Valúta baǵamy
  • USD -

    533.1
  • EUR -

    550
  • RUB -

    5.19
Ákimshilik kodekske engiziletin ózgerister halyqtyń qaltasyna qalaı áser etedi
17 sáýir 2024
Ákimshilik kodekske engiziletin ózgerister halyqtyń qaltasyna qalaı áser etedi

Búgin Májilis depýtattary Ákimshilik  quqyq buzý týraly kodekske ózgerister men túzetýler engizetin zań jobasyn birinshi oqylymda maquldady. Endi ekinshi oqylymǵa tolyqtyryp ákelip, Senatqa joldaý kerek. Senat maquldasa, Prezıdentiń qol qoıýyna jiberiledi. Bul týraly Ulys tilshisiniń maqalasynan tolyqyraq.

TÁRTİP BUZDYŃ BA, 5 KÚN TEGİN JUMYS JASAISYŃ

Qujattaǵy basty jańashyldyqtyń biri – eńbekke májbúrlep tartý sharasy qylmystyq zańnamadan ákimshilik zańnamaǵa aýysyp otyr.

Zań jobasy týraly qosymsha baıandama jasaǵan depýtat Sergeı Ponomarev qoǵamdyq tártippen, ádeppen baılanysty zańsyz áreketterdiń kóbin májbúrlep eńbekke tartý jazasyn qoldaný arqyly  azaıtýǵa bolatynyn aıtady.

«Buǵan deıin Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekste qoǵamdyq jumysqa tartý sharalary jol edi. Biz kóptegen dúnıeni osy tetik arqyly tyndyrýǵa bolady dep esepteımiz. Mysaly, adam dárethanany esigin teýip ketýi múmkin nemese jarnama sóresin qıratyp, avtobýs aıaldamasyn búldirip ketti deıik. Osy sıaqty zańsyzdyqtar úshin qoǵamdyq jumysqa tartý kózdelip otyr. Qoǵamdyq jumys degende, 5 kún boıy kóshe sypyryp, aýla tazalaıdy.  5 kún adamnyń ne búldirgenin túsinýine jetkilikti ýaqyt. Aıyppul bolsa, tólegen sátte umytyp ketýi múmkin. Al 5 kún boıy eńbekke tartylsa áreketiniń salmaǵyn sezine alady», - deıdi ol.

JÚRGİZÝSHİ QUQYǴYNAN AIYRÝ JAZASY SÁL JEŃİLDEIDİ

Zań jobasyndaǵy taǵy bir nazar aýdarýǵa turatyn norma jol-kólik oqıǵasymen baılanysty. Jobany ázirlegen jumys toby jol-kólik oqıǵasy kezinde densaýlyqqa zıan kelmese, júrgizýshi quqyǵynan aıyrý jazasyn qoldanbaýdy usynyp otyr.

Májilis kýlýarynda jýrnalıser bul normanyń erteńgi saldary týraly kóp suraq qoıdy. Ádilet mınıstri Azamat Esqaraev ta, depýtat Sergeı Ponomarev te mundaı «jumsaq» normanyń mas bolyp kólik aıdaıtyndarǵa qatysy joq ekenin basa aıtty.

Qoldanystaǵy zań boıynsha mas bolyp kólik apatyn jasaǵan adamǵa 7 jylǵa deıin kólik júrgizýge tyıym salynady.

Sergeı Ponomarevtiń sózinshe, adamdy 7 jyl boıy kólik júrgizý quqyǵynan aıyrýdyń áleýmettik saldaryn alǵa tartyp, qarsylyq bildirýshiler kóp bolǵanyn aıtady.

«Bir ret mas kólik aıdaǵany úshin birneshe jyl boıy kólik júrgizýden shektelgen azamattardyń taksı bolyp otbasyn asyrap júrgender de bar kórinedi. Biraq tabysyń taksı bolsa, kólik tizginine ishimdik iship otyrmasań boldy emes pe? Sondyqtan mas bolyp kólik aıdaıtyndardyń jazasy ózgerissiz qaldy. Al saý júrip kólik apatyn jasaǵandar ózgelerdiń densaýlyǵyn zıan keltirmese, aıyppul ǵana tóleı alady», - deıdi depýtat.

