Almatydaǵy bıyl 1 133 mlrd teńge ınvestısıa tartylǵan

Úkimet

Foto: Aqorda 16 qazan 2024

Almatydaǵy bıyl 1 133 mlrd teńge ınvestısıa tartylǵan

Prezıdent Almaty qalasynyń ákimi Erbolat Dosaevty qabyldady. Qasym-Jomart Toqaevqa Almaty qalasynyń bıylǵy 9 aıdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń aldyn ala qorytyndysy baıandaldy. Bul týraly Aqorda habarlady.

Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, esepti kezeńde qysqamerzimdi ekonomıkalyq ındıkator 104,1 paıyzdy qurady. 2024 jyly Almatynyń óńirlik jalpy ónimi 5,5 paıyz deńgeıine jetip, kelesi jyly 6,4 paıyzǵa deıin ósedi dep boljanyp otyr.

Bıylǵy 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha negizgi kapıtalǵa 1 133 mıllıard teńge ınvestısıa tartylyp, ósim 8,1 paıyzǵa jetken. Jyl sońyna deıin 2 trıllıon teńge ınvestısıa tartylady.

Prezıdentke jergilikti búdjet kiristeri 27,2 paıyzǵa artqany jóninde málimet berildi. Bul Almaty qalasyn 2025 jylǵa deıingi damytý baǵdarlamasy jáne 2030 jylǵa deıingi orta merzimdi perspektıvalary aıasynda basymdyq berilgen jobalardy qarjylandyrý kólemin ulǵaıtýǵa múmkindik berdi. Jyl basynan beri qala búdjeti 204,5 mıllıard teńgege artyp, 1828,5 mıllıard teńgeni qurady.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, shaǵyn jáne orta bıznesti órkendetýge den qoıa otyryp, ekonomıkany ártaraptandyrý jumystary jalǵasady. Kásipkerlik sýbektiler sany 6,2 paıyzǵa ósip, 361,1 myńǵa jetti. Jyl qorytyndysy boıynsha Almatynyń óńirlik jalpy ónim kórsetkishindegi shaǵyn jáne orta kásipkerlik úlesi 60 paıyzǵa deıin artady.

Prezıdent tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda qalanyń damýyn sapaly qamtamasyz etýge jáne tıimdi baqylaýǵa arnalǵan Qala qurylysy reglamenti, Qurylys júrgizý erejesi jáne Turǵyn úıdi renovasıalaý baǵdarlamasynyń jańa jobasy ázirlendi. Ózgerister jyl sońyna deıin qalalyq máslıhattyń sesıasynda bekitiledi.

Qasym-Jomart Toqaevqa bıyl densaýlyq saqtaý ınfraqurylymyn jańǵyrtýǵa arnalǵan búdjet 2,5 ese ósip, 26,3 mıllıard teńgege jetkeni týraly esep berildi. Tamyz aıynda elimizdegi alǵashqy Erte aralasý ortalyǵy ashyldy. Bul mekeme vedomstvoaralyq is-qımyldy úılestirip, balalar arasyndaǵy múgedektikti tómendetýmen shuǵyldanady.

Ákimniń aıtýynsha, basym baǵyttyń biri – ınjenerlik ınfraqurylymdy jańartý. Esepti kezeńde 219 shaqyrym sýmen jabdyqtaý jáne sý tartý jelileri salynyp, qoldanystaǵy 27,3 shaqyrym jeli jańartyldy. Budan bólek, 66 shaqyrym elektrmen jabdyqtaý jelisi rekonstrýksıalandy.

Memleket basshysyna Almatynyń jasyl jelegin kóbeıtý jónindegi tapsyrmasynyń oryndalý barysy baıandaldy. Oǵan kútim jasaý úshin 110 shaqyrym tamshylatyp sýarý júıesi ornatylǵan. Jyl sońyna deıin saıabaqtardyń aýdany 996 gektarǵa deıin keńeıedi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev kezdesý sońynda qala ekonomıkasyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes úlesin arttyrý, transport qurylymyn damytý jáne qoǵamdyq kólikterdi ekologıalyq talaptarǵa sáıkestendirý, sondaı-aq ınjenerlik jáne áleýmettik ınfraqurylymdy sapaly jańǵyrtý jóninde birqatar naqty tapsyrma berdi.

RELATED NEWS

Úkimet

13 qyrkúıek 2024

Úkimet sý tasqynyn boljaý úshin 576 mln teńge bóldi

Úkimet sý tasqynynyń aldyn alý úshin ózen-sýlardaǵy sý deńgeıin anyqtaıtyn batımetrıalyq zertteýlerge 576 mln teńge bóldi, dep habarlaıdy Ulys.

Qaýlyǵa Premer-Mınıstr Oljas Bektenov qol qoıǵan. Aqshany sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi alady.

«Qarjylandyrýdyń negizgi bóligi jabdyqtar men tehnıkalyq jaraqtardy satyp alýǵa, sondaı-aq zertteýlerge baǵyttalady. Atap aıtqanda, osy aqshany «Qazsýshar» kompanıasynyń «Sý metrologıa» fılıalyna berip, elimizdiń soltústik, batys jáne ortalyq óńirlerdegi sý tasqyny qaýpi bar ýchaskelerine batımetrıalyq zertteý júrgizý kózdelip otyr», - dep habarlaıdy úkimet.

Ózen-sýlar bıyl da, 2025 jyly da zerttelýi kerek. Zertteýdiń derekteri sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi men «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» kompanıasyna beriledi.

