Valúta baǵamy
  • USD -

    539.7
  • EUR -

    629.5
  • RUB -

    6.69
Áleýmettik jelide lotereıa oınatqan shymkenttik 1 jylǵa sottaldy
Foto: Gabby Jones/Bloomberg/Getty Images 17 shilde 2024
Áleýmettik jelide lotereıa oınatqan shymkenttik 1 jylǵa sottaldy

Shymkenttik zańsyz paıda tabý maqsatynda 2 akkaýnttan tikeleı efırde «LOTO» oınatqany anyqtaldy, dep habarlaıdy Ulys QMA silteme jasap.

Lotereıa utysy retinde «Toyota Land Cruiser Prado» markaly avtokóligi, Samsung, IPhone, Redmi smartfondary, zergerlik buıymdar jáne turmystyq tehnıka qoıyldy.

Atalǵan zattar tárkilenip, zattaı dáleldemeler dep tanyldy.

Sonymen qatar, ol lotereıa bıletterin satý boıynsha belsendi jarnamany júzege asyrǵan (1 danasyn — 5000 teńgege, 3 dana — 10000 teńge, 6 dana — 20000 teńge, 12 dana — 40000 teńge, 30 dana — 100000 teńge).

«Satylǵan bıletterden túsken qarajatty óziniń kart-shotyna jáne týystarynyń shottaryna jınaǵan. 2023 jylǵy 10 qyrkúıekten 29 qarashaǵa deıin satylǵan bıletterden túsken qarajattyń jalpy somasy 96 mln teńgeden asty», — delingen habarlamada. 

Sot úkimimen azamat kináli dep tanylyp, oǵan 1 jylǵa bas bostandyǵyn shekteý túrindegi jaza taǵaıyndaldy. 

RELATED NEWS
Pavlodarda týysqan qaryndasyn zorlaǵan jetkinshek 10 jylǵa sottaldy
26 naýryz 2025
Pavlodarda týysqan qaryndasyn zorlaǵan jetkinshek 10 jylǵa sottaldy
 

Byltyr jazda Pavlodar oblysy Sharbaqty aýdanyndaǵy aýyldardyń birinde týysqan aǵasy zorlap, artynan júkti bolǵan qyz bosanǵan edi. Búgin Pavlodar oblysynda osy iske qatysty sot ótti, dep habarlaıdy Ulys.

Kúdikti bolǵan 17 jastaǵy bala kámelet jasyna tolmaǵandyqtan, sot ony 10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy. Sottyń búgingi sheshimi ázirge zańdy kúshine engen joq.

Jazda oqýshy qyzdyń bosanǵany belgili bolǵan soń Pavlodao oblysyndaǵy bala quqyqtary jónindegi ýákil Sáýle Shákenova 12 jasar qyzdyń aýylyna barǵan. Qyz bala otbasymen Pavlodar oblysy Sharbaqty aýdany Galkıno aýylynda ómir súrip jatyr. Atajurtqa kóship kelgen qandastardy Qazaqstanǵa erte kóship kelgen týystary osy aýylǵa qonystandyrǵan kórinedi.

Aqmola oblysynda ájesi nemeresin óltirip, denesin úıdiń aýlasynda kómgen
04 naýryz 2025
Aqmola oblysynda ájesi nemeresin óltirip, denesin úıdiń aýlasynda kómgen

Aqmola oblysynyń Shýchınsk qalasynda asyrap alynǵan balanyń ólimine baılanysty sot úkimi shyqty, dep habarlaıdy Ulys.

HALYQSTAN habarlaýynsha, bes jylǵa jýyq ýaqyt boıy jan túrshigerlik qylmystyń izderi jasyrýly bolyp kelgen. Bul atyshýly is boıynsha bala asyrap alǵan anasy men ájesi sot aldynda jaýap berdi.

Bes jasar balanyń denesi úıdiń baqshasyna jerlengen, al bul sumdyq oqıǵa tek ótken kóktemde ǵana anyqtaldy. Qylmystyń beti kútpegen qateliktiń arqasynda ashylǵan.

Asyrap alǵan anasy basqa balasyn denesi  kógerip júrgendikten aýrýhanaǵa alyp kelgen, alaıda qujattardy shatastyryp alǵan. Keıinirek onyń tórt jyl boıy qaıtys bolǵan balaǵa tıesili týý týraly kýálikti qoldanyp júrgeni anyqtaldy.

Basty kúdikti 65 jastaǵy ájesi birden qamaýǵa alynsa, 29 jastaǵy asyrap alǵan anasy da ýaqytsha ustaý ızolátoryna jiberildi.

Sot jabyq esik jaǵdaıynda ótip, úkim shyqty. Balanyń ájesi – 21 jylǵa, ógeı anasy 4 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy.

Jýrnalıs Dana Ormanbaevaǵa halyqaralyq izdeý jarıalandy
25 qańtar 2025
Jýrnalıs Dana Ormanbaevaǵa halyqaralyq izdeý jarıalandy

Qazaqstandyq jýrnalıs Dana Ormanbaevanyń ústinen ultaralyq arazdyqty órshitý faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵaldy. Oǵan halyqaralyq izdeý jarıalandy. Bul týraly Ulys Almaty polısıasyna silteme jasap habarlaıdy.

"Almaty polısıa departamentiniń tergeý basqarmasy ultaralyq arazdyqty qozdyrý faktisi boıynsha qylmystyq isti tergep jatyr. Sot «qamaýǵa alý» túrindegi bultartpaý sharasyna syrttaı sanksıa berdi. Sonymen birge kúdiktige halyqaralyq izdeý jarıalandy", - delingen polısıa habarlamasynda.

Jýrnalıs qazir Qazaqstannan basqa jerde turyp jatyr. 

 

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.