Roza Muqanovanyń «Meniń úkim» áńgimesi qazaq ádebıetine bastaǵan alǵashqy qadamy edi. Jazýshy osy bir tyrnaqaldy týyndysyn 6-synypta oqyp júrgende jazypty. Keıin bul áńgime «Qazaqstan pıoneri» jýrnalynda jaryq kóredi. «Meniń úkimmen» bastalǵan qadam jazýshylyq jolǵa bet burǵyzdy. Iá, bizdiń búgingi keıipkerimiz – qazaq ádebıetine ózindik súrleýimen, óz álemimen kelgen jazýshy Roza Muqanova. Qalamgermen áńgimemiz de ádebıet tóńireginde órbidi.
– Roza apaı, kez kelgen shyǵarmashylyq adamynyń (aqyn, jazýshy) bir tólqujaty ispettes shyǵarmasy bolady. «Máńgilik bala beıne» dese, eleń ete qalatynymyz – sondyqtan. Bul shyǵarma sizdiń ǵana emes, marqum rejıser Bolat Atabaevtyń da oń jambasyna týra kelgen dúnıe boldy desek, artyq aıtqandyq emes. Degenmen «Máńgilik bala beıneden» de buryn jazýshynyń jeke qoljazbasynda saqtalǵan shyǵarmalar barshylyq shyǵar. Jazý deıtin aýyr júktiń alǵashqy baspaldaǵy qalaı bastaldy?
– Negizi, bir ǵana shyǵarmasyn taný – obal. Ataqty «Erke sylqymnyń» avtory Ábdimomyn Jeldibaev aǵamyzdyń aıtqany esimnen ketpeıdi. «Erke sylqymnyń» túıesindeı kúılerim bar, biraq jurt «Erke sylqymdy» ǵana biledi dep. «Máńgilik bala beıneni» jurttyń bári aıtady, durys ta shyǵar. Biraq «Máńgilik bala beıneden basqa esh nárse jazbaǵandaı kúıde qalasyń. «Mysyqtar patshalyǵy», «Sarra», «Farıza», «Bopaı hanym» sıaqty joǵary baǵa alǵan shyǵarmalarym bar. Túrkistan teatryndaǵy «Farızany», Q. Qýanyshbaev atyndaǵy teatrǵa «Bopaı hanym» spektaklin kórý úshin oblystardan ushyp keletin kórermen bar. Bálkim, «Máńgilik bala beıne» baǵyndyrǵan shyń óz bıiginen túskisi kelmeıtin shyǵar. Bolat Atabaev «Máńgilik bala beıneni», M. Áýezovtiń «Qaraly sulýyn» (ınsenırovkasyn jazdym) sahnaǵa shyǵaryp úlgerdi. Onyń eń úlken jobasy «Mysyqtar patshalyǵyn» sahnalaý edi. Meniń de armanym osy pesamnyń sahnaǵa shyǵýy bolatyn.
Bul dramatýrg pen rejıserdiń jumys barysyndaǵy birin-biri tolyqtyra alatyn, birin-biri uǵa alatyn shyǵarmashylyq teńdiktiń kórinisin ańǵartady. Bolat bul shyǵarmaǵa erekshe qarady, súıispenshilikpen bar ynta-shyntasyn saldy. Ol Láılá bolyp ómir súrdi, Láılányń jan azabyn keshe bildi. Láılányń jalǵyzdyǵyna óz basynyń da jalǵyzdyǵyn jalǵady. Láıládan avtordyń janyn kórdi. Bolat sheber rejıser, ol sóz qýmaıtyn, oı izdeıtin REJISSER edi.
– Ádebıet jynysqa bólinbeıtini ras. Ony biz álemdik klasıkadan da jaqsy bilemiz. Jazýy er-azamattardan kem túspeıtin qalamger qyzdardyń shyǵarmalary ádebıetsúıer qaýymǵa jaqsy tanys. Ádebıet deıtin uly ónerdiń kóshin súıreýde názik qyzdardyń jutylyp ketpeýi úshin ne qajet?
