde kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty toǵyz fakt anyqtaldy, dep habarlaıdy Polisia.kz.

Adamdar «trafıgimen» baılanysty zańǵa qaıshy áreketterdi júzege asyrǵan kúdiktilerge qatysty uıymdasqan qylmystyq top qurý jáne oǵan basshylyq etý derekteri boıynsha úsh tergeý bastaldy. 

Mysaly, Astana qalasynda toǵyz «elıtalyq» monsha kesheniniń aýmaǵynda jas qyzdardy seksýaldyq qanaý jáne májbúrleý boıynsha qylmystyq júıeni jolǵa qoıǵan 17 adamnan turatyn toptyń qylmystyq áreketiniń joly kesildi.

30-dan astam tintý kezinde aqsha jáne alty avtokólik tárkilendi.

Negizgi fıgýranttar qamaýǵa alyndy.

Shymkent qalasynda osyǵan uqsas uıymdasqan qylmystyq top áshkerelendi. Munda jalpy somasy 1 mln teńge jáne 16 myń AQSH dollarynan astam qarajat, 10 avtokólik tárkilendi.

Top jetekshileri men músheleri qamaýǵa alyndy.

— Petropavl qalasynda 2023 jyldan bastap zorlyq-zombylyq pen bopsalaý arqyly jas qyzdardy jynystyq qanaýǵa májbúrlep kelgen qylmystyq top áreket etken. Uıymdasqan qylmystyq top qurý, basqarý jáne oǵan qatysý deregi boıynsha qylmystyq is tergelýde, — dedi İİM uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres departamentiniń ókili Qýandyq Alpys.

Birqatar óńirde áleýmettik osal toptardan shyqqan adamdardy qaıyr suraýǵa májbúrleý faktileri anyqtaldy. 

— Qaraǵandy qalasynda múmkindigi shekteýli jandarǵa qoqan-loqqy jáne kúsh kórsetip, olardy qaıyr suraýǵa májbúrlep, «bıznes» uıymdastyrǵan adamdar toby ustaldy. Qylmyskerler óz qurbandarynyń esebinen jylyna 10 mln teńgege deıin tabys taýyp otyrǵan. Osyǵan uqsas qylmystyq toptardyń áreketteri Aqtóbe, Almaty jáne Mańǵystaý oblystarynyń aýmaǵynda áshkerelendi. Onda múgedekter men jas balalardy bazarlar men vokzaldar aýmaǵynda paıdalanǵan. Barlyq qylmyskerler quryqtaldy. Bul baǵyttaǵy jumys júıeli túrde júrgiziledi, — dedi Qýandyq Alpys.

RELATED NEWS
Eriktiler qozǵalysynyń belsendisi ustaldy
14 qarasha 2024
Eriktiler qozǵalysynyń belsendisi ustaldy

Eriktiler qozǵalysynyń belsendisi jáne qoǵamdyq qaıyrymdylyq qorynyń quryltaıshysy Perızat Qaıratqa qatysty tergeý júrgizilýde. Bul týraly Qarjylyq monıtorıń agenttigi habarlady.

«Ol kóktemgi sý tasqynynan zardap shekken azamattarǵa kómektesý úshin jınalǵan 1,5 mlrd teńgeden astam qarajatty jymqyrdy dep kúdiktelýde. Qaıyrymdylyqtyń negizgi bóligi qymbat sán buıymdary men jyljymaıtyn múlikti satyp alý maqsatyna paıdalanyldy. Bıyl kóktemde ol elordadaǵy avtosalondarda 88 mln teńgege „Mercedes-Benz S450“, 80 mln teńgege „Lexus LX-600“ jáne 39 mln teńgege „Haval“ avtokólikterin satyp aldy. Osy kezeńde ol jalpy somasy 600 mln teńgeni quraıtyn elordanyń premıým sanattaǵy „Akbulak Riviera“, „Highvill Ishim Gold“, „Kók Jaılaý“ TK (turaq oryndaryn qosa alǵanda), sondaı-aq „Vela Village“ kotej qalashyǵynda jyljymaıtyn múlik nysandaryn satyp aldy.Sonymen qatar, qazaqstandyqtardyń qaıyrymdylyqqa jibergen qarajat esebinen Perızat Q. Dýbaı, Doha, London jáne Stambýldaǵy „St. Regis“, „Shangri-La“, „Palazzo Versace“ jáne „Kempinski“ sıaqty bes juldyzdy qonaq úılerde demalǵan. Bul elderde ol „Cartier“ jáne „Louis Vuitton“ sıaqty brendterdiń qymbat aksesýarlary men zergerlik buıymdardy satyp alyp, feshenebeldi meıramhanalarǵa baryp, ıahtalardy jaldaǵan», — delingen agenttik habarlamasynda.

