Elimizde jyl saıyn kóktem kele salysymen sý tasqynymen kúres jumystary bastalady. Sý sharýashylyǵynyń mamany, gıdrotehnık Amanbek Ramazanov mundaıǵa jol bermeý úshin erte qam jasap, arnalar men qoımalardyń durys jóndelý jaýapkershiligin zańnama arqyly menshik ıesine júkteý qajettigin aıtady.

«Sý tasqynyna daıyndyqty aýyl sharýashylyǵynda sýarý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden bastaǵan jón boldy», - dedi sý mamany.

Onyń aıtýynsha, buryn ár oblysta sý sharýashylyǵy basqarmasy jáne iri sharýa qojalyqtary boldy. Munan bólek, jyljymaly mehanıkalandyrylǵan lekter qyzmet kórsetti. Olar kanaldardyń arnasyn tazartý, sý tyǵyzdaǵyshtardy, bógetterdi jóndeý jumystaryn kúzde, tipti jazdyń sońynda bastap ketetin. Qazir osy tártipti qolǵa alý qajet.

«Ákimdikter jylytý maýsymy aıaqtala salysymen kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty birden bastap ketedi. Iaǵnı, olar kelesi jylytý maýsymyna daıyndyqty kúzde emes kóktemde, aǵymdaǵy jyldyń jylytý maýsymy aıaqtalǵannan keıin birden qolǵa alady. Dál solaı sý tasqynyna daıyndyqty sýarý maýsymynan keıin birden bastaý kerek. Árıne, muny aıtý ońaı, al jasaý  óte qıyn ekeni túsinikti», - dedi Amanbek Ramazanov.

Osy oraıda gıdrotehnık mundaı jaǵdaıda kanaldar men gıdrotehnıkalyq jabdyqtardy kim retke keltirýi tıistigine toqtaldy.

«Menińshe, muny memlekettik nemese jeke menshikte bolǵanyna qaramastan qurylys nysandarynyń ıeleri isteýi kerek. Bul mindetter zańmen belgilenýi tıis. Qazir qoldanystaǵy zańdarda mundaı mindetter kózdelmegen, joq. Al ol jumystardy uıymdastyrý jaýapkershiligi zań júzinde Sý resýrstar mınıstrligi men jergilikti atqarýshy organdarǵa júktelýi qajet. Sonymen qatar mundaı mindetterdi baseındik keńesterge de júkteýge bolady. solaı bolǵan jaǵdaıda atalǵan keńesterdiń róli men quramy zańmen kúsheıtilýi kerek. Osy sharalar qolǵa alynǵan jaǵdaıda jurtshylyq sheshim qabyldaýǵa qatysýǵa jáne osy jumystardyń oryndalýyn baqylaýǵa múmkindik alady. Bul kóptegen damyǵan elderde bar tájirıbe», - dedi ol.

Sý mamany sońǵy jyldary klımat ózgerip, aýa temperatýrasy jylyp kele jatqandyǵyna nazar aýdartyp, sonyń saldarynan týyndaıtyn qıyndyqtarǵa qarsy turýdy úırený qajettigin basa aıtady.

«Ol úshin «Azamattyq qorǵaý týraly» Zańda qazirgideı tótenshe jaǵdaılar men onyń saldaryn joıý jónindegi is-sharalardy josparlaýdy ǵana emes, olardyń aldyn alýdy da kózdeý qajet. Sonymen qatar, bul josparlaýǵa tek Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi men ózge de múddeli memlekettik organdar ǵana emes, sonymen qatar ǵylymı qyzmetkerler, Qazgıdromet qatysýy tıis»,-  dedi gıdrotehnık.

QR Premer-Mınıstri Oljas Bektenov TJM-niń Daǵdarystyq jaǵdaılarda basqarý ortalyǵynda tótenshe jaǵdaılar mınıstri Shyńǵys Árinovtiń esebin tyńdady. Aýmaqtyq TJD-lar beıne konferens baılanys rejıminde qosyldy.

TJM derekteri boıynsha ákimdiktermen birlesip, 2,3 mln m3 astam aǵyn sý shyǵarylyp, 162 myńnan astam qum toltyrylǵan qapshyq jáne 31 587 tonna ınertti materıal tóseldi. Apattyq-qutqarý jumystaryna 6 349 adam, 2 192 tehnıka, 689 sorǵy quraly jáne t.b. jumyldyryldy.

«Bul – sońǵy jyldardaǵy eń úlken sý tasqyny. Qazir bastysy – adam ómirin saqtap qalý jáne apat zardaptaryn azaıtý. Keıin jekelegen laýazymdy tulǵalardyń óz qyzmettik mindetterine salǵyrt qaraýynyń yqtımal faktilerin anyqtaý maqsatynda egjeı-tegjeıli tekserý júrgiziletin bolady. Men bul máseleni Bas Prokýrormen talqyladym. Búginde barlyq kúsh sý tasqynyna qarsy jumystarǵa jumyldyryldy. Meniń birinshi orynbasarym Roman Vasılevıch Sklár eń qatty zardap shekken óńirlerde júr» , — dedi Oljas Bektenov.