AQYLY TURAQ IELERİ AIYPPULMEN QORQYTA ALMAIDY

Astanada kólikpen júretin turǵyndardyń eti úırenip bolǵan bir paradoks bar. Aqyly turaqqa kólik qańtaryp, aqysyn tóleýdi umytsańyz, avtomatty túrde aıyppul taǵaıyndalady. Al basqa qyzmetterdiń aqysy tólenbese, taraptar máseleni sot arqyly sheshedi. Iaǵnı, qazirgi zańnama aqyly turaq ıelerine artyqshylyq berip tur dep túsinýge bolady. Kodekske osy paradoksty joıýǵa baǵyttalǵan norma usynylyp otyr. 

«Siz dúkende taýar aqysyn tólemeı qoısańyz, ol úshin birden qamamaıdy nemese birden aıyppul salmaıdy. Máseleni tek sot qana sheshe alady. Turaq aqysy da eki azamattyń arasyndaǵy másele. Iaǵnı, azamattyq quqyq aıasynda sheshilý kerek.  Iaǵnı, turaq aqysyn tólemeseńiz, qazirgideı syrtyńyzdan aıyppul jazyp tastaı almaıdy. Tek sotqa shaǵymdaný arqyly óndirip alady», - deıdi Sergeı Ponomarev.

 Bul norma turaq aqysyn tóleýden jaltarýǵa jol beredi dep túsinýge bolmaıdy. Tıesili aqyny erkińizben tólemegen kúnniń ózinde sot sheshimi arqyly óndirip alady. Onyń ústine moınyńyzǵa sotqa ketken shyǵyndy óndirý týraly talap qoıylýy múmkin.

«KÓLİGİ ESKİ EKEN DEP ESİRKEMEIMİZ» 

 Sondaı-aq aǵashty ruqsatsyz kesýdiń jazasy qatańdatylmaq.

Buǵan deıin kásipkerler keńsesiniń aldyndaǵy aǵashtardy keskenin «bızneske kedergi keltirip tur» degen jeleýmen aqtap, aıyppuldan qutylyp ketetin – alǵashqy ret eskertý ǵana beriledi. Endi aǵashty ruqsatsyz keskenderge eshqandaı eskertý berilmeıdi, birden aıyppul salynady. 

Kólikten shyqqan dybyspen ózgelerdiń mazasyn alǵandar men temir tulparynyń tútinimen qorshaǵan ortany shekten tys lastap júrgender de eshqandaı eskertýsiz aıyppul arqalaýy múmkin. Depýtat Sergeı Ponomarev sońǵy normany Almatydaǵy ahýaldy eskerip engizgenderin aıtady.

«Almatyǵa syrttan kiretin kólikter ekologıalyq porttarda tekseriledi. Sol kezde qorshaǵan ortaǵa tastaıtyn gazy shekten tys zıandy ekeni eskertilgen júrgizýshilerdiń 78 paıyzy bir jyl ishinde aqaýdy joımaǵan. Biz osyndaı qorytyndy shyǵaryp, aýany shekten tys lastaıtyn kólik ıelerine birden aıyppul taǵýǵa múmkindik beretin norma usyndyq. Túsinemin, kóbi eski kóligin nıeti bolmaǵandyqtan emes, artyq aqshasy bolmaǵandyqtan jańalaı almaı júr. Biraq bul qorshaǵan ortany qorǵaýǵa kedergi bolmaý kerek. Kólik eski bolsa da, jóndetip, qorshaǵan ortaǵa zıansyz etip miný kerek», - deıdi ol.

RELATED NEWS
 Respýblıka kúni – bizdiń úılesimdi jáne ádiletti qoǵam qurýǵa degen ortaq kúsh-jigerimizdiń jemisi 
25 qazan 2024
 Respýblıka kúni – bizdiń úılesimdi jáne ádiletti qoǵam qurýǵa degen ortaq kúsh-jigerimizdiń jemisi 

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev el egemendigi týraly deklarasıa qabyldanǵan kúndi qasıetti Táýelsizdigimizdiń bastaýyna balaı kele, «Memlekettik egemendik týraly Deklarasıanyń qabyldanýy elge álemdik qaýymdastyqta táýelsiz oıynshy retinde óz ornyn jarıalaýǵa múmkindik berdi», - dep ataýly kúnniń tarıhı mánin ashty. ​​​​​​​​​«Biz elimizde jan-jaqty reformalardy júzege asyryp jatyrmyz. Bul – eń aldymen, halqymyzdyń tutastyǵy men birliginiń arqasy. Sebebi, biz tańdaǵan jol – órkendeý men damý joly», – dedi Memleket basshysy.

