Valúta baǵamy
  • USD -

    539.9
  • EUR -

    629.5
  • RUB -

    6.69
«Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵynyń jeńimpazdary marapattaldy
Foto: Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi 02 jeltoqsan 2024
«Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵynyń jeńimpazdary marapattaldy

Almatyda «Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵynyń jeńimpazdaryn marapattaý rásimi ótti. Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi uıymdastyrǵan baıqaý bıyl úshinshi ret ótkizildi.

Laýreattardy quttyqtaǵan Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva qazaq ádebıetiniń damýyna qosqan úlesteri úshin jazýshylarǵa rızashylyǵyn bildirdi.

– «Aıboz» ádebı syılyǵy – sóz óneriniń maıtalmandaryn dáripteıtin, olardyń shyǵarmashylyǵyn elge tanytatyn erekshe syılyq, – dedi mınıstr.

Sondaı-aq, ol memleket tarapynan rýhanıat salasyna erekshe mán berilip, udaıy qoldaý kórsetilip jatqanyn atap ótti.

– Jyl saıyn Jazýshylar odaǵy Almaty qalasy ákimdigimen birlesip almatylyq 400 qalamgerge, Astana qalasy ákimdigimen birlesip astanalyq 80 qalamgerge qala ákimderiniń granttary tabystalýda. Mınıstrlik kitap salasynda da júıeli jumysty jalǵastyryp keledi. Máselen, bıyl qoǵamdyq mańyzy bar ádebıetterdi satyp alý baǵdarlamasyna boıynsha 52 avtorǵa qalamaqy tólendi. Jańa kitaptar aldaǵy jyly kópshilik oqyrmanǵa jol tartady. Al qaıta basyp shyǵarý baǵdarlamasy boıynsha 2023 jyl 134 kitap jaryq kórse, bıyl jyl sońyna deıin 189 jańa kitap el kitaphanalaryna taratylmaq, – dedi Aıda Balaeva.

Bıyl mınıstrlik Qazaqstan Jazýshylar odaǵymen «Strategıalyq áriptestik» ornatý boıynsha úsh jańa jobany júzge asyrdy:

Jas qalamgerler «Qazaqstannyń ádebı-tanymdyq panoramasy» jobasy negizinde elimizdiń óńirlerine baryp, jańa shyǵarmalar jazdy. Jyl sońyna deıin qazaq ádebıetine jıyrma jańa týyndy qosylyp, ár jas qalamger 4 mln teńge kóleminde qalamaqy alady;Jas qalamgerlerge arnalǵan «Jazýshylardyń sheberlik mektebi» uıymdastyrylyp, otandyq jáne sheteldik bedeldi qalamgerlerdiń dáristeri men sheberlik synyptary ótti;«TMD elderiniń arhıvterindegi qazaqstandyq jazýshylardyń zertteý jumystary» jobasy uıymdastyryldy.

2024 jyly İlıas Jansúgirov, Beıimbet Maılın, Sáken Seıfýllın, Ábish Kekilbaev, Farıza Ońǵarsynova, Gerold Belger sekildi birqatar qalamgerlerdiń mereıtoılyq datalary keń kólemde atap ótildi.

Sonymen qatar, Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Qazaqstanda jańa mereke – 23 sáýir Ulttyq kitap kúni belgilendi. Osyǵan oraı mınıstrlik «Ulttyq kitap» baıqaýyn jarıalady.

Mınıstr ádebıet salasyn qoldaýǵa arnalǵan birqatar mańyzdy bastamalarǵa nazar aýdardy. «Aıboz» syılyǵynan bólek, jas qalamgerlerge arnalǵan Prezıdenttik arnaýly ádebı syılyq, Mádenıetaralyq jáne etnosaralyq birlikti nyǵaıtýǵa arnalǵan ádebıet salasyndaǵy syılyq, «Daryn» sekildi birqatar sylyqtar men baıqaýlar uıymdastyrylyp keledi.

Bıyl Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń janynan jas jazýshylarǵa arnalǵan «Alqa» ádebı klýby quryldy. Jas jazýshylar İlıas Jansúgirovtyń 130 jyldyǵy jáne Berdibek Soqpaqbaevtyń 100 jyldyǵyna arnalǵan ádebı týr ótkizdi.

– Memleket basshysy 2025 jyldy «Jumysshy mamandyqtary jyly» dep jarıalaǵany belgili. Osy oraıda, daryndy avtorlarǵa qoldaý kórsetip, qoǵamdaǵy eńbek mamandyqtarynyń mańyzyn ashý maqsattynda jas qalamgerlerge arnalǵan «Erlik pen eńbek dastany» baıqaýy jarıalanǵanyn da aıta ketkim keledi. Munyń bári ult ádebıetin, qalamgerler qaýymyn qoldaýǵa baǵyttalǵan keshendi jumystardyń aıqyn kórinisi dep bilemiz, – dep túıindedi Aıda Balaeva.