– Jutylmaıtyn shyǵarma jazý qajet. Básin bermeýi kerek, jasandy jazbaýy kerek. Shyǵarma atyńdy shyǵarady, ataǵyńdy da ózi tanytady, jazýshy etip jarıa salady. Ózińdi-óziń jazýshy etip jarıa sala almaısyń, atyńdy áıgileıtin, dańqyńdy asyratyn kórkem shyǵarma. Kórkem shyǵarmanyń deńgeıi bólek, aýqymy keń. Bul – aqıqat! Ádebıet sóz quraýdyń úlgisi emes, ÁDEBIET – JAN, SANA, QAQTYǴYS!
Kúndelikti ómirdiń problemasyn qozǵaý, moral aıtý, tárbıe júrgizý, aqylman bolyp kósilý, lepirý – ádebıettiń mindetine jatpaıdy. Ádebıet umyt bolatyn, búgingi problemany qozǵaý úshin jazylmaıdy. Ádebıet eshqashan sheshilmeıtin, sheshimi joq adamzattyń azabyn, tragedıasyn jazady.
– Jankeshtilikti talap etetin shyǵarmashylyq deıtin álemde áıeldiń salmaǵy qalaı kórinedi?
– Áıeldiń salmaǵy er-azamattarmen birdeı, teń. «Men áıelmin», «meniń jazǵan shyǵarmama jolyńdy ber», «jeńildik jasańdar» dep aıta almaısyz, aıtýǵa haqyńyz da joq. Ádebıetke genderlik saıasatty da kiristirýdiń qajeti joq. Soǵysta áıel dep, erkek dep tańdaý jasamaıdy, qarý bárine ortaq. Qalam da sol – qarýyń. Jazýshy tabıǵaty – áıel, erkek dep bóle qaraýǵa kelmeıtin uǵym. Ekeýine de qara sózdiń qasıeti qonǵan, jan ortaq, sana ortaq. Biraq tańdaýlysy ǵana tanylady.
– Áıel – názik jaratylys. Solaı bola tura, tarıhta qaharman áıelderdiń tulǵasy kóp. Olardy erjúrek etken ne sıqyr? Sizdiń keıipkerlerińiz de kil qaharman áıelderden turatynyn jaqsy bilemiz. «Áıel qaharman kórinse, onyń urpaǵy da qaharman kórinedi, ulty da qaharman bolady» degenińiz de osyny meńzese kerek. Degenmen er men áıeldiń ornyn salystyrǵanda, qoǵam «baqyr basty» erkekke kóbirek salmaq artatynyn baıqatyp qoıady. Al sonda «altyn basty» áıeldiń kinási nede dep oılaısyz?
– Urpaqty ANA tárbıeleıdi. Áıel jardy da ózi tańdaıdy... Osynyń ózi áıel qýaty men qaharmandyǵynyń kórinisi. Áıelge álsiz dep qaraýǵa bolmas, áıeldiń syrty názik kóringenmen, qýaty myqty. «Jaqsy qatyn, jaman erkekti adam etedi» deıdi bizdiń halyq. Birinshiden, jaqsy qatyn jaman erkekke óltirseń de tımeıdi, tıgen jaǵdaıda sózsiz ADAM etip shyǵarýǵa ǵumyryn arnaıdy. Qaharman emegende ne?.. Óıtkeni erkeginiń esiktegi basyn, urpaǵy úshin tórge shyǵarýǵa bel býady, qaısar, urpaq aldyndaǵy mindetin zor sanaıdy, jaratylysy sol! «Áıeldiń qyryq jany bar», erkek nege qyryq jandy emes?.. Áıel – bolmysynda, tabıǵatynda qaharman.
