2028 jylǵa deıin 42 jańa sý qoımasy salynady

Úkimet

Foto: QR Úkimeti 24 qazan 2024

2028 jylǵa deıin 42 jańa sý qoımasy salynady

Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-mınıstri Oljas Bektenovtiń tóraǵalyǵymen Sý keńesiniń otyrysy ótti. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Onda Memleket basshysynyń «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda jáne Úkimettiń 7 aqpanda ótken sý qoljetimdiligi men sapasy máselelerin sheshý úshin sý resýrstaryn basqarý júıesin transformasıalaý jónindegi keńeıtilgen otyrysynda berilgen tapsyrmalarynyń oryndalý barysy qaraldy.

Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstri Nurjan Nurjigitovtiń negizgi jumys baǵyttary boıynsha baıandamasy tyńdaldy. Olardyń qatarynda gıdrotehnıkalyq qurylystardy salý jáne jańǵyrtý, sý únemdeý tehnologıalaryn engizý, sýdy normatıvten artyq tutynýǵa baılanysty tarıftik saıasat, sý tasqynyn boljaý jáne modeldeý, sondaı-aq zańnamalyq bazany jetildirý, kadrmen qamtamasyz etý jáne mamandar biliktiligin arttyrý máseleleri bar.

Elimizdiń sý resýrstary áleýetin damytý jáne basqarý júıesin jańǵyrtý maqsatynda Sý kodeksiniń jobasy ázirlendi, qujat Parlament Májilisiniń qaraýynda jatyr. Elimizdegi sý resýrstaryn sarqylýdan jáne lastanýdan qorǵaýǵa, sýdy únemdeıtin zamanaýı tehnologıalardy engizýge jáne sý salasyndaǵy quqyq buzýshylyqtar úshin jaýapkershilikti kúsheıtýge basa nazar aýdaryldy.

Qazaqstan Respýblıkasy sý salasyn damytýdyń 2024–2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary sheńberinde 42 jańa sý qoımasyn salý, 37 gıdrotehnıkalyq qurylysty rekonstrýksıalaý, sondaı-aq 14 myń shaqyrymǵa jýyq sýarý arnalaryn salý jáne rekonstrýksıalaý kózdelgen. Birinshi kezeńde 2025 jyldan bastap 11 jobany salý jáne rekonstrýksıalaý, alty oblystaǵy 3452 shaqyrym ırrıgasıalyq arnalardy jańǵyrtý jáne Astana qalasyn tolyqtyrý úshin qurylys salý kózdelgen.

Sharýalardy sý únemdeý tehnologıalaryna kóshýge yntalandyrý maqsatynda Investısıalyq sýbsıdıalaý erejelerine ózgerister engizildi. Osylaısha, sý únemdeý tehnologıalaryn satyp alý jáne ornatý shyǵyndaryn óteý úlesi 50%-dan 80%-ǵa deıin ulǵaıtyldy. Infraqurylymdy júrgizý kezinde sharýalardyń uńǵymalardy burǵylaýǵa jumsaǵan shyǵyndaryn óteý úlesin 50%-dan 80%-ǵa deıin arttyrý kózdelgen.

Sý salasy úshin kadrlar daıarlaýǵa erekshe kóńil bólinýde. Osy maqsatta bıyl shilde aıynda Qazaq ulttyq sý sharýashylyǵy jáne ırrıgasıa ýnıversıteti quryldy. 2024-2025 oqý jylynda sý mamandyǵy boıynsha 523 bakalavrıat stýdent qabyldandy, bul ótken oqý jylmen salystyrǵanda 2 esege kóp. 80-nen astam stýdent – bolashaq maman «Qazsýshar» RMK óńirlik fılıaldarynda óndiristik tájirıbeden ótti. «Bolashaq» baǵdarlamasyna sý sharýashylyǵy salasyndaǵy mamandyqtar engizilgen. Sondaı-aq qazaqstandyq mamandar biliktiligin arttyrý kýrstarynan ótýde. Mysaly, Nıderland Koróldigimen birlesip «Qazsýshar» RMK-nyń 450 qyzmetkerine arnalǵan kýrstar bastaldy.

