Valúta baǵamy
  • USD -

    515.1
  • EUR -

    545
  • RUB -

    5.23
Almatydaǵy bıyl 1 133 mlrd teńge ınvestısıa tartylǵan
Foto: Aqorda 16 qazan 2024
Almatydaǵy bıyl 1 133 mlrd teńge ınvestısıa tartylǵan

Prezıdent Almaty qalasynyń ákimi Erbolat Dosaevty qabyldady. Qasym-Jomart Toqaevqa Almaty qalasynyń bıylǵy 9 aıdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń aldyn ala qorytyndysy baıandaldy. Bul týraly Aqorda habarlady.

Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, esepti kezeńde qysqamerzimdi ekonomıkalyq ındıkator 104,1 paıyzdy qurady. 2024 jyly Almatynyń óńirlik jalpy ónimi 5,5 paıyz deńgeıine jetip, kelesi jyly 6,4 paıyzǵa deıin ósedi dep boljanyp otyr.

Bıylǵy 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha negizgi kapıtalǵa 1 133 mıllıard teńge ınvestısıa tartylyp, ósim 8,1 paıyzǵa jetken. Jyl sońyna deıin 2 trıllıon teńge ınvestısıa tartylady.

Prezıdentke jergilikti búdjet kiristeri 27,2 paıyzǵa artqany jóninde málimet berildi. Bul Almaty qalasyn 2025 jylǵa deıingi damytý baǵdarlamasy jáne 2030 jylǵa deıingi orta merzimdi perspektıvalary aıasynda basymdyq berilgen jobalardy qarjylandyrý kólemin ulǵaıtýǵa múmkindik berdi. Jyl basynan beri qala búdjeti 204,5 mıllıard teńgege artyp, 1828,5 mıllıard teńgeni qurady.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, shaǵyn jáne orta bıznesti órkendetýge den qoıa otyryp, ekonomıkany ártaraptandyrý jumystary jalǵasady. Kásipkerlik sýbektiler sany 6,2 paıyzǵa ósip, 361,1 myńǵa jetti. Jyl qorytyndysy boıynsha Almatynyń óńirlik jalpy ónim kórsetkishindegi shaǵyn jáne orta kásipkerlik úlesi 60 paıyzǵa deıin artady.

Prezıdent tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda qalanyń damýyn sapaly qamtamasyz etýge jáne tıimdi baqylaýǵa arnalǵan Qala qurylysy reglamenti, Qurylys júrgizý erejesi jáne Turǵyn úıdi renovasıalaý baǵdarlamasynyń jańa jobasy ázirlendi. Ózgerister jyl sońyna deıin qalalyq máslıhattyń sesıasynda bekitiledi.

Qasym-Jomart Toqaevqa bıyl densaýlyq saqtaý ınfraqurylymyn jańǵyrtýǵa arnalǵan búdjet 2,5 ese ósip, 26,3 mıllıard teńgege jetkeni týraly esep berildi. Tamyz aıynda elimizdegi alǵashqy Erte aralasý ortalyǵy ashyldy. Bul mekeme vedomstvoaralyq is-qımyldy úılestirip, balalar arasyndaǵy múgedektikti tómendetýmen shuǵyldanady.

Ákimniń aıtýynsha, basym baǵyttyń biri – ınjenerlik ınfraqurylymdy jańartý. Esepti kezeńde 219 shaqyrym sýmen jabdyqtaý jáne sý tartý jelileri salynyp, qoldanystaǵy 27,3 shaqyrym jeli jańartyldy. Budan bólek, 66 shaqyrym elektrmen jabdyqtaý jelisi rekonstrýksıalandy.

Memleket basshysyna Almatynyń jasyl jelegin kóbeıtý jónindegi tapsyrmasynyń oryndalý barysy baıandaldy. Oǵan kútim jasaý úshin 110 shaqyrym tamshylatyp sýarý júıesi ornatylǵan. Jyl sońyna deıin saıabaqtardyń aýdany 996 gektarǵa deıin keńeıedi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev kezdesý sońynda qala ekonomıkasyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes úlesin arttyrý, transport qurylymyn damytý jáne qoǵamdyq kólikterdi ekologıalyq talaptarǵa sáıkestendirý, sondaı-aq ınjenerlik jáne áleýmettik ınfraqurylymdy sapaly jańǵyrtý jóninde birqatar naqty tapsyrma berdi.

RELATED NEWS
Zańsyz aktıvter esebinen eki óńirde áleýmettik nysandar salynady
22 qazan 2024
Zańsyz aktıvter esebinen eki óńirde áleýmettik nysandar salynady

Zańsyz aktıvterdi qaıtarý jónindegi komısıa «Zańsyz ıemdenilgen aktıvterdi memleketke qaıtarý týraly» zań sheńberinde jumysyn jalǵastyrýda. Barlyq qarajat áleýmettik paıdaly maqsattarǵa odan ári qaıta bólý úshin Arnaýly memlekettik qorǵa jiberiledi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Úkimet Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Aqmola oblysynyń Zerendi aýylynda quny 2,1 mlrd teńge bolatyn sport keshenin jáne Túrkistan oblysynyń Temirlan aýlynda 890 mln teńge somaǵa mýzyka mektebin salý jónindegi alǵashqy eki áleýmettik jobany iske asyrýǵa Arnaýly memlekettik qordan qarajat bólý týraly sheshim qabyldady.