2024 jyly «Aıboz» syılyǵyna 7 nomınasıa boıynsha 176 shyǵarma avtorlary ótinim berdi: «Úzdik proza» – 57, «Úzdik poezıa» – 37, «Úzdik dramatýrgıa» – 16, «Úzdik ádebı syn» – 13, «Úzdik ádebı aýdarma» – 14, «Úzdik balalar ádebıeti» – 31 jáne «Úzdik komıks» – 8 ótinim.

Jasyryn daýys berý nátıjesi boıynsha, táýelsiz qazylar alqasynyń sheshimimen «Mahambettiń ólim jazasy» romanynyń avtory Beket Qarashın «Úzdik proza» nomınasıasynyń jeńimpazy atandy, «Úzdik poezıa» nomınasıasynda – «Aıkórkem» balladasynyń avtory Maraltaı Raıymbekuly jeńimpaz boldy. «Úzdik dramatýrgıa» nomınasıasynda eń kóp daýys Dýman Ramazannyń «Áziret Sultan» pesasyna berildi. «Úzdik ádebı aýdarma» nomınasıasy boıynsha Raýza Musabaeva «Tań juldyzy» jumysymen jeńimpaz atandy. «Úzdik balalar ádebıeti» nomınasıasynda Tóken Áljanteginiń «Qyzyqtyń bári aýylda» shyǵarmasy úzdik dep tanyldy. Al «Úzdik ádebı syn» nomınasıasynda Júsipbek Qorǵasbektiń «Saıtannyń oıyny» eńbegi marapatqa ıe boldy. «Úzdik komıks» avtory bolyp Jaqsylyq Sabıtov «Joshy han» jumysymen tanyldy.

Ulttyq ádebı syılyqtyń jalpy júlde qory 35 mıllıon teńgeni qurady.

«Aıboz» – Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi qurǵan ulttyq ádebı syılyq, ol otandyq jazýshylardy qoldaý jáne yntalandyrý maqsatynda beriledi.

 

 

 

 

RELATED NEWS
«Úzdik bolý úshin kóp jumys isteý kerek» - Dımash Euronews-ke suhbat berdi
18 qyrkúıek 2024
«Úzdik bolý úshin kóp jumys isteý kerek» - Dımash Euronews-ke suhbat berdi

 Euronews-ke eksklúzıvti suhbat bergen Dımash Qudaıbergen klasıkalyq mýzyka, qazaqtyń halyq kúıi men zamanaýı áýen astasyp jatqan biregeı shyǵarmashylyǵy jaıly aıtyp berdi. Kazinform atalǵan suhbattyń beıresmı aýdarmasyn jarıalady.

Qazaq mýzykanty Dımash Qudaıbergen jaı ǵana ánshi, án avtory ári mýltıınstrýmentalıst qana emes, ol mısıasy bar adam. Ol janrda balamasy joq vırtýoz vokalymen jáne mýzykasymen álemdik aýdıtorıaǵa Qazaqstannyń baı mádenıeti men salt-dástúrin jetkizýge nıetti. Álemdik týrneden keıin Otanyna oralǵan Dımash Astanada V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıynyń jabylýyn eki kúndik konsertimen aıshyqtaı tústi.

Dımash Euronews-ke bergen eksklúzıvti suhbatynda mansap jolyna, mýzyka stıliniń damýyna jáne oıynnyń (Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyny) Qazaqstan murasyn pash etýde biregeı alań bolǵanyna qatysty oıymen bólisti.

– Siz klasıkalyq bilim aldyńyz ári «Astana-Operadan» oryn da usynyldy. Biraq klasıkalyq elementterdi dástúrli qazaq jáne pop-mýzykamen úılestire otyryp, zamanaýı mýzykant mansabyn tańdadyńyz. Osynaý biregeı qospany qalaı jasaı aldyńyz?

– Astanadaǵy opera dırektory meni ózderimen birge jumys isteýge shaqyrǵany esimde. Biraq barynsha ártúrli mýzykalyq janrda óner kórsetkendi qalaıtynymdy biletinmin. Endi men opera aıtqym kelse, ony konsertterimde de aıta alamyn. Mende sondaı erkindik bar. Men «Astana-Operaǵa» úlken qurmetpen qaraımyn. Birneshe aı buryn ǵana ustazym Plasıdo Domıngo meni Eýropada ózimen birge óner kórsetýge shaqyrǵan kezde armanym oryndaldy. Ol maǵan: «bul arıaǵa daıyndalý úshin eki kúniń ǵana bar», - dedi. Men bas tarta almadym.