El egemendigi týraly Deklarasıa 34 jyl buryn, 1990 jyly 25 qazanda qabyldandy. Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi depýtattary tarıhı qujatty biraýyzdan maquldady. Qazaqstan alǵash ret memlekettiliginiń negizgi qaǵıdalaryn – aýmaqtyq tutastyq, azamattyq, memlekettik bıliktiń tolyqtyǵy, halyqaralyq qatynastardaǵy derbestik, memlekettik rámizder – eltańba, tý, ánuranyn bekitti.  

    

Májilis depýtaty, fraksıa jetekshisi, Agrarlyq máseleler jónindegi komıtet tóraǵasy, "Aýyl" partıasynyń Tóraǵasy Serik Egizbaev "Memlekettik egemendik týraly Deklarasıa - jańa dáýirdiń bastaýy boldy", - dep sanaıdy.

"Shyn máninde, bul kúnge jetý jolynda talaı kórnekti tulǵalarymyz kúsh-jigerin, bilimin, qajyr-qaıratyn sarp etip, janqıarlyq erlik pen órliktiń úlgisin kórsetti. Olardyń patrıotızmi men otanǵa adaldyǵyn keler urpaqqa ónege etip, táýelsizdikke taǵzymdy taǵlymǵa aınaldyrý búgingi býynnyń qasıetti paryzy", - deıdi Serik Egizbaev.

Rasynda, Qazaqstan Egemendigi týraly Deklarasıa - elimizdiń erkin jáne táýelsiz damý jolynyń bastamasy, tyń tarıhymyzdyń tirek núktesi. Tarıhı sáttiń kýágeri - Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Hİİ shaqyrylymdaǵy depýtaty Jıgýlı Daırabaev búginde «Aýyl» HDPP Tóraǵasynyń orynbasary, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, "Aýyl" fraksıasynyń múshesi. Ol kezde  36-jastaǵy Jıgýlı Moldaqalyquly eń jas depýtat bolatyn.

«Qazaq eli­niń ǵasyrlar boıy ańsaǵan azat­tyǵyna 1990 jyldyń 25 qazanynda qoly jetti deýge tolyq negiz bar. Óıtkeni bul deklarasıa táýelsizdikke baratyn joldy ashyp berdi. Men osy tarıhı oqıǵanyń kýágeri bolyp, atalǵan qujattyń qabyldanýyna úlesimdi qosqanym úshin ózim­di baqytty sanaımyn», - deıdi Jıgýlı Daırabaev.

Respýblıka kúni 1995 jyldyń qazan aıynda Ulttyq mereke bolyp jarıalandy. 2001 jyly «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» Zańymen Respýblıka kúni memlekettik merekege aýystyryldy. Al 2009 jyldan atalǵan kúndi  merekeleý múldem toqtatylǵan bolatyn.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2022 jylǵy Ulttyq quryltaıdyń birinshi otyrysynda Respýblıka kúnin merekeleýdi jańǵyrtýdy jáne oǵan Ulttyq mereke mártebesin qaıtarýdy usyndy. İzin sýytpaı, 2022 jyldyń qyrkúıeginde Memleket basshysy tıisti Zańǵa qol qoıdy jáne Respýblıka kúni qaıtadan memlekettik merekege aınaldy.

Respýblıka kúni men táýelsizdik – egiz uǵym. Qazaqstanymyzdyń baılyǵy jer astyndaǵy kenimen ǵana emes, birlik pen yntymaqta ómir súretin elimen baǵalansa kerek. Bular barda eńserilmeıtin qıyndyq, alynbaıtyn qamal joq.  

Táýelsizdigimizdiń tuǵyry, arnaly bastaýy, asqaq sımvoly  – Respýblıka kúni qutty bolsyn!

 

Aıda Jabaǵıeva, «Aýyl» partıasynyń resmı ókili

 