Qarjylyq monıtorıń agenttiginiń málimetinshe, kúdikti qylmystyq sqemany júzege asyrý úshin dostary men týystaryna 8% syıaqy berip, qordyń qarajatyn qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp otyrǵan. Perızat Q. óziniń zańsyz áreketterimen eriktiler qozǵalysynyń bedeline nuqsan keltirip, onyń ashyqtyq pen adaldyq prınsıpterine kúmán keltirdi jáne halyqtyń senip tapsyrǵan qarajatyn talan-tarajǵa salǵan.

Kúdikti ustaldy.

Qýandyq Bıshimbaev 24 jylǵa sottaldy
13 mamyr 2024
Qýandyq Bıshimbaev 24 jylǵa sottaldy

Áıelin óltirdi dep aıyptalǵan Qýandyq Bıshimbaevqa qatysty sot prosesi aıaqtaldy. Sýdıa Aıjan Qulbaeva Saltanat Núkenovany óltirdi dep aıyptalǵan eks-mınıstrge 24 jyl jaza kesti, dep habarlaıdy Ulys.

«Jaza mólsheri týraly máseleni sýdıa men alqabıler ashyq daýys berý arqyly sheshti. Sot úkimimen Bıshimbaev 24 jylǵa, Baıjanov 4 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy», - dedi sýdıa.

Eske salsaq, 2023 jyly 9 qarashada Astanadaǵy «Bau» meıramhanasynda burynǵy Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev óziniń jubaıyn soqqyǵa jyqty. Áıel jedel járdem jetkenshe kóz jumdy. Munan soń İshki ister mınıstrligi Qýandyq Bıshimbaevtyń ustalǵanyn rastady.

Talǵardaǵy qylmys: Qylmys áleminiń serkesi delingen Hasan Qasymbaev ustaldy
04 qarasha 2024
Talǵardaǵy qylmys: Qylmys áleminiń serkesi delingen Hasan Qasymbaev ustaldy

El arasynda «Hýtorskıe» qylmystyq tobynyń lıderi delingen Hasan Qasymbaev ustaldy. Bul aqparatty Almaty oblysynyń polısıa departamenti rastady, dep habarlaıdy Ulys.

«Jedel-tergeý is-sharalarynyń nátıjesinde joǵaryda atalǵan qylmystyq áreketterge qatysy bar degen kúdikpen 2024 jylǵy 2 qarashada Q. esimdi azamat ustalyp, ýaqytsha ustaý ızolátoryna qamaldy. Qazir qylmystyń barlyq mán-jaıyn jan-jaqty, tolyq jáne obektıvti zertteý úshin tergeý amaldary júrgizilip jatyr. İs materıaldary bultartpaý sharasyn sanksıalaý úshin sotqa joldandy», - delingen habarlamada.

Tergeý barysy oblystyq polısıa departamenti basshylyǵynyń baqylaýyna alyndy. Ózge aqparat tergeý múddesi úshin jarıa etilmeıdi.

Esterińizge salaıyq, 16 jastaǵy Sherzat Polattyń qazasynan keıin áleýmettik jelide Talǵarda «Hýtorskıe» uıymdasqan qylmystyq toby bar ekeni, onyń lıderi Hasan Qasymbaev ekeni týraly qaýeset taraı bastady. Alaıda İshki ister mınıstrligi Qasymbaevtyń kúdiktilermen baılanysy anyqtalmaǵanyn, «Hýtorskıe» degen banda da joq ekenin málimdegen.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.