5 jasymda, úıimizde Plasıdo Domıngo men Pavarottı óneri taspalanǵan vıdeokasseta bolatyn. Sol konsertter meniń ánshi bolýǵa degen qushtarlyǵymdy oıatty. Domıngoǵa onyń arqasynda ánshi bolǵanymdy aıttym. Oǵan uqsaǵym keldi. Vokaldyq turǵyda olar myqty.

– Ata-anańyz 5 jasyńyzda keremet daýysyńyz bar ekenin túsindi. Al ózińiz kásibı ánshi bolǵyńyz keletindigin qaı ýaqytta túsindińiz?

– Bes jasymda ájem aıaǵynyń aýyratyna qaramastan meni kún saıyn mýzyka mektebine aparatyn. Jetistikke jetip, tanymal bolyp, aqsha taba bastasam da munyń bári otbasymnyń – ata-anamnyń, ata-ájemniń jáne dostarymnyń arqasynda ekenin esimnen shyǵarmaımyn. Olardyń qoldaýynan asqan dúnıe joq. Meniń jetistigime ózimnen góri ájem laıyq.

– Qazaqstan ómirinde mádenıet pen mýzyka nelikten sonshalyqty mańyzdy?

– Dástúrli mýzykamyzǵa jete úńilgen, zer salǵan adamdar bizdiń búkil tarıhymyzdy tanyp-bile alady. Atam tórt-bes jasymda ulttyq aspabymyz – dombyrany shertýdi úıretti. Eger siz ózińizdi naǵyz qazaqpen dep esepteseńiz, onda aldymen dombyra shertýdi úırenýińiz kerek. Qazir álemdi bizdiń mádenıetimizben tanystyratyn ýaqyt keldi. Qazaqstan – jas el, egemendigine nebári – 33 jyl. Bul – muramyzdy álemdik aýdıtorıamen bólisýdiń biregeı ýaqyty.

– Ánderińizdi qalaı sıpattar edińiz?

– Burynyraq ony neoklassıkalyq dep ataıtynmyn, biraq qazir men barlyq janrdy biriktirýge tyrysamyn. Áli de bolsa neoklassıkalyq ánshimin. Alaıda, basqa stılderdi zerttegendi unatamyn — pop, rok, keıde tipti rep. Bul men úshin asa mańyzdy emes. Men bárin synap kórgim keledi.

– Siz qazaq murasyn árdaıym maqtan tutasyz ári elińizdi mýzykalyq beınebaıandaryńyzda dekorasıa retinde jıi qoldanasyz. Bul siz úshin nelikten mańyzdy?

– Qazaq bolyp týǵanyma maqtanamyn. Meniń mısıam – álemdi elimizdiń mádenıetimen, ánimen, dástúrli mýzykasymen tanystyrý. Búkil álemde, Nú-Iorkte, Eýropa men Azıada 20-30 myń adam aýdıtorıanyń aldynda óner kórsettim jáne bul meniń naǵyz tyńdarmandarymnyń arqasynda ǵana múmkin boldy.

– Siz Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynda jeke shyǵarmashylyq keshińizdi ótkizdińiz. Bul oqıǵa nelikten sonshalyqty mańyzdy?

– Osydan 6 aı buryn Úkimet Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń ashylý saltanatynda óner kórsetýge shaqyrdy. Birden kelistim. Óıtkeni bul oıynnyń elimiz ben mádenıetimiz úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin jaqsy bilemin. Bul – bizdiń salt-dástúrimizdi ǵana emes, sonymen qatar sporttaǵy, at sporty oıyndaryndaǵy talanttarymyzdy kórsetýdiń tamasha múmkindigi. Azdap qobaljý bolsa da jeke konsertimniń ótkenine óte qýanyshtymyn. Basqa elde óner kórsetý ońaıyraq, biraq Qazaqstanda kesh ótkizgen bir bólek. Emtıhan tapsyrǵanmen teń.  Óıtkeni elimizde ótken konsertte meniń vokaldan sabaq bergen ustazdarym men bilikti mýzyka maıtalmandary qatysady. 

– Eger siz ótken shaqqa oralar bolsańyz, 5 jastaǵy Dımashqa qandaı aqyl-keńes berer edińiz? 