AJYRASÝ NEGE BELEŃ ALÝDA
19 maýsym 2024
AJYRASÝ NEGE BELEŃ ALÝDA

Qazaq jastary otbasy qundylyǵyna nemquraılylyq tanytýda 

Qazirgi qazaq qoǵamyndaǵy órship turǵan ózekti máseleniń biri – ajyrasý. Olaı deýimizdiń sebebi Qazaqstanda árbir úshinshi neke ajyrasýmen aıaqtalady  eken. QR Ulttyq statısıka búrosynyń  derekterine júginsek, 2022 jyly elimizde 130 myńǵa jýyq jas shańyraq kóterse, 22500-den astam otbasylyq juptyń joldary ekige aırylǵan. Al 2023 jyly AHAT organdary Qazaqstan Respýblıkasynda 120,8 myń nekeni tirkegen. Bul aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 5,9% az. Nekeniń saqtalýyna keler bolsaq, olardyń sany 2022 jylmen salystyrǵanda 9,6% azaıyp, 40,2 myńdy quraǵan eken. Turǵylyqty jerine zer salar bolsaq, qalalyq jerlerde ajyrasýǵa ótinish kóp berilgen. Máselen, qalalyq jerlerde 29,4 myń ajyrasý (73,1%), aýyldyq jerlerde 10,8 myń ajyrasý (26,9%) tirkelgen. Alaıda, bul keltirilgen málimetterge de sene berýge bolmaıdy,  óıtkeni olardyń arasynda jalǵan túrde, ótirik ajyrasatyndar da az emes.  

Shańyraqtyń shaıqalýyna ne sebep?

Kóptegen jastar toı ótken soń bir jyldyń ishinde ajyrasýǵa aryz beredi eken. Saıasatkerler men depýtattar otbasy ınstıtýty  qurdymǵa ketip barady dep dabyl qaǵýda, bul pikirdi áleýmettanýshylar da  qoldap otyr.

Ajyrasý deńgeıiniń kúrt ósýi - bul tek otbasynyń ishindegi negatıvti faktor emes, sonymen qatar jurtshylyqtyń sana-seziminiń ózgerýi deıdi psıhologtar. Ajyrasýdyń sebepteri kóp, jalpy alǵanda  bul turǵyda qazaqstandyq qoǵamda qandaı máselelerdiń  bar ekendigin aıǵaqtaıdy. Sonymen...

Ata-analary men týǵan-týysqandardyń aralasýy

Keıbir ajyrasqan jastardyń aýzynan: «Bárine onyń sheshesi (jigittiń nemese boıjetkenniń) kináli» degendi jıi estımiz. Keıbir ata-ana óz balasynyń jar tańdaýdaǵy áreketine, eki jastyń baqytty januıa qurýyna kedergi jasap baǵady. Qudaǵılardyń arasyndaǵy ózara túsinispeýshiliktiń ózi keıde eki jastyń eki jaqqa ketýine sebep bolyp jatady. Osydan-aq eki jastyń baqytty bolýy tek ózderine ǵana emes, ata-analary men týys-týǵandaryna da baılanysty ekenin kóremiz. Qazaqtyń «qatyn alma, qaıyn al» degen sózine de boıdaqtar qulaq asqandary abzal. 

Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq

Zorlyq-zombylyq - aırandaı uıyǵan otbasynyń oıran bolýynyń basty sebebi. Alaıda, áleýmettik saýalnama kórsetkenindeı, ajyrasý tek kúıeýi tarapynan soqqy  jep, qorlyq kórýine ǵana baılanysty emes kórinedi. Bul oraıda áńgime otbasy búdjetin erkegi rettep, áıeline psıhologıalyq túrde qysym kórsetip,  qarjydan qaǵyp, kiriptar  etip ustaýynda da bolyp otyr.

Áıeliń menshigiń emes

Úılengenshe  tosyn  minez kórsetpeı, bıazy bolyp júrgen er azamat otbasyn qurǵan soń erkinsip, óz degenin jasaı bastaıdy. Mundaı jigitter áıelin  óz menshigim dep  sanap, oıyna kelgenin isteıdi. Tómenshiktetedi, daýys kóterip jekıdi, judyryq jumsaıdy. Árıne, keshe ǵana jaryna súıikti bolyp  júrgen áıeldiń bul qorlyqqa shydamasy anyq.

Kózqarastyń qarama-qaıshylyǵy

Otbasylyq ómirdiń alǵashqy aılarynan soń erli-zaıyptylar ómirge degen kózqarastarynyń, qyzyǵýshylyqtarynyń  árqıly ekenin baǵamdaı bastaıdy. Olar bala tárbıesi, úı  ishi sharýasy máselelerinde  ortaq  mámilege kele almaýlary múmkin. Osynyń nátıjesinde kıkiljińder týyndaıdy. Muny tek jas otbasylardyń problemalaryna jatqyzýǵa bolmaıdy, 15-20 jyl otasqan erli-zaıyptylarda da osyndaı máseleler týyndap jatady.  Óıtkeni jas kelgen saıyn qundylyqtar men basymdyqtar da ózgeredi. Sondyqtan birneshe jyl otasqan juptardyń arasynda  da kelispeýshilikterdiń  oryn alyp jatatyndyǵy belgili jaıt.