– Krıstın Hannanyń «Bulbul» romany – İİ Dúnıejúzilik soǵysta erlik kórsetken fransýz qyzynyń kórkem obrazyn sýrettegen shyǵarma. Bizde de soǵysta erlik kórsetken batyr qyz kóp. Álıa, Mánshúk, Hıýaz... Biraq «Bulbul» sıaqty kórkem shyǵarma jaza almaǵan sekildimiz. Qazaq áıelderi taqyrybyn jazýdaǵy qıyndyq nede dep oılaısyz?
– Shynymdy aıtsam, bul shyǵarmanyń maqtaýy asyp jatqan soń men de satyp aldym, biraq tartpady. Ádebıettiń tabıǵı kórkem tili ózine tán bolmaı shyqqanda oqyrman retinde kitap oqı almaı qalamyn. Qazaq ádebıetinde soǵys taqyrybyna jazylǵan shyǵarma az emes. Sonyń ishinde áıel obrazy da qalys qalmady.
HH ǵasyrdyń basynda «áıel teńdigi» degen taqyryp beleń aldy. Osyǵan baılanysty ar-uıaty taptalǵan qazaq qyzdarynyń aýyr taǵdyry eselep jazyldy. Júsipbek Aımaýytov «Kúnikeıdiń jazyǵy», Maǵjan Jumabaev «Sholpannyń kúnási», Muhtar Áýezov «Qaraly sulý», «Qorǵansyzdyń kúni», Beıimbet Maılın «Kúlpash» sıaqty shyǵarmanyń bári klassıkalyq shyǵarmalar, biraq qazaq qyzynyń qamkóńil, qaraly, aýyr taǵdyry beınelendi. Al qazaq dalasynda qazaqtyń áýlıe, dana, qolbasshy, saıasatker analary bolǵanyn tarıhtan jaqsy bilemiz. Osy taqyryptarǵa qadam basý kerek. Jazýshy Shárbaný Beısenovanyń «Uly dala arýlary» atty eńbeginde qazaq dalasyndaǵy áıgili analar beınesiniń tarıhy jınaqtalyp, avtorlar ujymynyń jınaǵy jaryq kórdi. Sondaǵy Súzge, Súıinbıke, aqyn Sara syndy tulǵalardy Shárbaný apaı tereń zerttegen. Domalaq ana, Muryn ana, Qyzaı ana, Bopaı hansha, Aıǵanym jáne basqalar. Osy zertteýler túbi kórkem shyǵarmalardyń jazylýyna muryndyq bolady dep oılaımyn. Qazaq qyzdarynyń ádiletti, qaharman obrazyn jasaıtyn ýaqyt keldi. Ádebı obraz – eń áýeli taqyrypty zertteý arqyly, tól tarıhymyzdy tereń bilý arqyly ǵana júzege asady, buǵan jyldar ketetini daýsyz. Bizdiń tarıhı tulǵalar tek aýyzsha tarıhtyń derekterimen shektelip keldi. Ádebıet, kıno, teatr –qaharman, qolbasshy bolǵan Bopaı hansha (Kenesary hannyń qaryndasy ), Nazym, Gaýhar syndy batyr qyzdardyń beınesin somdaýǵa atsalysýy kerek.
– Buryn adam balasynda belgili bir qundylyqtardy qurmet tutý bar edi. Qazir kóp nárse ózgerdi: biraq sol ózgeristerdiń arasynda biz adamı qasıetterdi saqtap, ustap qala alamyz ba?
– Saqtaı alamyz, eger dástúrimizdi, ulttyq ereksheligimizdi, ana tilimizdi qundy dep tanysaq. Eger osy qundylyqtardan ajyrap qalsaq, bizdegi baýyrmaldyq pen qaıyrymdylyq ta, adamı qasıetter de, qarym-qatynas ta birtindep sóne beredi, joıyla beredi.
– Buryn adam janyn sóz emdeıtin edi, qazir kerisinshe sózben býllıń jasap, jaralaıtyndar kóbeıdi. Sózdiń qadiri ketti dep oılaımyz ba?