Úkimet basshysy sondaı-aq soltústik óńirlerde de sý basý qaýpi bar ekenin atap ótti. Buǵan deıin Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy sý toraptarynyń jaǵdaıy tekserilgen bolatyn.

TJM basshylyǵyna elimizdiń barlyq óńirinde baqylaýdy kúsheıtý tapsyryldy.

Atyraý oblysy ákiminiń orynbasary  Jasulan Bısembaı Qulsaryda bolyp jatqan ahýal óte kúrdeli ekenin aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

"Jylyoılyqtar tasqyn sýmen kúreske bel sheshpeı 2 apta daıyndalyp, 3 kún boıy qarǵyn sýmen kúresti. Biraq, tilsiz jaý qalany basyp ketti.Zardap shekken baýyrlarymyzǵa barlyq kómek kórsetilýde, shyǵyn kólemi de óteledi. Degenmen, Atyraý qalasy da bul taǵdyrdy qaıtalaýy múmkin. Sý basý qaýpi Orynbor, Oral qalalarynan kem bolmaıdy degen boljam bar. Álbette ákimdik daıyndalýda, 5 kúnnen beri óńirdiń eń úlken 20 qurylys kompanıasy jáne 6 iri munaı kompanıalary jaǵalardy bekitýge, qorǵaý dambalaryn salýǵa jumyldyryldy. Qajetti materıaldardyń (qapshyq, kúres jáne tb) rezervin daıyndalyp, ınertti zattar jınaqtaldy", - dep jazdy ákimniń orynbasary jelide.

Onyń aıtýynsha Orynbor oblysyndaǵy Irıkla sý qoımasynan Jaıyqqa jiberilgen sý Qazaqstan aýmaǵynda Batys Qazaqstan oblysy arqyly Atyraýǵa oblystyń Inder, Mahambet aýdandarynyń aýmaǵymen aǵyp keledi.

"Inder aýdany boıynsha jaǵa bekitý jumystaryna 54 arnaıy tehnıka, 408 qyzmetker jumyldyrylǵan. Qazir aýdanda Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyndaǵy qaýipti aýmaqtarǵa jalpy uzyndyǵy 10 km bóget soǵyldy. Ol jumystarǵa 37950 dana qapshyq paıdalanyldy. Tasqynǵa qarsy kúres jumystary jalǵasýda.Mahambet aýdany boıynsha eldi mekenderdiń sýdan qorǵaný bógetteriniń jalpy uzyndyǵy – 80 kılometr. Jaıyq ózeni boıynda ornalasqan 17 eldi mekenniń ishinde 9 qorǵaný bógeti osal. Olar Taldykól, Beıbarys, Alǵa, Mahambet, Sarytoǵaı, Eski Saraıshyq, Eńbekshil, Esbol jáne Ortaqshyl aýyldary tusynda. Tasqynnan qorǵaný úshin 56 myń dana qapshyqqa topyraq qaptalyp, ózen jaǵalaýy bekitildi. Bul jumystarǵa barlyǵy 95 tehnıka, 142 qyzmetker, 1300 erikti jumyldyryldy. Al, Jaıyq ózeniniń quıar saǵasyndaǵy Atyraý qalasynda barlyǵy 12 aýmaqta jaǵa bekitý jumystaryn 172 tehnıka júzege asyrýda. Qazir jaǵa bekitý boıysha 2 metr bıiktikte jalpy uzyndyǵy 7 km bógetter salyndy. Jumysta barlyǵy 100 000 dana qapshyq paıdalanyldy. Jumystar jalǵasýda.Qazirgi tańda atalǵan jumystardy jalpy sany 5 myńnan astam adam iske asyrýda. Onyń ishinde, ákimdiktiń jáne Qorǵanys mınıstriliginiń, Ulttyq ulannyń, Tótenshe jaǵdaılar, Polısıa departamentteriniń ókilderi jumyldyrylǵan",- dedi ol.

Bul iske 4 000-ǵa jýyq eriktiler toby da úles qosýda.

«BİRAQ BUL ÁLİ DE JETKİLİKSİZ. Sebebi, búgin Orynbordaǵy Irıkla sý qoımasy rekordty sý kólemin taǵy da jiberdi. Mundaı sý kólemi bizdiń tarıhymyzda bolmaǵan! Sondyqtan el bolyp, biriligimizdi kórsetip qalamyzdy apattan aman alyp qalýǵa jumylaıyq. Bizge ár atyraýlyqtyń kómegi kerek. Barlyǵymyz bir kisideı Jaıyq jaǵasyn kótereıik. Kóp túkirse kól degendeı, ár azamat bir qapshyq qumdy jaǵaǵa ákelse, úlken beket bolary sózsiz. Biz bul synaqtan birlik arqyly ǵana shyǵa alamyz! Barshańyzdy jaǵa bekitý jumystaryna qatysýǵa shaqyramyn!», - dep tolyqtyrdy ákimniń orynbasary.