– Kóbirek jattyǵý kerek. Men 25 jyl bilim aldym, qazir 30 jasymda da PhD dárejesin alý úshin oqýymdy jalǵastyryp jatyrmyn. Eger sportta chempıon bolǵyńyz kelse, onda tynbaı jattyǵýyńyz qajet. Mýzykada da solaı – úzdik bolý úshin kóp jumys isteý, eńbektený, jattyǵý kerek. 

NURǴISA TİLENDIEV: ULT RÝHYNYŃ MUZBALAǴY
01 sáýir 2025
NURǴISA TİLENDIEV: ULT RÝHYNYŃ MUZBALAǴY

Bıyl qazaq mýzykasynyń jaryq juldyzy, uly kompozıtor, dırıjer, dombyrashy Nurǵısa Tilendıevtiń týǵanyna 100 jyl toldy. Bul mereıtoı – qazaq mádenıeti úshin aıryqsha mańyzǵa ıe oqıǵa. Qazaq mýzykasynyń abyzy, kompozıtor, dırıjer, dombyrashy Nurǵısa Tilendıevtiń qazaq rýhanıatyna qosqan súbeli úlesi zor.

Ómir joly men shyǵarmashylyq bastaýy
Nurǵısa Atabaıuly Tilendıev 1925 jyly 1 sáýirde Almaty oblysy, İle aýdany, Shılikemer aýylynda dúnıege kelgen. Dombyra tartýdy ákesinen úırengen ol, keıinnen Ahmet Jubanovtyń nazaryna iligip, mýzyka álemine qadam basty. Ahmet Jubanov jas Nurǵısany mýzyka mektebinde, keıinnen konservatorıada bilim alýǵa baǵyttady.

Soǵys jyldary
Jas Nurǵısa 1943 jyly óz erkimen maıdanǵa attanyp, Kýrsk shaıqasynan Berlınge deıingi urystarǵa qatysqan. Soǵystaǵy erligi úshin "Erligi úshin", "Berlındi alǵany úshin" jáne "Uly Otan soǵysyndaǵy jeńisi úshin" medaldarymen marapattalǵan.

Mýzykalyq mura

Nurǵısa Tilendıevtiń shyǵarmashylyǵy qazaq mýzykasynyń altyn qoryna engen. Ol 500-den astam mýzykalyq týyndynyń avtory, olardyń ishinde:

«Aqqý» kúıi – náziktik pen tazalyqtyń sımvoly;
«Kósh kerýeni» – halyqtyń kóshpeli ómirin beıneleıtin shyǵarma;
«Sarjaılaý» – týǵan jerge degen saǵynyshty jetkizetin án.
Sonymen qatar, kompozıtor «Qyz Jibek», «Meniń atym Qoja» fılmderine mýzyka jazyp, qazaq kınosynyń damýyna úles qosty.

«Otyrar sazy» orkestri 

1981 jyly Nurǵısa Tilendıevtiń bastamasymen qurylǵan "Otyrar sazy" fólklorlyq-etnografıalyq orkestri qazaqtyń ulttyq aspaptaryn nasıhattaýda úlken ról atqardy. Orkestrdiń repertýarynda halyq kúılerimen qatar, kompozıtordyń óz shyǵarmalary da oryndaldy.

Jeke ómiri 

Nurǵısa Tilendıevtiń jary Darıǵa Tilendikelinimen birge ómir súrip, otbasylyq ómirinde de ónegeli tulǵa bolǵan. Olardyń mahabbaty men syılastyǵy kóptegen shyǵarmalaryna shabyt bergen.

Murasy jáne eske alý

Nurǵısa Tilendıevtiń esimi qazaq mýzykasynyń sımvolyna aınaldy. Onyń qurmetine Almaty qalasynda memorıaldy mýzeı ashylyp, shyǵarmashylyq murasy urpaqtan-urpaqqa jalǵasýda.

Djennıfer Lopes Astanaǵa konsert berýge keledi
08 sáýir 2025
Djennıfer Lopes Astanaǵa konsert berýge keledi

Amerıkalyq sýperjuldyz Djennıfer Lopes óziniń Up All Night álemdik týrnesi aıasynda osy jazda Qazaqstannyń astanasynda óner kórsetedi. Bul týraly týrdyń resmı paraqshasynda jarıalandy, dep habarlaıdy Ulys.

Álemdik juldyz Qazaqstanda alǵash ret konsert beredi, ol 1 tamyzda elordalyq «Astana Arena» sport kesheniniń sahnasynda ótedi.

"Osy jazda birneshe tańdaýly shoýda óner kórsetemin. Sahnaǵa qaıta oralyp, bárińizben júzdesýdi asyǵa kútemin. Tym kóp ýaqyt ótti. Bul keremet jaz bolady", - dep jazdy ánshi 7 sáýirde.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.