– Sózdiń be?... Menińshe, tulǵalardyń qadiri ketti. Buryn tulǵalarǵa qarapaıym jurttyń qoly jetpeıtin, bıliktiń de sózi ótpeıtin. Bizdiń qoǵam tulǵalardy qoljaýlyq etip alǵany ras, saıasatqa da, toıǵa da ortaq, ár jerde ártúrli sóz aıtady, ózgermeli, arzanqol bolyp ketti.
– Shyǵarmashylyq adamy toqyraıtyn ýaqyt bola ma? Sizdiń jazý laboratorıańyzdyń ereksheligi nede?
– Toqyraıdy. Biraq toqyraǵanyn bilmeıtinderi bar, biletinderi bar. Jazǵym keletin taqyryptar áýeli óli qalpy jatady, 4-5 jylda sanamdaǵy keıipkerge aqyryndap jan bite bastaıdy, formaǵa túsedi, tásili, áreketi paıda bolady, tolyqqandy jaratylyp bolǵanda ǵana syrtqa shyǵarýǵa, jazýǵa bel baılaımyn. Shyǵarmalarymnyń arasy tym uzaq bolatyny da sondyqtan.
– Eki birdeı shyǵarmashylyq adamy bir otbasynda toǵysqanda ádebı proseste qıyndyq týa ma? Álde ortaq úılesim bar ma? Ákim aǵanyń qaı qasıeti siz úshin qundy? Ol kisi sizdiń shyǵarmashylyǵyńyzǵa baǵa bere me?
– Qıyndyq bolǵan emes, biz bir-birimizge ne jazatynymyzdy, ne jazyp júrgenimizdi aıtpaıtynbyz. Aıta qalsaq, aýzymyzdan áldeqalaı shyǵyp ketse, ol shyǵarma aýaǵa jaıylyp ketti degen sóz. Eshqashan jazylmaıdy, bitti! Mundaı ókinishti sátter bolǵan. Sol sebepti meniń birdeńe túrte bastaǵanymdy sezse, Ákim aǵań mazalamaýǵa tyrysady. Shyǵarmamdy bitirgenge deıin báıek bolyp júredi. Men keıbir ózime unaǵan tustardy aǵańa oqyǵym kelip turady, bóliskim kelip turady. Al Tarazı múlde basqa, ol jazý barysynda boı jasyryp tyǵylyp, kózge kórinbeı júredi, páter jaldap ketip te qalady, qabaǵy ashylmaıdy, kúıinip, yza bolyp, býlyǵyp júretin. Ondaı kezde men báıek bolyp, tamaǵyn, as-sýyn daıyndap quraq ushamyn. Buryn osy kúı jıi qaıtalanatyn, shyǵarmany aıaqtaǵanda taý qoparǵandaı baqytty bolatyn edi. Aǵań 80 jasynda «Andreı» degen kórkem esse jazdy. Ǵajap shyǵarma! Munan keıin Ádebıet degen naqsúıerimen bútindeı qoshtasty. Túsinesiz be?.. Onyń muńyn bóliser, sherin uǵysar, oı-sanasyna ortaq bolar men ǵana qaldym. Osybir aýyrlaý sátti ol kisi tez jeńe aldy, al men jylap júrdim, aıaıtynmyn... Ol kisi jazýymen tabyssa eken dep shyn tiledim, biraq qaıyrylmady. Meniń túsinigimde sýretker jazýmen máńgi birge bolady, erli-zaıyptylar sıaqty dep oılaıtynmyn. Sóıtsem, olardyń da erli-zaıyptylar sıaqty biri erte ketip, biri sońynda qalady eken.