Bıylǵy sáýir aıynda jerasty sýlarynyń monıtorıńi men basqarýyn jaqsartý úshin «Qazgıdrogeologıa» ulttyq gıdrogeologıa qyzmeti» quryldy. Sý tasqynyn boljaý jáne modeldeý maqsatynda Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha jyl sońyna deıin iske qosylýy josparlanǵan flood.gharysh.kz aqparattyq júıesi ázirlenip jatyr.

Elimizdiń sý sharýashylyǵyn basqarý júıesin transformasıalaý sheńberinde bıyl «Qazsýshar» RMK-ny «Nura toptyq sý qubyry» RMK-men biriktirý arqyly qaıta uıymdastyrý júrgizildi. Kásiporynnyń qarjylyq jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda beıindi emes jáne shyǵyny mol qyzmet túrlerin ońtaılandyrý bastaldy. Búgingi tańda qolda bar 1440 tehnıkanyń jartysynan kóbi jańartýdy qajet etedi. Osyǵan baılanysty Úkimet bıylǵy maýsym aıynda 757 birlik tehnıka satyp alý úshin 51,7 mlrd teńge bóldi.

Kelesi vegetasıalyq kezeńge daıyndyq maqsatynda sý qoımalaryn toltyratyn kúzgi-qysqy maýsymnyń mańyzy zor ekeni atap ótildi.

«Memleket basshysy sý resýrstaryn utymdy paıdalaný jáne bolashaq urpaq úshin aýyz sýdy únemdeý jóninde mindetter qoıdy. Kóktemgi sý tasqyny búkil sý sharýashylyǵy salasyn jańǵyrtý qajettigin kórsetti. Biz qazirdiń ózinde sý sharýashylyǵy nysandaryn aýqymdy jańǵyrtý jumystaryn bastadyq. Agroónerkásiptik keshenniń turaqty damýy sý resýrstaryn basqarý júıesiniń tıimdiligine tikeleı baılanysty. Sondyqtan sharýalardyń sý únemdeý tehnologıalaryn engizýge jumsaǵan shyǵynyn óteýge basa nazar aýdarý qajet. Birinshi kezektegi mindet – kelesi vegetasıalyq kezeńge daıyndyq. Barlyq is-sharalar ýaqtyly júrgizilýi tıis», — dep atap ótti Oljas Bektenov.

Úılestirý isin jaqsartý maqsatynda jyl sońyna deıin Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginen Sý resýrstary jáne ırrıgasıa mınıstrligine dıqandarǵa sý berý qyzmetteriniń qunyn sýbsıdıalaý jáne sý únemdeý tehnologıalaryna ınvestısıa salý kezinde shyǵyndardy óteý jónindegi fýnksıalaryn berý tapsyryldy.

RELATED NEWS

Úkimet

06 aqpan 2025

QQS kóterý: Úkimet Májiliske 20 aqpanǵa deıin usynys engizedi

Búgin Senat qabyrǵasynda vıse-premer, ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarın qosymsha qun salyǵyn kóbeıtý týraly usynysty Májiliske 20 aqpanǵa deıin engizetinin aıtty, dep habarlaıdy Ulys

Jobany 20 aqpanǵa deıin Májiliske engizýimiz kerek. Qazir Májiliste Salyq kodeksine tolyqtyrýlar engizý týraly zań jobasy jatyr. Soǵan qosymsha retinde bizdiń túzetýler enedi, - dep málim etti ol.

Úkimet

28 qańtar 2025

Prezıdent jastar memleketke masyl bolmaý kerek dedi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń jalpy otyrysynda áleýmettik kómekti naqty ıesine jetkizý jaıly aıtty, dep habarlaıdy Azattyq Rýhy.

«Taǵy bir másele – memleket tarapynan beriletin áleýmettik kómektiń naqty ıesine jetýi. Kómek shyn muqtaj adamdarǵa berilýge tıis ekeni qanshama ret aıtyldy. Qazaqstan – shyn máninde áleýmettik memleket. Biraq bul – azamattarymyzdyń, ásirese, óskeleń urpaqtyń eńbek etýge yntasyn azaıtyp, olardy masyldyqqa úıretý degen sóz emes», - dedi Toqaev úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda.

Prezıdenttiń aıtýynsha, Qazaqstanǵa kórshi elderden júz myńdaǵan eńbek mıgranty jumys izdep kelip jatyr.

