Elimizde turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi órship turǵany jasyryn emes. Bul qylmystyń túri tamyry tereńde. Sebepterin úırenshikti tek otbasynda materıaldyq qıyndyq áleýmettik problemadan janjal shyqty, nemese quqyqtyq saýatysyzdyq negizinde deýge bolmaıdy.
Sońǵy mysaldardyń biri tanymaly eks-mınıstr isi boldy. Sot bolmaı turyp famılıasyn atamaı aq qoıaıyn. Jas áıelin aıaýsyz, jaýyzdyqpen óltirip, táýlik boıy jasyryn ustaǵanyn estip, qalaı ǵana bilimdi , saýatty, jaǵdaıy jetkilikti, jaqsy ortadan shyqqan osyndaı aýyr qylmysqa bardy eken dep tańǵaldyq.
Jaı urys keris bola, quqyq qorǵaý organdary ózi shesher dep qoıýǵa bolady. Ondaı jaǵdaı otbasylyrda bolyp turady. Ókinishke oraı jyldan jylǵa kóbeıýde.
Sony ózi oılandyrady. Qalaı azaıamyz, jaýapkershilikti qatańdatamyz dep Májilis depýtattary bastama jasap, Zańǵa ózgerister eńgizip jatyrmyz.
Jazany kúsheıtýmen birge qoǵamnyń sanasyn ózgertý mańyzdy - keshishirimmen qaraýdy, qylmyskerlerdi aqtaýǵa barlyǵymyz birge qarsy shyǵýymyz kerek.
Qyzdarymyzdy uryp soqqan ǵana emes, psıhologıalyq zorlyq áreketterin aldyn alý, kishkentaı qyzdarǵa jynystyq áreket jasaǵandy, ákimshilik emes, qylmys retinde baǵalap jaýapqa tartýdy usynyp jatyrmyz.
Qoǵam bizdiń árketti qoldap jatqanyn baıqaımyz.
Zorlyq kórsetken adamǵa esh aıaýshylyq bolmaýy kerek dep oılaısyń ǵoı.
Ár qaısymyzdyń qaryndastvarymyz, qyzdarymyz , nemese nemerelerimiz bar - qorǵaýmyz kerek.
Osy Zorlyq zombylyq bosıynsha zańdy qataıtýǵa eks mınıstirdiń jasaǵan qylmysy tikeleı áser etti. Azamattar petısıaǵa qol jınap, eshkim aty famılıasyn , qyzmetin paıdalanyp jaýapkershilikten qashpaý kerek dep talap qoıyp jatty.
Biraq sońǵy kezde baıqaǵanym , kóptin narazylyǵn týǵyzǵan asa jaýyzdyqpen adam óltirgen qylmyskerdi de aqtap alýǵa tyrysqandar tabylyp jatyr. Olar aıaq-qolyn jerge tıgizbeı, onyń bilimdi, isker maman, qamqor kúıeý ekenin aıtyp, altyn balaǵa teńegen bolatyn.
Qylmyskerdi aqtaýyn bylaı qoıyp, qolynan qaza tapqan jas qyzǵa kúıe jaǵýǵa talpynǵandar da boldy. Alaıda halyq aqymaq emes. Adam ólimi boldy ma - aǵan naqty adam aıypty.
Sondyqtan aqylǵa qonymsyz sózdermen qylmyskerdi aqtaýǵa tyrysý tym orynsyz.
Zań jobasyn qaraý jumys tobyndamyn. Májiliste qaraý kezinde keıbir azamattar alańdaýyn bildirip jatyr - qylmysy jaıly jańalyqtar toqtap, is jabylǵan sıaqty bolǵan. Jaýapkershilikten bosap ketpeı ma, baılanystaryn paıdalanyp dep. Olaı oılaýdyń qajeti joq, bul jaǵdaı qoǵamnyń nazarynda, sot isi áli aıaqtalǵan joq. Jaqynda ǵana zańgerler istiń jaı-japsarymen tanysyp, materıaldardy qarap bitti degen aqparat shyqty.
Biraq osy tusta qylmys jasady degen kúdiktiniń jaqyndary qaıtadan aqparattyq quraldardy, áleýmettik jelilerdi iske qosyp, eks chınovnıkti aqtap alýǵa tyryspaý kerek.
Biz oǵan qoǵam bolyp jol bermeımiz.
Bul istiń ary qaraı qalaı órbıtinin men de, siz de, bárimiz qoǵam bolyp baqylap otyrýymyz kerek.
Sebebi qylmyskerdiń qolynan qaıtys bolǵan jas qyz ólimi eldegi úlken máseleniń betin ashyp kettti.
Buǵan deıin de jarynan taıaq jep, arqa súıeri bolmaǵan soń ishten tynyp júrgen áıelder kóp bolatyn.
Eger buryn mınıstir bolǵan qylmysker, óz múmkinshiligine súıenip jazadan qutylyp ketetin bolsa, zańǵa úmit artyp otyrǵan qanshama áıeldiń saǵy synady.
Qoǵam Jańa Qazaqstannyń ádildigi osy ma dep senimin joǵaltady.
Men zańger ári Májilis depýtaty retinde qylmyskerdiń laıyqty jazasyn alatynyna senemin ári baqylaımyn.
Sebebi Ádiletti Qoǵam quramyz desek, tanys-tamyr degen túsinikten tolyǵymen arylyp, tek zań aıasynda jumys isteýimiz kerek.
Árıne sot aldynda taǵy da qylmyskerdi aqtap alýǵa tyrysatyndar tabylatyny sózsiz. Biraq naqty dálelder bar jerde olardyń sózderiniń salmaǵy bolady dep oılamaımyn.
Jalpy aldaǵy kezde osyndaı qylmysty aqtaýǵa tyrysatyn kez kelgen tanymal azamat, BAQ ókilderi keminde qoǵammen aıyptaly kerekk dep oılaımyn. Búgin turmystyq zorlyq-zombylyq kórsetip, kisi óltirgen kúdiktini aqtap otyrsa, erteń ózi sol isti qaıtalamasyna kepildik bar ma?
Sondyqtan óz tarapymnan sot prosesi ashyq túrde júredi dep kútemin. Sot prosesiniń ótý barysyn bastan aıaq qadaǵalap, qandaı da bir «barmaq basty, kóz qysty» faktilerine jol berilmeýin baqylap otyratyn bolamyn.
Bir áýlettiń baǵyp qaǵyp erkeletip ósirgen súıikti qyzdary ólimi beker bolmas úshin zańnyń qatań saqtalyp, qylmyskerdiń jazalanýyn qoǵam bolyp talap etýimiz kerek. Sonda ǵana Ádiletti Qazaqstanǵa jetetin bolamyz.
Árbirimizdiń anamyz, qaryndasymyz, dosymyz, qyzymyz bar ekenin umytpaıyq! Olar qaýipsiz qoǵamda ómir súrýi úshin zorlyq-zombylyq kórsetken ár adam ádil jazasyn alýy kerek.
Murat Ábenov, Májilis depýtaty Otbasynda zorlyq zombylyqqa qarsy Zań jobasynyń jumys tobynyń múshesi.