Búgin Májilis depýtattary Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekske ózgerister men túzetýler engizetin zań jobasyn birinshi oqylymda maquldady. Endi ekinshi oqylymǵa tolyqtyryp ákelip, Senatqa joldaý kerek. Senat maquldasa, Prezıdentiń qol qoıýyna jiberiledi. Bul týraly Ulys tilshisiniń maqalasynan tolyqyraq.
TÁRTİP BUZDYŃ BA, 5 KÚN TEGİN JUMYS JASAISYŃ
Qujattaǵy basty jańashyldyqtyń biri – eńbekke májbúrlep tartý sharasy qylmystyq zańnamadan ákimshilik zańnamaǵa aýysyp otyr.
Zań jobasy týraly qosymsha baıandama jasaǵan depýtat Sergeı Ponomarev qoǵamdyq tártippen, ádeppen baılanysty zańsyz áreketterdiń kóbin májbúrlep eńbekke tartý jazasyn qoldaný arqyly azaıtýǵa bolatynyn aıtady.
«Buǵan deıin Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekste qoǵamdyq jumysqa tartý sharalary jol edi. Biz kóptegen dúnıeni osy tetik arqyly tyndyrýǵa bolady dep esepteımiz. Mysaly, adam dárethanany esigin teýip ketýi múmkin nemese jarnama sóresin qıratyp, avtobýs aıaldamasyn búldirip ketti deıik. Osy sıaqty zańsyzdyqtar úshin qoǵamdyq jumysqa tartý kózdelip otyr. Qoǵamdyq jumys degende, 5 kún boıy kóshe sypyryp, aýla tazalaıdy. 5 kún adamnyń ne búldirgenin túsinýine jetkilikti ýaqyt. Aıyppul bolsa, tólegen sátte umytyp ketýi múmkin. Al 5 kún boıy eńbekke tartylsa áreketiniń salmaǵyn sezine alady», - deıdi ol.
JÚRGİZÝSHİ QUQYǴYNAN AIYRÝ JAZASY SÁL JEŃİLDEIDİ
Zań jobasyndaǵy taǵy bir nazar aýdarýǵa turatyn norma jol-kólik oqıǵasymen baılanysty. Jobany ázirlegen jumys toby jol-kólik oqıǵasy kezinde densaýlyqqa zıan kelmese, júrgizýshi quqyǵynan aıyrý jazasyn qoldanbaýdy usynyp otyr.
Májilis kýlýarynda jýrnalıser bul normanyń erteńgi saldary týraly kóp suraq qoıdy. Ádilet mınıstri Azamat Esqaraev ta, depýtat Sergeı Ponomarev te mundaı «jumsaq» normanyń mas bolyp kólik aıdaıtyndarǵa qatysy joq ekenin basa aıtty.
Qoldanystaǵy zań boıynsha mas bolyp kólik apatyn jasaǵan adamǵa 7 jylǵa deıin kólik júrgizýge tyıym salynady.
Sergeı Ponomarevtiń sózinshe, adamdy 7 jyl boıy kólik júrgizý quqyǵynan aıyrýdyń áleýmettik saldaryn alǵa tartyp, qarsylyq bildirýshiler kóp bolǵanyn aıtady.
«Bir ret mas kólik aıdaǵany úshin birneshe jyl boıy kólik júrgizýden shektelgen azamattardyń taksı bolyp otbasyn asyrap júrgender de bar kórinedi. Biraq tabysyń taksı bolsa, kólik tizginine ishimdik iship otyrmasań boldy emes pe? Sondyqtan mas bolyp kólik aıdaıtyndardyń jazasy ózgerissiz qaldy. Al saý júrip kólik apatyn jasaǵandar ózgelerdiń densaýlyǵyn zıan keltirmese, aıyppul ǵana tóleı alady», - deıdi depýtat.
AQYLY TURAQ IELERİ AIYPPULMEN QORQYTA ALMAIDY
Astanada kólikpen júretin turǵyndardyń eti úırenip bolǵan bir paradoks bar. Aqyly turaqqa kólik qańtaryp, aqysyn tóleýdi umytsańyz, avtomatty túrde aıyppul taǵaıyndalady. Al basqa qyzmetterdiń aqysy tólenbese, taraptar máseleni sot arqyly sheshedi. Iaǵnı, qazirgi zańnama aqyly turaq ıelerine artyqshylyq berip tur dep túsinýge bolady. Kodekske osy paradoksty joıýǵa baǵyttalǵan norma usynylyp otyr.
«Siz dúkende taýar aqysyn tólemeı qoısańyz, ol úshin birden qamamaıdy nemese birden aıyppul salmaıdy. Máseleni tek sot qana sheshe alady. Turaq aqysy da eki azamattyń arasyndaǵy másele. Iaǵnı, azamattyq quqyq aıasynda sheshilý kerek. Iaǵnı, turaq aqysyn tólemeseńiz, qazirgideı syrtyńyzdan aıyppul jazyp tastaı almaıdy. Tek sotqa shaǵymdaný arqyly óndirip alady», - deıdi Sergeı Ponomarev.
Bul norma turaq aqysyn tóleýden jaltarýǵa jol beredi dep túsinýge bolmaıdy. Tıesili aqyny erkińizben tólemegen kúnniń ózinde sot sheshimi arqyly óndirip alady. Onyń ústine moınyńyzǵa sotqa ketken shyǵyndy óndirý týraly talap qoıylýy múmkin.
«KÓLİGİ ESKİ EKEN DEP ESİRKEMEIMİZ»
Sondaı-aq aǵashty ruqsatsyz kesýdiń jazasy qatańdatylmaq.
Buǵan deıin kásipkerler keńsesiniń aldyndaǵy aǵashtardy keskenin «bızneske kedergi keltirip tur» degen jeleýmen aqtap, aıyppuldan qutylyp ketetin – alǵashqy ret eskertý ǵana beriledi. Endi aǵashty ruqsatsyz keskenderge eshqandaı eskertý berilmeıdi, birden aıyppul salynady.
Kólikten shyqqan dybyspen ózgelerdiń mazasyn alǵandar men temir tulparynyń tútinimen qorshaǵan ortany shekten tys lastap júrgender de eshqandaı eskertýsiz aıyppul arqalaýy múmkin. Depýtat Sergeı Ponomarev sońǵy normany Almatydaǵy ahýaldy eskerip engizgenderin aıtady.
«Almatyǵa syrttan kiretin kólikter ekologıalyq porttarda tekseriledi. Sol kezde qorshaǵan ortaǵa tastaıtyn gazy shekten tys zıandy ekeni eskertilgen júrgizýshilerdiń 78 paıyzy bir jyl ishinde aqaýdy joımaǵan. Biz osyndaı qorytyndy shyǵaryp, aýany shekten tys lastaıtyn kólik ıelerine birden aıyppul taǵýǵa múmkindik beretin norma usyndyq. Túsinemin, kóbi eski kóligin nıeti bolmaǵandyqtan emes, artyq aqshasy bolmaǵandyqtan jańalaı almaı júr. Biraq bul qorshaǵan ortany qorǵaýǵa kedergi bolmaý kerek. Kólik eski bolsa da, jóndetip, qorshaǵan ortaǵa zıansyz etip miný kerek», - deıdi ol.