Valúta baǵamy
  • USD -

    479.5
  • EUR -

    525
  • RUB -

    5.45
«Qyz zorlady» dep 7 aı túrmede otyrǵan kásipker óziniń aqtalǵanyn aıtty
15 maýsym 2024
«Qyz zorlady» dep 7 aı túrmede otyrǵan kásipker óziniń aqtalǵanyn aıtty

Belgili kásipker, qarjyger Dýman Erqanat  “qyz zorlady” degen jalǵan aıyppen 7 aıǵa túrmede otyryp shyqqanyn jazdy, dep habarlaıdy Ulys.

2023 jyly 13 qyrkúıekte qarjy saýatyn úıretetin tanymal treıder Dýman Erqanat qyz zorlady degen aıyppen 5 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Alaıda ol sheshimmen kelispeı, apelásıalyq sotqa shaǵymdanǵan bolatyn.

Ol Araılym Tóregeldi degen áıeldiń óziniń treıdıng kýrsyna qyzyǵyp hat jazǵanyn, keıin ekeýiniń kelisimdi túrde kezdesip, qosylǵandaryn aıtty. Alaıda, Araılym artynsha eki saǵattan keıin “meni zorlady” dep aryz jazyp, aryzyn qaıtaryp alý úshin 100 mıllıon teńge suraǵanyn aıtty.

“Treıdıng salasyna qatysty suraqtarmen  Tóregeldi Araılym Baýyrjanqyzy degen áıel hat jazyp júrdi. Bastapqyda kúdiktenbedim de, esh aram oıym bolǵan joq. Sondaı kezekti hat Araılymnan 2022 jyldyń 4 jeltoksan kúnisaǵat 22:30 shamasynda  keldi. Sóılesip otyryp, ne istep jatqanymdy surady. Men úıde jalǵyz fılm kórip jatqanymdy aıttym. Ol birge kórgisi keletinin tuspaldady. Men qarsy bolǵam joq. Osylaı jarty saǵatta óz kóligimen úıime keldi. Bul kezde saǵat 22.50 shamasy bolatyn. Birge fılm qaradyq. Áńgimelestik. Sonymen, qyz emeýirin tanytyp, qalaýyn bildirgen soń jaqyndastyq. Shalys baspaıtyn adam bolmaıdy ǵoı. Jasy 30 shamasyndaǵy tek brendten kıingen , qymbat kólik mingen áıelge keregi tósek shyǵar dep oıladym. Men ony zorlaıtyndaı oǵan muqtajdyq joq edi. Qysqasy, qyzdyń kóńilin qaıtarǵym kelgen joq. Sálden soń Araılym qarynym ashty dep nazdanady. Ekemiz birge tamaqqa tapsyrys berdik. Bir saǵattan soń kýrer keldi. Birge tamaqtandyq. Jobamen túngi 01.30 shamasynda Araılym Tóregeldinikóligine deıin shyǵaryp salyp, alańsyz uıqyǵa jattym. Arada eki saǵat ótkende ústimnen aryz túskenin estidim. Araılym Tóregeldi zorlandym dep aryz jazǵan. Men qyzdan munysy jala ekenin aıtyp, ne keregin suradym. Ol menen 100 mln teńge talap etti” dep jazdy ol.

Keıinnen “7 jyl ómiriń meniń  qolymda. Bılikte de, sotta da aǵalarym bar, bárin sheshe alamyn» degen qyzdyń sózine Dýman Erqanat mán bermegen. Alaıda, eki aıdan keıin kásipker qamaýǵa alyndy.

Apelásıalyq sot úkimi boıynsha Dýman Erqanatty birinshi satydaǵy sot óz kinásin moıyndaǵany úshin sottap jibergen. Alaıda qyzdyń zorlanǵany týraly aıǵaq jetkiliksiz dep tanypty. Mundaı sheshimge ne áser etkenin sot alqasy bylaı dep túsindirgen.

“Ol zorlaný barysynda aıqyn qarsylyq kórsetpegen, sebebi D.Erqanattan dene jaraqattary anyqtalmady. Zattaı dáleldemelerdi zertteý hattamasy boıynsha onyń kıimi jyrtylmaǵan. Dýman Erqanatqa qatysty Bostandyq aýdany №2 aýdandyq sotynyń 2023 jylǵy 13 qyrkúıektegi úkimi joıylsyn, is boıynsha jańadan aqtaý úkimi qabyldansyn. Dýman Erqanatqa qatysty qamaýǵa alý túrindegi bultartpaý sharasynyń kúshi joıylsyn, dereý qamaýdan bosatylsyn”, – delingen aqpan aıyndaǵy sot úkiminde.