Ákim aǵańnyń boıynda asyl qasıetter kóp, óte kóp! Sonyń biri ósek tyńdamaıdy, bos sózge aralaspaıdy, qıanat sóz aıtýdan boıyn taza ustaǵan adam, kisi syrtynan sóz aıtpaıtyn jan. Bul – asyl qasıet, mundaı adamdar sırek qoı. Áldekimder kókelep kelip, erkin sóıleı bastaǵanda birden tyıyp tastap otyrady. Ondaı kezde álgi adamnyń kóńiline aýyr keldi ǵoı dep men qınalyp otyramyn, bir qyzyǵy, jańaǵy adam da kóńiline almaıdy. Aǵańnyń ádildigin ishteı moıyndap ketedi.
Ol kisini Alla erekshe sabyrmen jaratqan. Dúnıe tóńkerilip tússe de sabyryn joǵaltpaǵan adam. Batyl, sheshiminen aınymaıdy. Osyndaı qasıetter mende joq, mundaı qasıet árkimde bola bermeıdi.
– Qazaqtyń qalamger qyzdarynyń ishinde siz qurmet tutatyn, úlgi tutatyn kimder bar? Jalpy, bireýge eliktegen kezińiz boldy ma?
– Men qazaq jazýshy qyzdaryna eliktemedim, kerisinshe jazýshy aǵalaryma eliktedim. Muhtar Áýezovti erekshe jaqsy kórdim, mektep qabyrǵasynda da, stýdent kezimde de fotosýretterin qıyp alyp, jınap júretin edim. «Eńlik-Kebektegi» Eńliktiń monologyn jattap alyp, mektepke barǵansha, qaıtqansha jaǵym talmaı, rólin oınap, aıtyp keletinmin. Áýezovti pirim dep bilemin. Shyǵarmashylyǵyma Táken Álimqulovtyń prozasy áser etti. Stýdent kezimde Stefan Sveıgpen tabystym. Ári qaraı kete beredi. Saıyn Muratbekov pen Qalıhan Ysqaqty Ákim Tarazıdyń eń jaqyn dostary bolǵandyqtan erekshe yntamen oqydym.
– Shyǵarmashylyqtan jalyǵatyn kez bola ma? Roza Muqanova qalamger bolmasa, qaı salany tańdar edi?
– Shyǵarmashylyqtan jalyqqan emespin, kerisinshe ýaqyt bóle almadym, qaryzdarmyn. Oǵan bar ǵumyrymdy sarp etip, jankeshti bolyp ózimdi bútindeı arnaı almadym. Jazý – meni tańdady, al men satqyndyq jasadym. Jazýdan góri otbasymdy ilgeri qoıdym, bolashaqta keshirilemin be, keshirilmeımin be, bilmeımin... Jazý – kıe! Kıege abaı bolý kerek! Ol máńgi birge bola almaıdy, senen kóship ketetin mezgili bolady, ýaqytsha janyńnan uıa taýyp qonaqtaıdy. Al sen onyń ıesi retinde baptaýyń kerek, berilýiń kerek, qara basyńdy soǵan arnaýyń kerek. Boıyńdaǵy baryńdy sarpyp berýiń kerek. Kempirbaı aqynnyń «Keýdemnen kókala úırek qosh dep ushty» degenindeı, JAZÝ máńgilikke qalmaıdy, tastap kete barady. Men úshin JAZÝ – minájat. Tazarý úshin, janymdy saqtap qalý úshin jazdym. Jazý – oıdy buzbaıdy, Jandy kirletpeıdi. Jazý – jalǵan sóıletpeıdi. Osyndaı qasıet bar qalamda.
– Shákirt tárbıelep júrgen ustaz retinde jastarǵa ne aıtar edińiz? Olar neni, kimdi úlgi tutýy kerek?
– Shákirtterim menen góri myqty, talantty, bilimdi, qaısar, jankeshti bolsa eken, qalamdy kıe tutsa, adal bolsa eken. Bolashaǵynan úmit kútken tamasha shákirtterim bar, tek Alla olarǵa ǵumyr bersin dep tileımin.
– Áńgimeńizge raqmet!
"Aıqyn" gazeti