Úkimet

15 tamyz 2024

Memleket basshysy Úkimetke jańa mindetter júktedi

Aqordada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý máseleleri jáne Úkimettiń ortamerzimdi kezeńge arnalǵan boljamdary qarastyrylǵan keńes ótti, dep habarlaıdy Ulys.

Jıynǵa Premer-Mınıstr Oljas Bektenov, Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy Aıbek Dádebaı, Ulttyq bank tóraǵasy, Joǵary aýdıtorlyq palatanyń tóraǵasy, Úkimet músheleri jáne basqa da laýazymdy tulǵalar qatysty.

Prezıdentke negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri, respýblıkalyq búdjettiń bıylǵy 7 aıdaǵy oryndalýy jáne 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq búdjet jobasyndaǵy makroekonomıkalyq parametrler jóninde baıandaldy.

Úkimet kelesi jyly ekonomıka 5,6 paıyz deńgeıinde ósim kórsetedi, al ınflásıa 5,5 – 7,5 paıyzǵa deıin tómendeıdi dep boljam jasap otyr.

Memleket basshysy Úkimetke makroekonomıkalyq kórsetkishterdi boljaý jáne memlekettik búdjet sapasyn arttyrý, ortalyqtaǵy jáne jergilikti deńgeıdegi memlekettik shyǵyndardy basymdyǵyna qaraı retteýdiń naqty mehanızmin engizý, sondaı-aq kóleńkeli ekonomıkamen kúres sharalaryn kúsheıtý týraly mindet júktedi.

Úkimet

16 tamyz 2024

Kúzgi egin jınaý naýqany bastaldy: Úkimet rekordtyq kólemde qarajat bóldi

Úkimet basshysy Oljas Bektenov egin jınaý naýqanyna daıyndyq máseleleri jóninde keńes ótkizdi. Jıynda aýyl sharýashylyǵy mınıstri, ekologıa jáne tabıǵı resýrstar, energetıka vıse-mınıstrleri, sondaı-aq Aqmola, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynyń ákimderi tyńdaldy. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimet bıylǵy kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn júrgizýge 580 mlrd teńge kóleminde rekordtyq qarajat bóldi. Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn lızıńke satyp alýǵa baǵyttalǵan soma 5 esege ulǵaıtyldy. Memleket tarapynan kórsetiletin qoldaý sharalaryn keńeıtý sharýalarǵa egis naýqanyn sátti ótkizýge múmkindik berdi.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetinshe, Qazaqstanda jappaı egin jınaý jumystary tamyzdyń úshinshi onkúndiginde bastalady. Búgingi tańda aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń daıyndyǵy 98%-dy quraıdy. Barlyǵy 149 myńnan astam traktor, 38 myń astyq jınaıtyn kombaın jáne 14 myń destelegish tartylatyn bolady.

Úkimet basshysy vıse-premer Serik Jumanǵarınniń basshylyǵymen tıisti mınıstrlikter, ákimdikter men sharýalar arasyndaǵy jumysty úılestirý men baqylaý úshin egin jınaý naýqanyn ótkizý jónindegi jedel shtab qurýdy tapsyrdy.

«Egindi sapaly jınap alý jáne saqtaý elimiz úshin erekshe mańyzǵa ıe. Týyndaıtyn barlyq máseleni kúndelikti pysyqtaý qajet. Bul tek mınıstrlikterge ǵana emes, ákimdikter men fermerlerdiń ózderine de qatysty. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine oblystardyń ákimdikterimen birlesip, egin jınaý jumystaryn erekshe baqylaýda ustaýdy tapsyramyn. Dándi daqyldardy saqtaýdyń tıisti jaǵdaıyn qamtamasyz etý de mańyzdy», — dep atap ótti Oljas Bektenov.

Sharýalarǵa kúzgi dala jumystaryn júrgizýge 64 myń tonnadan astam jeńildigi bar dızel otyny jóneltildi. Bekitilgen kestege sáıkes, óńirlerge barlyǵy naryq baǵasynan tómen deńgeıde tirkelgen baǵa boıynsha shamamen 355 myń tonna jetkiziletin bolady. Dızel otynyn jetkizýdi baqylaý jáne ashyqtyǵyn qamtamasyz etý boıynsha sharalar qabyldandy.

Oljas Bektenov máseleni turaqty baqylaýda ustaýdy mindettedi, qajettilik týyndaǵan jaǵdaıda – sharýalarǵa astyqty keptirýge dızel otynynyń qosymsha kólemi bólinedi.

Respýblıkada astyq saqtaýdyń jalpy syıymdylyǵy 30 mln tonnany quraıdy, bul boljanyp otyrǵan egin kólemin saqtaýǵa jetkilikti. Sonymen qatar jekelegen astyq qoımalarynyń júktemesi áli kúnge joǵary bolyp otyr.

Premer-Mınıstr elevatorlardy ótken jylǵy egin qaldyqtarynan 10 qyrkúıekke deıin bosatýdy tapsyrdy. Oblystardyń ákimdikteri Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigimen birlesip, elevatorlar qyzmeti baǵasynyń negizsiz ósýine jol bermeýi tıis.

Óndirilgen AÓK ónimderin, onyń ishinde negizgi eksport naryqtarynda ótkizýdi qamtamasyz etýdiń mańyzy atap ótildi. Saýda jáne ıntegrasıa mınıstrligi Qytaı, Taıaý Shyǵys, Afrıka jáne basqa da elderdegi seriktestermen osy baǵyttaǵy jumysty jandandyrýy qajet.

Jańalyqtar

22 qazan 2024