Bul bastamalar turǵyndardy bilim berý jáne sporttyq qyzmettermen qamtýdy arttyrý úshin aýyldyq jerlerde áleýmettik ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan.

Máselen, Aqmola oblysynyń Zerendi aýylynda aýdany 6 myń m2 asatyn, bir aýysymda 80 adamdy qabyldaıtyn sport keshenin salý josparlanyp otyr. Nysan belsendi turǵyndarǵa bos ýaqytytyn tıimdi ótkizýge múmkindik beredi – aýdanda 14,5 myńnan astam adam júıeli túrde sportpen shuǵyldanady. Jobaǵa sáıkes, ortalyqta kúres, boks, shańǵy tebý syndy sport túrlerimen aınalysý úshin jabdyqtalady, 2 jattyǵý zaly qajetti qural-jabdyqtarmen qamtylady. Sondaı-aq keshende sportshylardy jattyqtyrý men saýyqtyrý jumystaryn sapaly ári tıimdi júzege asyrý úshin qajetti qural-jabdyq jáne basqa da qosalqy úı-jaılar qarastyrylǵan.

Túrkistan oblysyndaǵy Temirlan aýlynda 300 oryndyq jańa óner mektebin salý josparlanyp otyr. 1974 jyly qabyrǵasy karkastan salynǵan qazirgi ǵımarat zamanaýı sanıtarlyq jáne órt qaýipsizdigi talaptaryna saı emes, kúrdeli jóndeýge jaramaıdy. Soǵan qaramastan búgingi tańda keshen jumys istep tur – ortalyqta 420-ǵa deıin bala oqıdy, bul onyń qazirgi qabyldaý múmkindiginen 2 esege artyq, 45 muǵalim sabaq beredi. Jańa joba aýylda óner salasynda qosymsha sapaly bilim alýǵa jaǵdaı jasaıdyi. Balalar jaıly ortada mýzykamen, horeografıamen aınalysýǵa múmkindik alady.    

Búgingi tańda Arnaýly memlekettik qorda 177 mlrd teńge jınaqtalǵan. Bul qarajattyń barlyǵy áleýmettik jáne ınfraqurylymdyq nysandar salýǵa, basqa da áleýmettik mańyzdy maqsattarǵa, sonyń ishinde densaýlyq saqtaý, bilim berý, buqaralyq sport jáne ózge salalardaǵy jobalardy iske asyrýǵa baǵyttalady. 

Zańsyz ıemdenilgen aktıvterdi memleketke qaıtarý máseleleri jónindegi komısıany QR Premer-mınıstri basqarady, jumys organy – QR Bas prokýratýranyń Aktıvterdi qaıtarý jónindegi komıteti.

Úkimet sý tasqynyn boljaý úshin 576 mln teńge bóldi
13 qyrkúıek 2024
Úkimet sý tasqynyn boljaý úshin 576 mln teńge bóldi

Úkimet sý tasqynynyń aldyn alý úshin ózen-sýlardaǵy sý deńgeıin anyqtaıtyn batımetrıalyq zertteýlerge 576 mln teńge bóldi, dep habarlaıdy Ulys.

Qaýlyǵa Premer-Mınıstr Oljas Bektenov qol qoıǵan. Aqshany sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligi alady.

«Qarjylandyrýdyń negizgi bóligi jabdyqtar men tehnıkalyq jaraqtardy satyp alýǵa, sondaı-aq zertteýlerge baǵyttalady. Atap aıtqanda, osy aqshany «Qazsýshar» kompanıasynyń «Sý metrologıa» fılıalyna berip, elimizdiń soltústik, batys jáne ortalyq óńirlerdegi sý tasqyny qaýpi bar ýchaskelerine batımetrıalyq zertteý júrgizý kózdelip otyr», - dep habarlaıdy úkimet. 

Ózen-sýlar bıyl da, 2025 jyly da zerttelýi kerek. Zertteýdiń derekteri sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi men «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» kompanıasyna beriledi.

Memleket basshysy Úkimetke jańa mindetter júktedi
15 tamyz 2024
Memleket basshysy Úkimetke jańa mindetter júktedi

Aqordada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý máseleleri jáne Úkimettiń ortamerzimdi kezeńge arnalǵan boljamdary qarastyrylǵan keńes ótti, dep habarlaıdy Ulys.

Jıynǵa Premer-Mınıstr Oljas Bektenov, Prezıdent Ákimshiliginiń Basshysy Aıbek Dádebaı, Ulttyq bank tóraǵasy, Joǵary aýdıtorlyq palatanyń tóraǵasy, Úkimet músheleri jáne basqa da laýazymdy tulǵalar qatysty.

Prezıdentke negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri, respýblıkalyq búdjettiń bıylǵy 7 aıdaǵy oryndalýy jáne 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq búdjet jobasyndaǵy makroekonomıkalyq parametrler jóninde baıandaldy.

Úkimet kelesi jyly ekonomıka 5,6 paıyz deńgeıinde ósim kórsetedi, al ınflásıa 5,5 – 7,5 paıyzǵa deıin tómendeıdi dep boljam jasap otyr.

Memleket basshysy Úkimetke makroekonomıkalyq kórsetkishterdi boljaý jáne memlekettik búdjet sapasyn arttyrý, ortalyqtaǵy jáne jergilikti deńgeıdegi memlekettik shyǵyndardy basymdyǵyna qaraı retteýdiń naqty mehanızmin engizý, sondaı-aq kóleńkeli ekonomıkamen kúres sharalaryn kúsheıtý týraly mindet júktedi.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.