Shynaıy ómirmen betpe-bet kelý

«Úılený ońaı – úı bolý qıyn». Kóptegen jastar úılenip, otaý qurǵan soń ómir ádemi ertegige aınalady dep oılaıdy. Al shyn máninde nekege otyrýdyń eki jaqqa da jaýapkershilik pen  belgili bir mindetter júkteıtindigi aqıqat. Buǵan aqsha, qarjy jáne turmystyq máseleler qosylǵan soń júıkeniń syr beretindigi beseneden belgili. Ertegidegideı ómir naqtyly qatal baǵytqa bet burǵan soń juptar az ýaqytta ajyrasyp tynady.

Statısıkaǵa júginsek, ajyrasýǵa erlerge qaraǵanda áıelder jıi aryz beredi eken. Munyń sebebi – otbasynyń uıytqysy sanalǵan áıelderdiń shydamynyń shegine jetýinen. Kóp jaǵdaıda otbasyn turmys, qarjy jaǵynan názik jandylar alǵa súıreıtinin bilemiz.  Usaq-túıek bylaı tursyn, kúrdeli máselelerdi sheship, bala tárbıesimen aınalysady. Onyń ústine jańa zamannyń áıelderi qarjy jaǵynan táýeldi emes, sondyqtan otbasyndaǵy ozbyrlyq pen álimjettikke moıynusyna qoımaıdy. Ókinishke qaraı búgingi tańda qazaqstandyq  qoǵamnan ajyrasý úrdisin múldem syzyp tastaý múmkin emes. Alaıda, jas otbasylar mektebin, daǵdarys ortalyqtaryn quryp,  qoǵamdaǵy bul keleńsiz jaıdyń aldyn alýǵa ábden bolady. Sondaı-aq, psıholog mamandar tarapynan jasóspirimder arasynda otbasy, neke turǵysynda áńgimeler, kezdesýler  ótkizilip tursa, otbasylyq ómir týraly oń pikirler  qalyptasar edi. 

Ene men kelin qarym-qatynasy

Ajyrasýdyń basty sebepteriniń biri – qara shańyraqta birge turyp jatqan ene men kelin máselesi. Elimizdiń qaı óńirinde bolsyn (ásirese, ońtústik, batys aımaqtarda) kelin men eneniń birge turýynyń qıyndyqtary kóp.  Negizi ár aımaqtaǵy ajyrasýdyń sebepteri árqıly. Ońtústik pen batys óńirlerde er azamattar áke-sheshesimen, baýyrlarymen birge turǵylary keledi, al boıjetkender muny kóp jaǵdaıda qalamaıdy. Demek, kelinderdiń óz ustanymdary bar degen sóz. Nátıjesinde jastardyń ómirine týysqandary aralasyp, «paıdaly» keńester bere bastaıdy. Osynyń saldarynan shańyraq shaıqalady. Keı kezderi sheshesiniń ulyn kelininen qyzǵanatyn sátteri de baıqalady. Nemese kerisinshe, sheshesi sát saıyn qyzyna telefon shalyp, jaǵdaıyn surap, jastardyń mazasyn  ala beredi. Osy áreketimen-aq ol ózin kúıeý balasyna  qalaı qarsy qoıyp alǵandyǵyn   bilmeı qalady.

      Qazaq otbasynda ajyrasý degen bolyp pa edi?

Osyǵan deıin dástúrli qazaq otbasynda ajyrasý degen  sırek bolýshy edi. Jastar aýyl aqsaqaldary men úlkenderiniń sózin jerge tastamaǵan. Olar buzyǵyn tyıyp, aqylyn aıtyp, otbasyndaǵy jónsiz urys-keristi boldyrmaı, pátýamen bárin rettep otyrǵan. Otbasy jáne neke máselesin zerttep júrgen  otandyq etnograf Amanjol Qalysh ajyrasý ótken ǵasyrdyń 40-50 jyldary keń etek jaıa bastady degen paıym aıtady.  Eger 1950 jyldary árbir júzinshi otbasy ajyrassa, 1980 jyldary árbir tórtinshi, 1990 jyldary árbir úshinshi otbasynda erli-zaıyptylardyń joldary eki aıyrylatyn bolǵan. 2000 jyldary tirkelgen 90 873 nekeniń 27 391-i buzylǵan. Al  araǵa  11  jyl salyp qarasaq, 2011 jyly  jyly úılengen 160 517 juptyń 44 928-i ajyrasqan.  Bul, ásirese Qaraǵandy, Pavlodar men soltústikte, shyǵys jáne ortalyq aımaqtarda qatty beleń alǵan. Ol jaqtyń turǵyndary úshin ajyrasý qalypty jaǵdaı bolyp ketken tárizdi. Qalaı desek te, qazaq qoǵamy úshin bul «aıyqpas keselge» aınalǵandaı.  Bul sózimizge myna bir málimetter dálel bola alady.