«Olardyń bul áreketin qurmetke laıyq deýge bolady. Sebebi olar otbasyna nápaqa tabý úshin jumys istegisi keledi. Úkimet áleýmettik kómek máselesine kelgende tym saqtyq tanytýda. Desek te, naqty usynystar men ony sheshý joldaryn qaraý qajet. Taǵy bir mańyzdy mindet – turǵyn úı qoryn basqarý júıesin jappaı reformalaý. Qala qurylysyn josparlaýdan bastap, nysandardy paıdalanýǵa berýge deıingi barlyq úderisti sıfrlyq formatqa tolyq kóshirý qajet. Biryńǵaı aqparat júıesin jyl sońyna deıin ázirleý kerek», - dedi Toqaev.

Prezıdent byltyr turǵyn úı qurylysy boıynsha rekordtyq kórsetkishke (19 mln. sharshy metr) qol jetkizilgenin aıtty.

«Bul – óte jaqsy. Biraq turǵyn úıdiń sanyna emes, sapasyna jáne onyń qoljetimdi bolýyna basa nazar aýdarǵan jón», - dedi ol.

Úkimet

16 qańtar 2025

Jalǵa beriletin jeńildikti turǵyn úı baǵdarlamasy keńeıtilmek

Premer-mınıstr Oljas Bektenov turǵyn úı qurylysyn odan ári damytý jáne baspana qoljetimdiligin arttyrý máseleleri boıynsha keńes ótkizdi. Bul týraly Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Memleket basshysynyń Ana tili gazetine bergen suhbatynda aıtqan tapsyrmalaryn oryndaý boıynsha jumys barysy qaraldy. Keńeske Ónerkásip jáne qurylys, Ulttyq ekonomıka, Qarjy mınıstrlikteriniń, «Otbasy bank» AQ, «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ, «Báıterek» UBH» AQ basshylyǵy qatysty.

«Otbasy bankin» damý ınstıtýtyna aınaldyrý jáne salany odan ári damytý úshin jeke qarajatty tartý jónindegi jumysty jandandyrý tásilderi, sondaı-aq jeńildikti baǵdarlamalardy qarjylandyrý, onyń ishinde ónerkásip kásiporyndary qyzmetkerlerin qoldaý jáne jańa ónimderdi shyǵarý boıynsha usynystar talqylandy. Búginde «Qarajanbasmunaı», «Shubarkól kómir», «Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıa», «SSKÓB», «Qazhrom» TUK», «Qazaqstan alúmınıi», «Qazaqstan elektrolız zaýyty» sıaqty iri kásiporyndar jáne basqa da uıymdarmen jumysshy kásip mamandary otbasylarynyń turmysyn jaqsartý jumystary bastaldy.

Premer-mınıstr Jumysshy mamandyqtary jyly aıasynda tehnıkalyq mamandarǵa arnalǵan ıpotekalyq jáne jalǵa beriletin jeńildikti turǵyn úı baǵdarlamasyn keńeıtý qajettigin atap ótti. Banktiń transformasıasy onyń «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha muqtaj azamattardy baspanamen qamtamasyz etý jumysyn kúsheıtýge jáne jalpy alǵanda elimizdiń ekonomıkasyn damytýǵa baǵyttalǵan.

Ónerkásip jáne qurylys mınıstrliginiń derekteri boıynsha, 2024 jyldyń qorytyndysynda Qazaqstanda rekordtyq 18,9 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul ótken jylmen salystyrǵanda 6,4%-ǵa artyq. Salanyń naqty kólem ındeksi bir jylda 113,1%-dy qurady. 2029 jylǵa qaraı 111 mln sharshy metrge jetkizý jónindegi Prezıdent qoıǵan mindetterdi oryndaý boıynsha jumys júrgizilýde.

Memlekettik qoldaý sharalary sheńberinde azamattarǵa jalǵa beriletin, nesıelik baspanamen qamtamasyz etýi, «2-10-20», «5-10-20» jáne basqa da baǵdarlamalar iske asyrylýda. 2024 jyly «Otbasy banki» 1,29 trln teńge somasynda 71 452 nesıe berdi, onyń 39,8%-y bastapqy turǵyn úı satyp alýǵa arnalǵan. «Otaý» jáne «Naýryz» baǵdarlamalary boıynsha jalpy 251,9 mlrd teńgege 10 003 qaryz berildi.

Jańalyqtar

16 sáýir 2025