Depýtat, zańger Abzal Quspan atalmysh jaıtqa qatysty otandyq YouTube arnalardyń birinde pikir bildirdi:

”Áýeli qylmys boldy ma, bolmady ma sony aıqyn bilip alý qajet. Eger qyzdy qınaǵan, erkinen tys kúsh qoldanyp jynystyq qatynasqa túsken bolsa, onda ol sózsiz - qylmys. Al eger kelisim bolsa qylmys emes. Men apelásıalyq alqanyń keltirgen ýájderin, sot aktilerin qarap shyqtym. Jaǵdaı eshqandaı da qylmysqa kelmeıdi. Almaty qalasynyń apellásályq soty durys sheshimge kelgen eken degen oıda qaldym” dedi ol.

RELATED NEWS
Qazaqstannyń bir bóliginde qar jaýyp, jol jabyldy
25 mamyr 2024
Qazaqstannyń bir bóliginde qar jaýyp, jol jabyldy

Qazaqstannyń basym bóliginde kún sýytyp, keı jerinde qar jaýdy, dep habarlaıdy Ulys TJM silteme jasap.

«Tańerteńnen bastap aýa raıynyń nasharlaýyna, ıaǵnı qardyń jaýýyna, temperatýranyń -3 gradýsqa deıin tómendeýine baılanysty Respýblıkalyq mańyzy bar jol ýchaskesinde kólik quraldarynyń barlyq túrleri úshin qozǵalys jababyldy. «Ekaterınbýrg - Almaty» 1080-1140 km (Kolýton stansıasy-Novocherkasskoe aýyly)», - delingen habarlamada.

Buǵan qosa Aqmola oblysynda respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar avtomobıl joldaryndaǵy qozǵalystar ýaqytsha jabyldy. 
Avtojoldardyń jabylýy Astrahan jáne Egindikól aýdandaryndaǵy ýchaskelerde belgilendi:

«Ekaterınbýrg-Almaty» 1080-1140 km (Kolýton stansıasy-Novocherkasskoe aýyly)
«Egindikól-Jolan» 0-61,3 km
«Novocherkasskoe-Egindikól-Janteke» 43-119 km, 2
«Jaltyr-Makınsk» 0-38 km,
«Novocherkasskoe-Egindikól-Janteke» 0-43 km,
«Novocherkasskoe-Egindikól» -Qaınar 0-52 km.

Aqtaýda ınkasator ózin atyp tastady
02 shilde 2024
Aqtaýda ınkasator ózin atyp tastady

Aqtaýdaǵy  biriniń ǵımaratynda ınkasator ózin atyp tastady, dep habarlaıdy Ulys lada.kz silteme jasap.

Atalǵan saıt WhatsApp qoldanýshylary oqıǵanyń 14-shaǵynaýdanda bolǵanyn aıtyp habarlama joldap jatqanyn jazady. Inkasator 10 mıllıon teńgeni urlap ketip, artynan ǵımarattyń jertólesine jasyrynǵan. Keıin qyzmettik qarýdan basyna oq atqan.

SHQO-da áıelge naızaǵaı túsip kóz jumdy
03 shilde 2024
SHQO-da áıelge naızaǵaı túsip kóz jumdy

Shyǵys Qazaqstan oblysynda naızaǵaı áıeldi óltirdi, dep habarlaıdy Ulys.

YK.kz habarlaýynsha, áıel baqtashy bolyp jumys istegen. Onyń qasynda bolǵan eki jylqy da til tartpaı ketken. 

Qaıǵyly oqıǵa Glýbokoe aýdany Cheremshanka aýylynan 5 shaqyrym jerde bolǵan.

Ázirge memlekettik organdardan resmı túsinikteme joq.

Aıta keterligi, SHQO boıynsha 2 shildede naızaǵaıǵa baılanysty daýyldy eskertý jarıalanǵan. Qutqarýshylar úıde qalýdy eskertken.

Biz týraly
ulys.kz — aqparattyq, saraptamalyq jáne tanymdyq baǵyttaǵy materıaldardy beredi.
 
Mýltımedıalyq joba zaman talabyna saı jasalǵan. Qazaqstannyń aqparattyq naryǵyn sapaly
kontentpen qamtamasyz etýge úles qosýǵa baǵyttalǵan. Mundaǵy saraptamalyq, tanymdyq
maqalalar san salany qamtıdy. Geostrategıa, geoekonomıka, geosaıasat, halyqaralyq
qatynastar men eldiń ishki-syrtqy saıasaty, ekonomıka, jahanda bolyp jatqan tektonıkalyq
ózgerister men trend taqyryptar ulttyq múdde turǵysynan tereń taldanyp qazaq
oqyrmandaryna jetkiziledi. Ortalyq Azıa men Túrki álemine erekshe kóńil bólinedi.