    2024 jylǵy 4-naýryzda jańartylǵan Petrelli Previtera-nyń málimetine súıensek, elimiz  ajyrasý kórsetkishi boıynsha reıtıńte 105 eldiń ishinde  Maldıv araldarynan keıingi ekinshi oryndy ıelengen. Ajyrasý kórsetkishi 2024 jyldyń basynda 1000 adamǵa shaqqanda 4,6-ny quraǵan. Bul jaǵynan halyq sany kóp Reseı men Qytaıdy artqa tastadyq. Úshinshi orynda Reseı (1000 adamǵa 3,9), tórtinshi orynda Belarýs (1000 adamǵa 3,5) jáne besinshi orynda Qytaı (1000 adamǵa 3,2) tur.

Qazaq qoǵamynda buryn ajyrasýǵa barý – úlken kúná, qylmys, ersi qylyq retinde qabyldanatyn.  Genderlik quqyq zańnamasy qabyldanyp, áıelder quqyǵy qoǵamda aıqyn kórinis taba bastaǵannan keıin ajyrasý faktisi de kóptep tirkele bastady. Onyń  basty  sebebi - áıelderdiń óz-ózderin qamtamasyz ete alatyndaı dárejege jetýi, nátıjesi joǵarydaǵydaı. 

Ajyrasýdan arlanbaıtyn jastardyń kóbeıýi alańdatarlyq jaǵdaı. 

       

 

 

                                                                                   

Árbir besinshi qazaqstandyq elden ketýdi oılaıdy - saýalnama
05 jeltoqsan 2024
Árbir besinshi qazaqstandyq elden ketýdi oılaıdy - saýalnama

Qazaqstan azamattarynyń kóshi-qonǵa qatysty oıyn jáne bilikti mamandardyń elden ketý sebepterin zerttegen DEMOSCOPE búrosy aýqymdy saýalnamanyń qorytyndysyn jarıalady, dep habarlaıdy Azattyq Rýhy.

Saýalnama nátıjesi boıynsha ár besinshi respondent (21%) elden kóshý týraly oılanatynyn aıtqan. Olardyń ishinde 6,9%-i aldaǵy 2-3 jylda kóshýge nıetti. 5,6%-i kóshýdi josparlap otyrǵanymen, ázirge múmkindigi joq, al 8,4%-i belgili bir jaǵdaı bolsa, kóshý múmkindigin qarastyryp otyr. Sonymen qatar, saýalnamaǵa qatysýshylardyń 78,5%-i jaqyn arada elden ketýdi josparlamaıtynyn aıtty.

Analız kórsetkendeı, kóshýge degen nıet kóbinese respondentterdiń jasyna baılanysty. Kóship ketýge eń kóp nıet bildirgen respondentter – jastar men orta jastaǵy adamdar arasynda baıqalǵan.

Elden ketýdi josparlaǵan respondentterden olardy kóship ketýge ıtermeleıtin naqty sebepter týraly suraq qoıylǵan. Kópshiligi joǵary jalaqy alýǵa (24,5%), ózderi men balalary úshin perspektıvanyń joqtyǵyn (23,9%), sondaı-aq jaqsy jumys tabý nıetin (14%) atady. Bir qyzyǵy, jastardyń kóbi sapaly bilim alýǵa jáne ózin-ózi damytýǵa jaǵdaı jasaýǵa umtylady, al orta jáne úlken jastaǵy toptar ózderi men balalary úshin múmkindiktiń joqtyǵyn jıi aıtady.

Resmı derekterge sáıkes sońǵy eki jylda Qazaqstanda – elge kelgen adam sany ketkenderge qaraǵanda kóp. Ulttyq statısıka búrosynyń derekterine sáıkes, 2024 jyldyń alǵashqy úsh toqsanynda Qazaqstanǵa 20 myńnan astam adam kóship kelgen, al elden ketkenderdiń sany eki ese az – 10,2 myń adam.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.