Valúta baǵamy
  • USD -

    539.9
  • EUR -

    630
  • RUB -

    6.69
8 óńirde tótenshe jaǵdaı rejımi saqtalyp, 67 eldi meken kólik qatynasynsyz  otyr
11 sáýir 2024
8 óńirde tótenshe jaǵdaı rejımi saqtalyp, 67 eldi meken kólik qatynasynsyz otyr

FOTO: QR Úkimeti

8 óńirde tótenshe jaǵdaı rejımi jalǵasýda. 3,5 myńǵa jýyq jekemenshik úı sý astynda qaldy. 67 eldi meken kólik qatynasynsyz qalyp otyr. Bul týraly QR Úkimetiniń baspasóz qyzmeti habarlady.

Kúshter men tehnıkanyń qosymsha toptary jasaqtaldy. Qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan óńirlerge kómek kórsetý úshin ońtústik óńirlerden áskerı qyzmetshiler jumyldyryldy. Sonymen qatar birqatar oblystarda keltirilgen zalaldy esepteý boıynsha óńirlik komısıalar jumys isteýde.

Vıse-premer, Sý tasqynyna qarsy is-sharalardy úılestirý jáne sý tasqyny saldaryn joıý jónindegi respýblıkalyq shtab meńgerýshisiniń orynbasary Qanat Bozymbaev atap ótkendeı, tıisti komısıalar jumysy aıaqtalǵannan keıin turǵyn úılerdi jóndeýge jáne salýǵa ótemaqy tóleı bastaıdy.

Sý tasqynynan zardap shekkenderdiń basqa da múlki men mal shyǵynyn óteý máseleleri jaqyn arada sheshimin tabady.

 

RELATED NEWS
Qazaqstannyń 20-dan astam eldi mekeninde sý tasqany bolýy múmkin
05 aqpan 2025
Qazaqstannyń 20-dan astam eldi mekeninde sý tasqany bolýy múmkin

Májilistiń jalpy otyrysynyń kýlýaryndaTótenshe jaǵdaılar mınıstri Shyńǵys Árinov sý tasqyny qaýpi bar aımaqta 23 eldi meken bar ekenin aıtty, dep habarlaıdy Ulys.

«Bul statısıkany mamandar beredi. Keıbir depýtattar osy óńirdiń barlyǵyn sý basady dep shoshyp jatyr eken. Olaı bolmaıdy. Belgili bir jumys júrgizemiz. Keıbir óńirden ol qaýipter joıyldy. Al óńirler boıynsha sý tasqyny qaýpi tónip turǵan TOP-5 aımaqty aıtatyn bolsaq, BQO, Qaraǵandy, Aqmola, Shyǵys Qazaqstan jáne Soltústik Qazaqstan oblystary bolyp otyr», - dedi Shyńǵys Árinov

Sý tasqynyna daıyndyq:  el aýmaǵynyń 71%-ynda qar jatyr
11 naýryz 2025
Sý tasqynyna daıyndyq: el aýmaǵynyń 71%-ynda qar jatyr

Úkimet  otyrysynda ekologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Erlan Nysanbaev el aýmaǵynyń 71%-ynda qar jatqanyn habarlady. 

 Ol 11 naýryzdaǵy jaǵdaı boıynsha qar astynda jatqan aýmaq 71%-dy quraıtynyn, degenmen bul ótken aptaǵa qaraǵanda 15%-ǵa az ekenin atap ótti. Elimizdiń ońtústiginde: Qyzylorda, Túrkistan jáne Jambyl oblystarynda, batysynda: Batys Qazaqstan, Atyraý jáne Mańǵystaý oblystarynda qar erip jatyr.
«Naýryz aıynda temperatýra kóterilip, jaýyn-shashyn kóp bolsa erigen qar sýynan taý ózenderinde tasqyn júrýi múmkin. Ortalyq, soltústik jáne shyǵys aımaqtarda qar qalyń, naýryz aıynda jaýyn-shashyn mólsheri aılyq normadan eki jáne odan da kóp túsedi dep kútilip otyr. Mysaly, Astanada birinshi onkúndiktiń ózinde aılyq jaýyn-shashyn mólsheri tústi», 
— dep atap ótti Erlan Nysanbaev.

Sý tasqynymen kúres: 5 myńnan asa otbasy qonys toıyn toılady
08 tamyz 2024
Sý tasqynymen kúres: 5 myńnan asa otbasy qonys toıyn toılady

Sý tasqynynan zardap shekken 5 239 otbasyǵa arnaıy salynǵan jáne satyp alynǵan úıler men páterler berildi, dep habarlady Úkimettiń baspasóz qyzmeti.

Úkimet sý tasqynynan zardap shekken otbasylarǵa turǵyn úı salý jáne satyp alý, sondaı-aq olarǵa jan-jaqty kómek kórsetý boıynsha óńirlerde júrgizilip jatqan jumystardy turaqty baqylaýda ustap otyr.

Qıraǵan baspanasynyń ornyna 4769 otbasy jańa úıler men páterlerge ıe boldy. Sonymen qatar zardap shekken óńirlerde 2568 jańa úıdiń qurylysy qarqyndy túrde júrgizilip jatyr, onyń ishinde 470 nysan boıynsha jumystar tolyǵymen aıaqtalyp, turǵyndarǵa kiltter tabystaldy.

Soltústik Qazaqstan oblysynda qurylysy aıaqtalǵan 285 úı, Qostanaı oblysynda 57, Batys Qazaqstan oblysynda 80, Aqtóbe oblysynda 43 jáne Pavlodar oblysynda 5 úı paıdalanýǵa berildi.

Barlyq oblysta sý basqan turǵyn úılerdi tekserý jáne baǵalaý jumystary 100% aıaqtaldy. Jalpy somasy 49,3 mlrd teńgege 8 853 otbasy turǵyn úıdi jóndeýge jáne qalpyna keltirýge tıisti tólem aldy.

34 216 otbasyǵa 12,6 mlrd teńgege 100 AEK mólsherinde birjolǵy ótemaqy tólendi. Sondaı-aq joǵalǵan birinshi qajettiliktegi zattaryn satyp alý úshin 150 AEK-ke deıin qosymsha tólemder berilýde. Búgingi tańda 9,9 mlrd teńgege 21 869 otbasy osyndaı kómek aldy.

Zardap shekken bızneske keltirilgen zalaldy óteý jumystary jalǵasýda. Óńirlik komısıalar jalpy somasy 7,9 mlrd teńgege SHOB sýbektileriniń 455 ótinimin qarap, maquldady.

Sýǵa ketken mal úshin berilgen memlekettik kómek kólemi 2,8 mlrd teńgeden asty.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.